Obsah (4)

§ 26§ 31§ 19§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-573 Haldusasi V.A kaebus Murru Vangla di

§ 26lg 1 p 6).

Merit Jõgi ja Janika 2. Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavakstegemisest 18.09.2009.a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Murru Vangla direktori 15.01.2009 käskkirjaga nr 18-dm ( tl 5) karistati kinnipeetavat V.A vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 ja Murru Vangla kodukorra punkti 33 nõuete rikkumise eest 7 (seitsmeks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Sellest VangS § 67 punkti 1 rikkumise eest 4 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning Murru Vangla kodukorra punkti 33 nõuete rikkumise eest 3 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes kaebaja rikkumine selles, et ta 1 19.12.2008 kell 09:20 ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele panna nimesilt nähtavale kohale. Vanglaametnikuga suhtlemisel käitus ebaviisakalt, väljendades ennast, sina ei ole mulle mingi ütleja ja rääkis kõrgendatud hääletoonil. 2. Justiitsministeeriumi 20.02.2009 vaideotsusega nr 11-7/1480 jäeti rahuldamata kinnipeetav V.A esitatud vaie Murru Vangla direktori 15.01.2009 käskkirja nr 18-dm tühistamise nõudes (tl 4). 3. 13.03.2009 esitas V.A Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Murru Vangla direktori 15.01.2009 käskkirja nr 18-dm tühistamist ja õigusvastasuse tuvastamist (tl 1) Ühes kaebusega esitas kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse, mida põhjendas maksejõuetusega (tl 2). 25.03.2009 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja palus kaebuse esitajal kaebust taotluste osas täpsustada (tl 9-10). Kaebuse täienduse kohaselt jäi kaebuse esitaja üksnes tühistamistaotluse juurde, taotledes õigusvastase haldusakti tühistamist (tl 13). 4. 02.04.2009 määrusega vabastas kohus kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu, võttis V.A kaebuse Murru Vangla direktori 15.01.2009 käskkirja nr 18-dm tühistamise taotlusega menetlusse (tl 14-16). 5. 15.06.2009 määrusega määras kohus haldusasja arutamisele kohtuistungil ning kohtuistungi ajaks määras kohus 10.09.2009 kell 10.00. Kohus edastas kaebuse esitajale vastustaja vastuse kaebusele ja andis menetlusosalistele täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja. Määratus tähtajaks kumbki menetluspool täiendavaid tõendeid ega taotluseid ei esitanud.. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT 6. Kaebuse esitaja leiab, et käskkiri on õigusvastane ja tuleb tühistada alljärgnevatel põhjendustel. 6.1 Kaebuse esitaja käitumine ja suhtumine oli intsidendi juhtumise päeval (19.12.2008) ja on hiljemgi õiguspärane. Murru Vangla kodukorra punkti 33 kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglaametnikuga nii suulises kui kirjalikus pöördumises viisakalt. Sama kehtib ka vanglaametniku kohta. Vanglaametnik V.P ligines aga kaebuse esitajale intsidendi päeval tahtlikult, et kaebuse esitajat kartserisse saata. Vanglaametnik solvas kaebuse esitajat ja lähenes talle ähvardavas poosis. Hiljem salgas vanglaametnik solvangud maha. 6.2 Vanglaametnik oleks pidanud tegema ettekande ka teistele koolis olnud kinnipeetavatele. Ametnik V.P jälgis ainult kaebuse esitajat ja tema käitumist. Samas oli detsembri alguses väljastatud klassiruumides viibimise kohta käskkiri, kus oli kirjas ka punkt klassiruumis magamise ja jopega viibimise kohta. See kehtis kõigile kinnipeetavatele, mitte üksnes kaebuse esitajale. Klassiruumi eesotsas isikud magasid joped seljas ja paljudel ei olnud nimesilti. Vanglaametnik nõudis nimesilti aga just kaebuse esitajalt, et teda kiuslikult karistada. 