KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 03.november 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-8767 Tsiviilasi Rahvusvahelise Mereõiguse Eesti Assotsiatsiooni hagi Anastasia Nezgovorova vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.mai 2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rahvusvahelise Mereõiguse apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 20.oktoober 2009, avalik kohtuistung Hageja Rahvusvahelise Mereõiguse Eesti Assotsiatsioon (reg kood 80196922, asukoht Tööstuse 48a-305, Tallinn), esindajad Vjatšeslav Santašev ja Jelena Usanova Menetlusosalised ja nende esindajad Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Eesti Assotsiatsiooni Kostja Anastasia Nezgovorova (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xxx-x xxxxxxx) 9156,10 krooni RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu 19.mai 2009 otsus tsiviilasjas nr 2-08-8767 muutmata.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad hageja, Rahvusvahelise Mereõiguse Eesti Assotsiatsiooni kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks 2 ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
- Rahvusvahelise Mereõiguse Eesti Assotsiatsioon esitas 18.07.2008 hagi Anastasia Nezgovorova vastu põhivõla 7500 krooni ja viivise (18.08.2008 seisuga 1039,60 krooni ja edaspidi 11% aastas kuni põhinõude täitmiseni) saamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 2007.a märtsis suulise koolituslepingu, mille kohaselt osales kostja ajavahemikul märts – mai 2007.a hageja korraldatud väikelaeva juhtimise kursustel ning sooritas 10.05.2007 eksami. Koolituse maksumuseks oli lepingu järgi 7500 krooni. Pärast koolituse läbimist väljastati kostjale 10.05.2007 arve nr 018/07 koolitusteenuse eest 7500 krooni tasumiseks. Kostja koolitustasu ei tasunud ega reageerinud meeldetuletustele. Kostja vastus
- Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt töötas kostja alates 2007.a jaanuarist J. M. C. OÜ-s (edaspidi D. OÜ), mis asub XXXXXXXX XXX, Tallinnas. Samas kohas toimusid ka Merekooli Fregatt kursused. Veebruaris 2007.a leppisid pooled suuliselt kokku, et kostja täidab merekooli Fregatt eksamitel sekretäri kohustusi. Hageja pakkus kostjale kursustel tasuta osalemist, arvestades senist praktikat D. OÜ töötajate jaoks (samadel tingimustel osalesid kursustel D. OÜ endised töötajad A. L. ja A. B.). Kostja täitis kursustele õppima asudes Merekoolis Fregatt vastava avalduse ja kursuste direktor A. V. kirjutas avalduse originaalile resolutsiooni selle kohta, et kostja osaleb kursustel tasuta. Kostja tasuks kursuste eest oli tema töö sekretärina merekooli eksamitel ja teiste ülesannete täitmine seoses kooli tegevusega. Hageja väide selle kohta, et kostjale esitati arve kursuste läbimise kohta, on väär. Hagi on esitatud kostjale kahju tekitamiseks, kuna tööleping kostja ja D. OÜ vahel lõpetati 2007.a detsembris töövaidluskomisjoni otsusega. 10.05.2007 arve nr 018/07 vormistati siis, kui kostja pöördus töövaidluskomisjoni avaldusega D. OÜ vastu seoses maksmata jäänud palga, puhkusetasu ja hüvitisega. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
- Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
- Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudus pooltel vaidlus selle üle, et kostja läbis hageja poolt korraldatud kursused, lubati 10.05.2007 eksamitele ning ta osales eksamil sekretärina. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma koolituse eest 7500 krooni, millele lisanduvad viivised.
- Kohus leidis, et hageja ei tõendanud tema nõude aluseks olevaid asjaolusid. Puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleks kokku leppinud selles, et kostja maksab hagejale koolituse eest. Arve esitamine kostjale seda ei tõenda. Kostja väitel ei saanud ta kostjalt enne hagi esitamist hagiavaldusele lisatud arvet ega nõudekirja. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seega ükski dokumentaalne tõend ei tõenda hageja poolt märgitud kokkuleppe olemasolu. Tunnistaja A. B. ütlustega on tõendatud, et kursused olid oma töötajatele ja abistajatele tasuta. Tunnistaja nägi ka kostja avaldust, millele oli A. V. peale kirjutanud, et kostjale on kursustel osalemine tasuta. Kostja töötamise ajal ei tõstatatud kordagi küsimust, et kostja peaks kursuste eest tasuma. Tunnistaja ja kostja osalesid mõlemad kursuste ettevalmistamisel sekretäri töös. Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et kostja vaidlusaluste kursuste eest tasuma ei pidanud. Vastupidist pidanuks 3 tõendama hageja, kuid seda ta ei teinud. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses kohus ei kahelnud. Kuna hagi jäi põhinõude osas rahuldamata, jättis kohus rahuldamata ka kõrvalnõudena esitatud viivisenõude. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- Hageja palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
- Kaebuse põhjenduste kohaselt tuleb apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate tõendite kohaselt teha maakohtu otsusest erinev otsus. 19.11.2008 esitas hageja kohtule taotluse tunnistaja A. V. ärakuulamiseks, kuid nimetatud taotlus jäi maakohtu poolt tähelepanuta ja seda ignoreeriti.
