Obsah (4)

§ 26§ 31§ 7§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-707 Haldusasi T.J kaebus Murru Vanglalt

§ 26lg 1 p 6).

2. Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale on menetlusosalisel õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavakstegemisest 25.09.2009 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.08.2008 jättis Harju Maakohus T.J määrusega nr 1-08-6792 vangistusest ennetähtaegselt vabastamata (tl 40 pöördel ja 41). T.J sai kohtumääruse kätte 13.08.
2. 22.08.2008 edastas T.J Murru Vangla korrapidajale Harju Maakohtu 07.08.2008 määrusele määruskaebuse (nähtub tl-st 6). Määruskaebus unustati seifi ning leiti sealt üles alles 06.10.
3. 10.10.2008 esitas Murru Vangla Harju Maakohtule määruskaebuse tähtaja ennistamiseks taotluse, kuna tähtaja möödalaskmine oli tingitud T.J-st mitteolenevatel asjaoludel (nähtub tl 39 pöördel). Harju Maakohus ennistas T.J määruskaebuse esitamise 1 tähtaja. 29.10.2008 määrusega nr 1-08-6792 jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 07.08.2008 määruse muutmata ning T.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata (tl 20–21).
4. 09.02.2009 esitas T.J Murru Vanglale kahju hüvitamise nõude, mille vangla 03.03.3009 vastusega nr 610/604-1 rahuldamata jättis (tl 6–7).
5. 01.04.2009 esitas T.J Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla korrapidaja poolt kaebuse esitaja 28.08.2008 määruskaebuse seifi unustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (tl 1–5). Kahjusummaks märkis kaebuse esitaja otsese süüdlase brutokuupalga ulatuse.
6. Kohus jättis kaebuse 13.04.2009 kohtumäärusega käiguta (tl 12–13) ning palus kaebuse esitajal märkida täpse taotletava kahjusumma suuruse. Ühtlasi palus kohus kaebuse esitajal selgitada kahjusumma arvestuskäiku ning selle põhjuslikku seost vastustajaks oleva ametniku või asutuse tegevuse väidetava õigusvastasusega. Kohus palus kaebuse esitajal kõiki väiteid tõendada. 20.04.2009 esitas kaebuse esitaja kohtule kaebuse täienduse (tl 17–18), milles selgitas, et kuna otsene süüdlane ei ole talle teada, hindab ta brutopalga suuruseks 20 000 krooni. Arvutuse aluseks tõi kaebuse esitaja asjaolu, et temalt on alusetult võetud 1,5-kuuline võimalik vabadus, riik aga hüvitab iga alusetult kinnipeetud päeva eest 1050 krooni. Lisaks märgitule on kaebuse esitaja hinnangul alandatud ka tema eneseväärikust ning temalt on võetud võimalus saada vabaduses viibides töötasu.
7. 27.04.2009 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse esitaja taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ning andis kaebuse esitajale täiendava tähtaja 1000-kroonise riigilõivu tasumiseks (tl 22–24). 19.05.2009 tasus kaebuse esitaja nõuetekohase riigilõivu (tl 28).
8. 27.05.2009 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning andis vastustajale Murru Vanglale tähtaja kohtule kaebusele vastuse esitamiseks (tl 29–31).