6.3 Kaebuse esitaja oli rahustite mõju all ja tal ei olnud mingisugust tegevust, mispeale tuli tal uni. Seda informatsiooni oli vanglaametnik V.P hariduskorraldajale Ü-le ja direktrissile T.A-le nende arupärimisel ka öelnud. 6.4 Vaatamata eelnevale sisaldas kaebuse esitaja kohta koostatud protokoll hoopis midagi muud. Kaebuse esitaja käitumise kohta koostatud protokollist nähtus, justkui oleks kaebuse esitaja vanglaametniku korraldust eiranud ja öelnud, et vanglaametniku sõnad kaebuse esitajale ei loe. Kaebuse esitaja leiab, et intsident, mille tõttu talle kaevatav käskkiri anti, oli vanglaametniku V.P ja kutseala juhataja H.P poolt tahtlikult tehtud. VASTUSTAJA SEISUKOHT 7. Vastustaja Murru Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu alljärgnevatel põhjustel. 2 7.1 Kaebuse esitaja eksis kehtiva Murru Vangla kodukorra ja sellega ka vangistusseaduse (VangS) vastu. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 punkti 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla direktori 22.04.2004 käskkirjaga nr 42 on kinnitatud „Murru Vangla kodukord“. Murru Vangla kodukorra punkti 33 kohaselt peab kinnipeetav vanglateenistujaga suhtlema nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt. Suhtlemisel vanglatöötajaga ja teiste isikutega ei või kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Murru Vangla Kodukorra punkti 29 alapunkti 6 sätestatu kohaselt on kinnipeetav väljudes osakonna territooriumilt või viibides osakonna ametiruumides ja loendusel kohustatud kandma vastavalt oma staatusele ristkülikukujulist värvilist nimesilti. Nimesilt peab olema kaelas või paremal pool rinnas nähtaval kohal. Kuna kaebuse esitajal 19.12.2008 nimesilti rinnas ega kaelas ei olnud, oli vanglateenistujal õigus anda kaebuse esitajale korraldus nimesilt vastavale kohale asetada. Kaebuse esitaja vanglaametniku korraldust ei täitnud ning käitus ametnikuga ebaviisakalt pannes sellega toime distsipliinirikkumise. V.A distsipliinirikkumine on tõendatud vanglaametnik V.P 19.12.2008 ettekandega nr 75, mille kohaselt viibis kaebaja õppeklassis ilma nimesildita. Samuti nähtub ettekandest, et kaebaja ei täitnud vanglaametniku seaduslikku korraldust nimesilt rinda nähtavale kohale panna, vaid ärritus ja ütles: „Sina ei ole mulle mingi ütleja ja direktori käskkiri, mis seda nõuab on põhiseaduse vastane ning mina seda ei täida“. Vangla on kaebuse esitaja distsipliinirikkumise suhtes läbi viinud menetluse, mis on vastavuses õigusaktide nõuetega ja mille käigus kogutud materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja vanglaametniku korraldust eiranud ja temaga ebaviisakalt suhelnud. Ühtlasi on distsiplinaarmenetluse käigus vanglaametnik A.O 07.01.2009 kirjutanud lisaettekande, millest nähtub, et kaebuse esitajaga läbiviidud vestluse käigus tunnistas kaebuse esitaja oma süüd ja kahetses tehtut ning lubas edaspidi käituda norme järgivalt. 7.2 Kinnipeetav ei saa distsipliinirikkumist põhjendada vanglaametniku väidetavalt ebaõige käitumisega. Vanemvalvur V.P-ga on läbi viidud täiendav vestlus, milles ta kinnitas, et ei ole kaebuse esitajaga ebaviisakalt käitunud ega teda sõimanud. Vanglal ei ole põhjust kahelda vanemvalvur V.P sõnades. Kuigi kaebuse esitaja väidab, et vanemvalvuri poolt tema solvamist kuulsid ka teised klassis viibivad kinnipeetavad, ei ole kaebuse esitaja esitanud ühegi kaaskinnipeetava nime, kes intsidendi juures viibisid. Seega on kaebuse esitaja väited paljasõnalised. Samas on distsiplinaarmenetluse käigus teiste tõenditega tõendatud kaebuse esitaja teo õigusvastasus ja süü rikkumise toimepanemises. 7.3 Vanemvalvur V.P ja kutsekooli õpetaja H.P eesmärk ei olnud kaebuse esitajat karistada. Kuna kinnipeetaval on kohustus kanda rinnas või kaelas nimesilti, seda aga kaebuse esitaja kaelas ega rinnas ei kandnud, ei saanud selle kandmist nõudva korralduse näol olla tegemist kiusamisega. Kaebuse esitaja oli kohustatud täitma vanglaametniku seaduslikku korraldust, kuna see ei olnud ilmselgelt tühine. Riigikohus on oma 01.03.2007 lahendis nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda, vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. 