- Maakohtu otsus põhines pelgalt kostjaga lähedalt seotud isiku, tunnistaja A. B. paljasõnalistel ütlustel. Tunnistaja ei kinnitanud koolituse osas mingi kokkuleppe olemasolu ega hageja seadusliku esindaja avalikku lubadust. Tunnistaja ei saanud näha kostja käes avaldust õppejõu A. V. märkega selle kohta, et kostjal on võimaldatud läbida kursused tasuta, kuna kostja kirjalikku avaldust ei esitanud. A. V. ei saanud anda luba kursustel tasuta osalemiseks, kuna tal puudus selleks pädevus. A. V. on hageja töötaja ega kuulu assotsiatsiooni juhtkonda, kel oleks õigus selliseid otsuseid langetada. A. B.ütlusi ei saa pidada erapooletuteks, kuna ta on kostjaga lähedalt seotud isik (kostja on tunnistaja lapse ristiema). A. B.on andnud tunnistajana teadlikult valesid ütlusi kostja kasuks. Vastus apellatsioonkaebusele
- Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
- Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
- TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole hagi aluseks olnud asjaolusid tõendanud ega lükanud ümber kostja väiteid ja tõendeid selle kohta, et kostja ei pidanud poolte kokkuleppel kursuste eest tasu maksma. Maakohus hindas tunnistaja A. B.ütlusi õigesti ja kohtul ei olnud alust kahelda nende tõelevastavuses. Iseenesest asjaolu, et kostja on tunnistaja lapse ristiema, selleks alust ei anna.
- Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus ignoreerinud hageja taotlust tunnistaja A. V. ülekuulamiseks. Asja materjali kohaselt esitas kostja 13.10.2008 kohtule taotluse tunnistajate A. B. ja A. L.i ülekuulamiseks (t lk 54). Kohtuistungil väitis hageja, et ta on esitanud 19.11.2008 kohtule oma seisukohad 4 kostja taotluse suhtes (t lk 89). Kohus tegi istungil vaheaja, et kontrollida hageja avaldatud andmeid menetlusdokumendi esitamise kohta ja tegi kindlaks, et kohtu infosüsteemis vastav info puudub. Kohus teavitas sellest kohtuistungil ka menetlusosalisi (t lk 93). Hageja ei avaldanud kohtuistungil, et ta esitas 19.11.2008 kohtule muu hulgas ka taotluse tunnistaja A. V. ülekuulamiseks. Sellist taotlust ei esitanud ta kohtuistungil ka suuliselt ning oli nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega. Eeltoodud asjaoludel on alusetu hageja etteheide, et kohus jättis hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks tähelepanuta.
- Õige ei ole apellatsioonkaebuse väide, et hageja saatis Harju Maakohtule tunnistaja ülekuulamise taotluse Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud e-posti aadressil. Menetlusdokumendid tuli kohtule edastada menetlusposti aadressil hmkkentmanni.menetlus@just.ee (praegu hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). Apellatsioonkaebusele lisatud materjali kohaselt hageja seda ei teinud, vaid saatis 19.11.2008 kohtuniku meiliaadressil arvamuse kostja vastuses osas. Tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamist e-kirja teemana ei ole märgitud(t lk 114). Arvestades asjaolu, et hageja ei avaldanud kohtuistungil, et ta on esitanud kirjaliku taotluse tunnistaja ülekuulmiseks ja ta ei esitanud sellist taotlust suuliselt ka kohtuistungil, peab ringkonnakohus apellatsioonkaebusele lisatud 19.11.2008 kuupäeva kandvat menetlusdokumenti sisult ebausaldusväärseks.
- Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja. G. Kivinurm K. Paal A. Tänav