9. 01.09.2009 määrusega määras kohus asja lahendamisele kohtuistungil ning kohtuistungi aja (tl 42–43). Kohus edastas kaebuse esitajale vastustaja vastuse kaebusele ja andis menetlusosalistele täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja. Määratud tähtajaks kumbki menetluspool täiendavaid tõendeid ega taotlusi ei esitanud. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
10. Kaebuse esitaja leiab, et Murru Vangla on oma tegevusega talle tekitanud kahju ning see tuleb riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt kaebuse esitajale hüvitada. Kaebuse esitaja põhjendab oma seisukohta järgnevaga. 8.1 Määruskaebuse õigeaegne edastamine oleks võimaldanud ringkonnakohtul seda varem menetleda, millest tulenevalt oleks kaebuse esitajal tekkinud võimalus varem ka uus vangistusest ennetähtaegselt vabastamise taotlus esitada. Kaebuse esitaja määruskaebus leiti seifist üles 45 päeva pärast kaebuse esitaja poolt selle vanglale edastamist. Sellest tulenevalt lükkus ka menetlus ringkonnakohtus edasi vähemalt 45 päeva võrra. Uue taotluse esitamiseks vangistusest ennetähtaegselt vabanemiseks on kinnipeetaval aga õigus alles mitte varem kui kuue kuu möödumisel eelmise taotluse lõplikust lahendamisest. Tallinna Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse 29.10.2009 määrusega, millest tulenevalt oleks kaebuse esitajal võimalus esitada uus vangistusest ennetähtaegselt vabanemise taotlus alles 29.04.2009, mis on aga vaid 19 päeva enne tähtaegselt vabanemist. Arvestades taotluse menetlemiseks kuluvat aega, ei pea kaebuse esitaja tõenäoliseks võimalust enne tähtaega vabaneda. 8.2 Kuigi ennetähtaegne vabanemine ei ole seadusega garanteeritud ja absoluutne, tuleb siiski silmas pidada, et nii Harju Maakohus kui ringkonnakohus leidsid vastavalt 07.08.2008 ja 29.10.2009 määrustes, et kaebuse esitaja vangistusest ennetähtaegne vabanemine oli toona ennatlik. Nendele määrustele tuginedes võib järeldada, et ennetähtaegne vabanemine ei oleks olnud ennatlik 1–1,5 kuud varem. Seega on kaebuse esitaja suhtes rikutud tema põhiseaduse (PS) §-s 24 sätestatud põhiõigust 45 päeva ulatuses. 2 8.3 Kohtute põhjenduste kohaselt oli kaebuse esitaja vangistusest ennetähtaegselt vabastamine ennatlik. See aga ei tähenda, et kaebuse esitaja peaks talle määratud karistuse lõpuni kandma või et tema ennetähtaegselt vabanemine võimalik ei ole. Seega ei saa säärasele spekulatiivsele arvamusele asuda ka vangla. 8.4 Vangla ei ole kaebuse esitaja õigusi ringkonnakohtule määruskaebuse tähtaja ennistamise taotluse esitamisega täielikult taastanud. Kui kaebuse esitaja määruskaebus ei oleks vangla seifi unustatud, oleks ringkonnakohus teinud määruse tõenäoliselt septembris ning ennetähtaegse vabanemise võimalus oleks kaebuse esitajal sellest tulenevalt tekkinud märtsis. Kaebuse esitaja taotles vanglalt, et tema ennetähtaegse vabanemise võimalus toodaks märtsikuusse, kuid vangla pidas seda võimatuks. Seega ei ole kaebuse esitaja õigused täies ulatuses taastatud, mistõttu on RVastS §-i 7 koosseis täidetud. 8.5 Õigusemõistmise praktikas on esinenud juhte, kus kuuekuuline vahe ennetähtaegselt vabanemiseks uue taotluse esitamiseks pole reegel. Seega on vangla kaebuse esitaja suhtes asja tahtlikult venitanud. Vangla on määruskaebuse edastamisel tekitanud oma hooletusega olukorra, kus kaebuse esitajal on ennetähtaegse vabanemise võimalus alles 29.04.2009, vaid 19 päeva enne tähtaegselt vabanemist. Arvestades menetlustähtaegu, on kaebuse esitaja taotluse rahuldamine enne tema tähtaegset vabanemist võimatu, millega on vangla teinud kaebuse esitaja enne tähtaega vangistusest vabanemise võimaluse olematuks. Seda võib tõlgendada kui alusetult vabaduse võtmist. 8.6 Kahju menetlemisel on vastustaja kaebuse esitajalt küll Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-30-05 punktile 22 viidates vabandust palunud, kuid kaebuse esitajale on vastustaja vabandus vastuvõetamatu, kuna ka vastustaja pidas kaebuse esitaja korduvaid vabandusi vastuvõetamatuteks kui kaebuse esitaja ilma loata pesemas käis. Lisaks on vangla poolt viidatud Riigikohtu lahend osaliselt asjakohatu, kuna selles käsitletakse Tartu Vangla vabandamise kohustust seotult kinnipeetava õigusvastaselt läbiotsimisega. Need asjad ei ole võrreldavad. 8.7 RVastS § 9 lõikega 2 sätestatakse, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumisega arvestades süü vormi ja raskust. Murru Vangla on vastuses kahju hüvitamise taotlusele hinnanud rikkumise tühiseks. PS §-s 124 ja §-s 130 sätestatud reegleid tõlgendades on vastustaja poolt vastutustundetu väita, et põhiõigust pole rikutud. Sellise rikkumise tühiseks pidamine näitab, et haldusorganil puudub austus põhiseaduse vastu, mistõttu on ainuõige hüvitis, mille tõsidus on ka teistes analoogsetes asjades vanglat hoolima pannud.