7.4 Määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on antud pädeva isiku poolt temale antud kaalutlusõiguse piires, on kookõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud menetlusja vormivigu, mistõttu käskkiri on õiguspärane. Määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne ja vastab vabadusekaotuse täideviimise eesmärgile, milleks VangS § 6 lõike 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kinnipeetava allumatus vanglaametniku seaduslikule korraldusele ja vanglaametnikuga ebaviisakas käitumine kujutab endast ohtu vangla julgeolekule, mistõttu rikkumise raskust arvestades on põhjendatud karistusliigi valik. Seega oli vastustajal õigus kohaldada kaebaja suhtes kartserisse paigutamist 3 8. Eeltoodust lähtuvalt leiab vastustaja, et vaidlustatud käskkiri on kooskõlas seadusandlusega ning kaebaja suhtes ei ole õigusvastaselt käitutud. Distsiplinaarkaristus on kohaldatud õigesti. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised. 10. Haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitajal ei olnud 19.12.2008 õppeklassis viibides kaelas ega rinnas kohustuslikku nimesilti. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas kaebuse esitaja eiras vanglaametniku korraldust ja kas ta käitus sealjuures ebaviisakalt. Ühtlasi vaidlevad pooled selle üle, kas vanglaametnik käitus kaebuse esitajaga ebaviisakalt. 11. Kaebuse esitaja väidete kohaselt oli tema käitumine ja suhtumine intsidendi juhtumise päeval õiguspärane (tl 1). Vastustaja väidete kohaselt ei allunud kaebuse esitaja vanglaametniku korraldusele kohustuslik nimesilt nähtavale kohale panna, vaid käitus vanglaametnikuga ebaviisakalt (tl 24). Murru Vangla vanemvalvuri V.P 19.12.2008 ettekandest nr 75 (tl 31) nähtuvalt vastas V.A vanemvalvuri V.P korraldusele panna nimesilt rinda nähtavale kohale, et sina ei ole mulle mingi ütleja ja vangla direktori käskkiri, mis seda nõuab, on põhiseaduse vastane ja tema seda ei täida. V.A karjus vanemvalvuri V.P peale ähvardavas toonis, et teda provotseeritakse ja vehkis vanemvalvuri V.P näo ees kätega. Lisas V.P 19.12.2008 ettekandele nr 75 (vestlus kinnipeetav V.A-

1. ga)(tl 29) on V.A 08.01.2009 oma allkirjaga kinnitanud, et ta on oma süüd 19.12.2008 vanemvalvuri V.P korralduse mittetäitmise ja ebaviisakalt käitumise osas tunnistanud. Seega on haldusasja materjalidest nähtuvalt kaebuse esitaja distsiplinaarmenetluse käigus nõustunud vangla väidetega, et ta vastas vanglaametniku korraldusele keelduvalt ning karjus vanglaametniku peale ähvardavas toonis ja vehkis kätega. Kaebuse esitaja on oma nõustumust eelpoolkirjeldatu osas väljendanud allkirjaga, mille õigsuses pole kohtul põhjust kahelda. Samas ei ole kaebuse esitaja kaebuses millegagi põhjendanud, miks ta leiab, et tema käitumine kirjeldatud olukorras õiguspärane oli ega vaielnud vangla poolt kohtule esitatud materjalide osas sõnagagi vastu. Seega loeb kohus tõendatuks, et kaebuse esitaja ei täitnud vanglaametniku korraldust nimesilt nähtavale kohale panna, käitudes sealjuures ebaviisakalt. 12. Kaebuse esitaja väidab, et vanglaametnik ligines talle korraldust andes tahtlikult ähvardavas poosis ja solvates, so sõimates kaebuse esitajat sõnadega „kõnts“ ja „urood“. Kaebuse esitaja ei ole aga oma väiteid millegagi tõendanud. Vastustaja märgib, et kaebuse esitajale korralduse andnud vanemvalvuriga on läbi viidud vestlus, milles too kinnitas, et ei ole kaebuse esitajaga ebaviisakalt suhelnud ega teda sõimanud (tl 24). Vestluse läbiviimine on ka lisana V.P 19.12.2008 ettekandele nr 75 kirjalikult vormistatud (tl 28). Kuna kaebuse esitaja oma väiteid millegagi tõendanud ei ole, loeb kohus, et tegemist on paljasõnaliste väidetega. Kaebuse esitaja väidet, justkui oleks vanglaametnik intsidenti ette kavatsenud ja selle intsidendi kaebuse esitaja kiusamiseks tahtlikult tekitanud, ei ole kaebuse esitaja samuti millegagi tõendanud, mistõttu loeb kohus ka selle paljasõnaliseks väiteks. Kaebaja eeltoodud väide on ka vastuolus V.P 19.12.2008 ettekande nr 75 lisas (vestlus vanemvalvur V.P-
2. ga)märgitud vanemvalvur V.P selgitusega, milles ta on eitanud V.A kiusamist ja solvamist (tl 28). 13. Kuivõrd tõendamist on leidnud kaebuse esitaja poolne vanglaametniku korralduse täitmisest keeldumine ja vanglaametnikuga ebaviisakalt käitumine, analüüsib kohus, kas kirjeldatud käitumise näol on tegemist vangla distsipliini rikkumisega, so kas kaebuse esitaja käitumine oli õiguspärane. Euroopa Vanglareeglistiku kohaselt võib muuhulgas sisekorda ohustavat käitumist distsipliinirikkumisena käsitleda (p 57.1). Sama reeglistiku punktiga 57.2 öeldakse, et siseriiklik õigus määrab kindlaks, millised kinnipeetavate teod ja tegematajätmised on distsipliinirikkumised. Samuti määrab riik menetluse korra, 4 määratavad karistuse liigid ja kestuse. Seega on distsipliinirikkumise ja distsiplinaarkaristuse tähendus jäetud siseriikliku õiguse sisustada. Nii on vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 alusel kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla direktori 22.04.2004 käskkirjaga nr 42 on kinnitatud „Murru Vangla kodukord“ (kättesaadav http://www.vangla.ee/30564). Märgitud kodukord on hetkel kehtiv ja selle punkti 29 alapunktis 6 sätestatu kohaselt on kinnipeetav kohustatud väljudes osakonna territooriumilt või viibides osakonna ametiruumides ja loendusel kandma vastavalt oma staatusele ristkülikukujulist värvilist nimesilti. Nimesilt peab olema kaelas või paremal pool rinnas nähtaval kohal (tl 32). Seega nähtub Murru Vangla kehtivast kodukorrast, et kaebuse esitajal lasus osakonna territooriumilt väljas ja osakonna ametiruumides viibides nimesildi kandmise kohustus. Kaebuse esitaja, viibides 19.12.2008 õppeklassis, nimesilti ei kandnud. Asjaolu, et kaebuse esitaja oli teadlik kodukorra punkti 29 alapunkti 6 nõudest nähtub V.A 19.12.2008 seletuskirjast (tl 30), vanemvalvuri V.P 19.12.2008 ettekandest nr 75 (tl 31) ja distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 26). Kodukorra punkti 33 kohaselt peab kinnipeetav vanglateenistujaga suhtlema nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt. Suhtlemisel vangla töötajate ja teiste isikutega ei või kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kinnipeetav pöördub vanglas teenistusülesandeid täitva isiku poole teie-vormis ning tervitab neid püsti seistes. Seega lasus kaebuse esitajal VangS § 67 punktist 1 ja vangla kodukorra punktist 33 tulenev kohustus alluda vanemvalvuri antud korraldusele käituda kodukorra punkti 29 alapunktis 6 sätestatu kohaselt ja panna nimesilt rinda nähtavale kohale. Nimesildi mittekandmisega eksis kaebuse esitaja vangla kodukorra punkti 29 alapunkti 6 vastu; vanglaametniku korralduse täitmisest keeldumisega eksis kaebuse esitaja VangS § 67 punkti 1 vastu; vanglaametnikuga ebaviisakalt suheldes eksis kaebuse esitaja aga vangla kodukorra punkti 33 vastu. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kaebuse esitaja käitumine 19.12.2008 ei olnud õiguspärane. 