11. Kaebuse esitaja leiab, et tema kaebus on põhjendatud ja igati mõistetav. Sellega, et Murru Vangla unustas kaebuse esitaja määruskaebuse 45 päeva ulatuses kohtule esitada, piiras Murru Vangla kaebuse esitaja põhiseaduslikku õigust ja alandas kaebuse esitaja väärikust ning tõi kaasa tagajärje, et kaebuse esitaja uus võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks muutus ebareaalseks. Kuna kaebuse esitajalt on võetud võimalus võimalikule vabanemisele
12. aasta märtsis, on tema heaolu tingitult ajutisest piirangust elukorralduses langenud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
13. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu järgmistel põhjustel. 10.1 Tõenäoliselt, arvestades Harju Maakohtu 07.08.2008 määruse põhjendusi, poleks kaebuse esitaja ennetähtaegselt vabanenud ka järgmisel korral. Harju Maakohus võttis taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.J isikut iseloomustavad andmed. Harju Maakohtu 07.08.2008 määrusest kohtuasjas nr 1-08-6792 nähtub, et kriminaalhooldusametnik ei nõustunud T.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve all. Samuti ei toetanud prokurör kaebuse esitaja ennetähtaegset vabanemist, kuna T.J on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid see pole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kaebuse esitaja on juba korra ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta kuritarvitas kohtu usaldust ning pani toime uue kuriteo. Kohus jäi arvamusele, et katseaeg ei kanna kaebuse esitaja puhul seda eesmärki, mida peaks. Varasemate kriminaalhoolduste käigus on selgunud, et kaebuse esitaja ei suuda järgida nõudeid, seega ei sobi käitumiskontrollile ning seetõttu tuleks tal vangistus lõpuni kanda. Kohtu hinnangul, arvestades T.J poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, polnud tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud. 3 Kohus jäi seisukohale, et kaebuse esitaja ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 10.2 Vangla esitas materjalid T.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve all Harju Maakohtule 15.05.2008, kohus tegi kohtumääruse aga alles 07.08.2008, so ligi 3 kuud hiljem. Juhul kui kaebuse esitaja ennetähtaegse vabanemise kuupäev oleks saabunud märtsis ning arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja karistuse lõpp oli 19.05.2009, ei saa väita, et kohus oleks kaebuse esitaja ennetähtaegset vabastamist menetlenud enne tema tähtaegset vabanemist. 10.3 Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega ei saa kaebuse esitajal tekkida ka õiguspärast ootust, et ta kindlasti ennetähtaegselt vangistusest vabastatakse. Vastustaja on seisukohal et vangla on kaebuse esitaja rikutud õigused taastanud määruskaebuse tähtaja ennistamise taotlusega, mille Harju Maakohus ka 16.10.2008 ennistas ning seega puudub alus rahalise hüvitise maksmiseks. Samas on vabadus kaebuse esitajalt seaduse alusel võetud juba kuriteo eest karistuse kandmisele määramisega ja hilisemat ennetähtaegse vabanemise kuupäeva saabumist ei saa võrdsustada vabaduse võtmisega. 10.4 Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure jne) või füüsilistes kannatustes, mida on tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimiseks peavad esinema järgmised elemendid: seadusega kaitstud õigushüve rikkumise tõttu peab olema kannatanul tekkinud kahju ehk õigusvastase haldusakti või toiminguga peab olema põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, mis on käsitletavad mittevaralise kahjuna. Tekkinud kahju peab olema põhjuslikus seoses kahjutekitaja tegevusega. Kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt. Moraalset kahju PS §-i 25 tähenduses on Riigikohtu tsiviilkolleegium defineerinud järgnevalt: „Moraalse kahjuna kuulub PS §-i 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendamatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus“. Vastustaja arvates ei ole kaebuse esitaja selliseid isiklikke õigusi rikutud. Mitte iga üleelamine ei tekita mittevaralist kahju ning ka mittevaralise kahju tekkimine ei anna igakord alust hüvitise väljamõistmiseks. Tekkinud kahju, mille hüvitamist taotletakse, peab olema tõsine. PS §-i 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka näiteks vabandamisega kannatanu ees. Vastustaja leiab, et kaebuse esitajale ei tekitatud mittevaralist kahju süüliselt tema väärikuse alandamisega. Kaebuse esitaja määruskaebuse seifi unustamine polnud kantud soovist alandada tema inimväärikust. Kuigi kaebuse esitaja ennetähtaegse vabanemise tähtaeg saabus hiljem, kui see oleks olnud, kui määruskaebust poleks seifi unustatud, ei saa see riivata tema väärikust niivõrd, et tekiks alus mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks. 10.5 Kaebuse esitaja ei ole tõendanud temale tekitatud kahju. Alandav kohtlemine võiks kõne alla tulla ka siis, kui see raskesti alandab kedagi teise ees või sunnib kedagi oma tahte või südametunnistuse vastaselt toimima. Kaebuse esitaja määruskaebus unustati seifi, kuid see ei tähenda veel spetsiifilisel eesmärgil inimväärikuse alandamist.
14. Arvestades õigusrikkumise asjaolusid, süü vormi ja raskust ning kaaludes mittevaralise kahju tekitamise ja kahju hüvitamise tagajärgi ning samuti asjaolu, et vangla tegi kõik endast oleneva, et kaebuse esitaja määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistataks ning tema inimväärikuse alandamine ei ole tõendatud, palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
15. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
16. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja andis Harju Maakohtu 07.08.2008 määrusele määruskaebuse Murru Vangla korrapidajale reedel 22.08.2008 ja määruskaebus unustati 45-ks päevaks Murru Vangla seifi. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et vastustaja esitas määruskaebuse leidmisel 4 10.10.2008 Harju Maakohtule määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja kohus selle taotluse rahuldas. Vaidlust ei ole ka selles, et Tallinna Ringkonnakohus jättis T.J määruskaebuse rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebuse esitajal oleks olnud võimalus vangistusest ennetähtaegselt vabaneda juhul, kui vangla ei oleks maakohtu määrusele esitatud määruskaebust vangla seifi unustanud. Veel vaidlevad pooled selle üle, kas vangla on kaebuse esitaja õigused määruskaebuse tähtaja ennistamise taotluse esitamisega taastanud. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kaebuse esitaja määruskaebuse seifi unustamisega on kaebuse esitajalt alusetult vabadus võetud ning tekitatud talle mittevaralist kahju süüliselt tema väärikuse alandamisega. 14.

§ 7

järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. RVastS § 7 lõige 1 näeb ette, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

1. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ §-i 49 kohaselt väljaminev kiri postitatakse, vanglateenistujale kirja edastamisest alates, kolme tööpäeva jooksul. Kaebuse esitaja andis määruskaebuse Murru Vangla korrapidajale reedel 22.08.2008, Murru Vangla 03.03.2009 kahjunõude vastusest (tl 6-7) nähtuvalt ja poolte kohtuistungil antud seletuste kohaselt toimus see kella 21 paiku õhtul (tl 52), seega tulnuks see postitada hiljemalt 27.08.
2. Eeltoodut arvestades on Murru Vangla poolt kaebuse esitaja määruskaebuse 10.10.2008 Harju Maakohtule edastamisega rikutud Vangla sisekorraeeskirja“ §-i 49, seega on Murru Vangla tegevus - määruskaebuse kohtule edastamisega viivitamine - õigusvastane.
3. Kohus kontrollib järgnevalt, kas Murru Vangla on määruskaebuse kohtule edastamisega õigusvastase viivitamisega rikkunud kaebuse esitaja kaebuses märgitud õigusi.
4. Arvestades, et kaebuse esitaja määruskaebuse tähtaeg on ennistatud ja määruskaebuse osas on tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2008 kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-08-6792, ei ole rikutud kaebuse esitaja PS §-st 24 tulenevat õigust tema kohta tehtud kohtulahendi peale edasi kaevata. Kaebuse esitaja viited PS 10 peatükis asuvatele riigikaitset käsitlevatele paragrahvidele 124 ja 130 on käesolevas haldusasjas aga asjakohatud.