14. VangS § 67 punktiga 1 kohustatakse kinnipeetavat alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kinnipeetav peab üldjuhul korralduse seaduslikkust eeldama, kuid isegi siis, kui ta peab korraldust mingil põhjusel õigusvastaseks, tuleb korraldus täita. Vastustaja osutatud Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-103-06 on leitud, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kui kinnipeetav on aga tema hinnangul õigusvastase korralduse täitnud, on tal sellest tulenevaid tagajärgi võimalik kõrvaldada hilisemas vaide- ja kohtumenetluses. Nii ei jääks kinnipeetava õigused igal juhul kaitseta. Samas on kohus seisukohal, et vanglaametnike korralduste seaduslikkuses kahtlemine ning nende korralduste täitmata jätmine viisil, mis nähtub käesolevast vaidlusest, ei saa ühelgi juhul olla õiguspärane. 15. Seetõttu tuleb analüüsida, kas tõendamist leidnud distsipliinirikkumine on karistatav ning kas karistus määrati kaebuse esitajale õiguspäraselt. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: noomitus, ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks ja kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Vastavalt vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud VangS § 64 lõikele 4 määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine ja valik on vangla direktori kaalutlusõiguse teostamine, milles ta peab arvesse võtma teo toimepanija süüd ning muid olulisi asjaolusid. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust, kuid kohus saab kontrollida, kas menetlus kulges vastavuses õigusnormidega ning kas kaebuse esitaja väited annavad aluse lugeda haldusakt õigusvastaseks ja selle tühistada. Asja materjalidest nähtuvalt on läbi viidud VangS §-s 64 sätestatud distsiplinaarmenetlus, V.A 5 on 19.12.2008 informeeritud distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja V.A on andnud 19.12.2008 juhtunu kohta samal kuupäeval kirjalikult selgitusi (tl 30), distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud, protokollile on alla kirjutanud distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik ja protokolli on tutvustatud V.A-le (tl 26-27). Distsiplinaarmenetluse protokollis on distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik teinud ettepaneku V.A karistamiseks ja määrata talle 7 ööpäeva kartserit. Distsiplinaarkaristuse määramine on vormistatud käskkirjana ja distsiplinaarkaristuse määramist on käskkirjas põhjendatud. Käskkirjast nähtuvalt on distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatud ka asjaolu, et V.A omas rikkumise toimepanemise hetkel viit kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane määrati 04.12.2008. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on V.A-le 16.01.2009 kätte toimetatud. V.A on keeldunud andmast allkirja temale käskkirja teatavaks tegemise ja kätte toimetamise kohta, mida on kinnitanud 16.01.2009 kirjalikult vanglaametnikud (tl 5). Seega on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavuses õigusnormidega. Tulenevalt

§ 19

lõikest 6 on kohtul võimalik kontrollida, kas kaebuse esitajale süüks pandud tegu on tõendamist leidnud ning kas karistuse määramisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohus leidis eespool, et kaebuse esitajale süüks pandud tegu on tõendamist leidnud, mistõttu kohus eelnevat uuesti käsitlema ei hakka. Kohus leiab, et vastustaja on määranud kaebuse esitajale karistuse vangistusseaduse ja Murru Vangla kodukorra nõuete süülise rikkumise eest vastavuses õigusnormidega ning arvestades kaebaja poolt toimepandud süüteo asjaolusid ja raskust, on tema karistamine 7 ööpäevase kartserisse paigutamisega seaduslik ja proportsionaalne. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õiguspärane ning selles ei esine kaalutlus- ega vormivigu. 16.

§ 92lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti kannab menetluskulud.

Kuivõrd vastustaja ei ole käesolevas asjas menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, siis menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu. Aili Maasik kohtunik 6