5. Edasi kontrollib kohus, kas kaebuse esitaja määruskaebuse kohtule edastamisega viivitamine 45 päeva on käsitletav alusetult vabaduse võtmisena. Kaebuse esitaja leiab, et vangla on määruskaebuse seifi unustamisega tekitanud olukorra, kus kaebuse esitajal ei oleks reaalselt olnud võimalik kuue kuu möödumisel peale ringkonnakohtu 29.10.2008 määrust nr 1-08-6792 ka uue taotluse esitamisel enne karistuse kandmisaja lõppu ennetähtaegselt vabaneda. Sellist olukorda on kaebuse esitaja pidanud alusetult vabaduse võtmiseks. Kohus kaebuse esitaja sellise seisukohaga ei nõustu. 18.1 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikliga 5 sätestatakse, et igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele ning kelleltki ei või võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras ja juhtudel. EIÕK art 5 lõikega 5 sätestatakse, et igaühel, kes on osutunud märgitud artikli sätetega vastuolus oleva vahistamise või kinnipidamise ohvriks, on täitmisele kuuluv õigus kompensatsioonile. Siseriiklikult on alusetult vabaduse võtmise juhud ja nende kompensatsiooni määramise kord sätestatud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses (AVVKHS). Juhud, millal vabaduse võtmine loetakse alusetuks ning vabaduse võtmisega tekitatud kahju kuulub hüvitamisele, on märgitud seaduses loetletud. Nii võib AVVKHS §-st 1 tulenevalt alusetult vabaduse võtmine seisneda alusetus süüdimõistmises või vahi alla võtmises, kuriteos kahtlustatavana kinnipidamises, alusetus aresti kohaldamises või alusetus psühhiaatrilisele sundravile paigutamises, vabaduskaotusliku karistuse üle isikule määratud karistuse tähtaja kandmises ja ametiisiku otsusega alusetult vabaduse võtmises või vabaduse võtmises distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluseta. Käesoleval juhul oli T.J Harju Maakohtu 07.08.2008 kohtumäärusest nr 1-08-6792 (tl 40-41) ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2008 kohtumäärusest nr 1-08-6792 (tl 20-21) ning kohtuinfosüsteemist nähtuvalt 5 jõustunud Tartu Maakohtu 22.03.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-07-3515 KarS § 263 p 1; KarS § 25 lg 1, 2 - § 200 lg 1 järgi süüdi tunnistatud ja mõistetud lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva. Karistuse kandmise algus 22.03.2007 ja lõpp 20.05.
6. Seega ei saa kaebuse esitaja vangistuses viibimist kuni 20.05.2009 pidada alusetuks. 18.2 Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on reguleeritud vangistusseaduse (VangS) §-ga 76 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-ga
7. VangS § 76 (kuni 24.07.2009 kehtinud redaktsioonis) lõike 1 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest ja lõike 3 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat tähtaega. KrMS § 426 lõikest 1 nähtuvalt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku (KaRS) §-des 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KrMS § 426 lõike 2 alusel võib kohus keelduda süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Eeltoodud sätetest nähtub, et kinnipeetaval tekib pärast KarS §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist õigus taotleda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, ei teki aga õigust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Seega ei saa kinnipeetaval tekkida õiguspärast ootust vangistusest vabanemisele enne vangistuse tähtaja lõppemist. Samuti ei saa tingimisi enne karistusaja lõppu vabastamata jätmist käsitleda isikult alusetult vabaduse võtmisena, kuna kaebuse esitaja kandis vabaduskaotuslikku karistust jõustunud kohtuotsuse alusel.
8. Kohus analüüsib järgnevalt, kas kaebuse esitajal oleks olnud võimalik vabaneda vangistusest enne tähtaega juhul, kui vastustaja ei oleks tema määruskaebuse kohtule edastamisega 45 päeva viivitanud. Arvestades nii maakohtu kui ringkonnakohtu kaebuse esitaja ennetähtaegselt vabastamata jätmise põhjendusi, peab kohus tõenäoliseks, et ka kaebuse esitaja järgmine vangistusest enne tähtaega vabastamise taotlus oleks jäänud rahuldamata. Harju Maakohus on oma 1-08-6792 määruses märkinud, et on kaebuse esitaja enne tähtaega vabastamise taotluse lahendamisel arvesse võtnud kõik T.J isikut iseloomustavad andmed, sealjuures tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Samuti on arvestatud tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus rõhutas, et kuivõrd T.J on juba korra ennetähtaegselt vabastatud, ent kohtu usaldust kuritarvitanud ning pannud toime uue kuriteo, ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. Kohus leidis, et varasemate kriminaalhoolduste käigus on selgunud, et T.J ei suuda järgida nõudeid, seega ei sobi käitumiskontrollile ning seetõttu tuleks tal vangistus lõpuni kanda. Sama seisukohta on väljendanud ka ringkonnakohus oma 29.10.2008 määruses, rõhutades, et T.J pani viimase süüteo toime katseajal, mil ta oli eelmise karistuse kandmiselt juba ennetähtaegselt vabastatud, mis tähendab, et käitumiskontrollile allutamine pole osutunud taoliseks meetmeks, mis mõjutaks T.J edasistest õigusrikkumistest hoiduma. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Eelnevast nähtub, et ei maakohus ega ringkonnakohus ei pidanud kaebuse esitaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist õigustatuks, võttes arvesse kaebuse esitaja varasemat kriminaalhoolduse käiku, järeldades, et kaebuse esitaja ei suuda järgida nõudeid ega alluda 6 käitumiskontrollile. Neid arvesse võetud asjaolusid ei oleks kaebuse esitaja saanud ka järgmise taotluse esitamisel muuta. Seega hindab kohus kaebuse esitaja enne tähtaega vabanemise võimalusi vähetõenäoliseks ka juhul, kui vastustaja ei oleks kaebuse esitaja määruskaebuse kohtule edastamisega viivitanud. Arvestades eeltoodut on paljasõnaline ja tõendamata kaebuse väide kaebuse esitaja heaolu langusest seoses määruskaebuse kohtule edastamisega viivitamisega.
9. RVastS § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuse esitaja leiab, et tema määruskaebuse kohtule edastamisega viivitamisega 45 päeva alandati kaebuse esitaja väärikust. Kohus kaebuse esitajaga ei nõustu ja leiab, et vastustaja poolt kaebuse esitaja määruskaebuse kohtule edastamisega viivitamine ei kujuta endast väärikuse alandamist RVastS § 9 lg 1 mõttes. Vastustaja väitel ei olnud kaebuse esitaja määruskaebuse seifi unustamine kantud soovist kaebuse esitaja inimväärikust alandada. Vastustaja tegi ka kõik endast oleneva, et kaebuse esitaja määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistataks, mida kohus ka tegi. Ka näitab asjaolu, et kaebuse esitaja esitas Murru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude 09.02.2009, seega, kui oli möödunud üle 3 kuu Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2008 määrusest, et kaebuse esitaja ei tundnud ennast määruskaebuse kohtule edastamisega viivitamise tõttu alandatuna. Kohus möönab, et kaebuse esitajal võisid olla määruskaebuse kohtule edastamisega viivitamise tõttu hingelised üleelamised. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.02.2004 kohtuotsuses nr 3-2-1-11-04 leidnud, et „ Isiklike õiguste rikkumise korral tuleb küll eeldada, et kannatanule on sellega tekitatud mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed.“ Riigikohtu halduskolleegium on 05.10.2006 kohtuotsuses nr 3-3-1-44-06 jaganud tsiviilkolleegiumi seisukohta. Samas 11.02.2004 kohtuotsuses nr 3-2-1-11-04 on Riigikohus leidnud, et rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised ja ajutine meeleolu langus. Käesoleval juhul on vastustaja 03.03.2009 kaebuse esitaja kahjunõude vastuses (tl 6-7) kaebaja ees vabandanud. Kohus leiab, et vastustaja vabandus on piisav heastamaks kaebuse esitaja hingelisi üleelamisi.
10. Seega ei ole määruskaebuse kohtule edastamisega viivitamisega rikutud kaebuse esitaja PS §-st 24 tulenevat õigust tema kohta tehtud kohtulahendi peale edasi kaevata, samuti ei ole sellega kaebuse esitajalt alusetult vabadust võetud ja oletuslik ning tõendamata ja Harju Maakohtu 07.08.2008 kohtumäärusega nr 1-08-6792 ning Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2008 kohtumäärusega nr 1-08-6792 vastuolus on kaebuse esitaja arvamus tema võimalikust vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui määruskaebuse kohtule edastamisega ei oleks viivitatud. Kohus on ka leidnud, et kaebuse esitaja määruskaebuse kohtule edastamisega viivitamine ei kujuta endast käesoleval juhul kaebuse esitaja väärikuse alandamist RVastS § 9 lg 1 mõttes. Seega, kuna kaebuse esitaja kaebuses märgitud õigusi ei ole vangla määruskaebuse kohtule edastamisega õigusvastase viivitamisega rikutud, puudub kaebuse esitajal õigus nõuda talle tekitatud hingeliste üleelamiste rahalist hüvitamist. 22.

§ 92lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, siis menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Aili Maasik Kohtunik 7