← Eesti

3-08-2511/15

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 30.oktoober 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-2511 Haldusasi J.S kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxx korralduse nr.xx tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30.oktoober 2009.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja J.S, vastustaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. kaebus rahuldada
  2. tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxx korraldus nr.xx Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD J.S esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr.xx tühistamiseks. Esitatud kaebuses kaebaja selgitab, et esialgselt esitas ta 01.02.2007 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnustada kaebuse esitaja õigust xx xx asuva maatüki ostueesõigusega erastamiseks ning Narva-Jõesuu Linnavalitsuse tegevusetuse xx 3-08-2511 erastamisprotsessi läbiviimisel ebaseaduslikuks tunnistamiseks (haldusasi nr.3-07-237). Tartu Halduskohtu 29.06.2007 otsusega nimetatud haldusasjas tunnustati kaebaja õigust xx xx asuva ehitise ostueesõigusega erastamiseks. 25.03.2008 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule taotluse kohustada Narva-Jõesuu Linnavalitsust erastama talle ostueesõigusega xx asuv teenindusmaa, milline oli määratud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxx korraldusega nr.xx. 20.05.2008 otsusega haldusasjas nr.3-08-581 kohus rahuldas kaebuse ja kohustas Narva-Jõesuu Linnavalitsust teostama xx ehitise maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid hiljemalt 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus jõustus 20.06.
  3. Kuna Narva-Jõesuu Linnavalitsus jättis Tartu Halduskohtu otsuse haldusasjas nr.3-08-581 täitmata ega viinud läbi xx xx asuva ehitise juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid hiljemalt 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 20.09.2008, siis 02.10.2008 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule taotluse määrata rahatrahv kohtuotsuse täitmata jätmise eest haldusasjas nr.3-08-
  4. 11.11.2008 sai kaebaja Tartu Halduskohtust Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 10.11.2008 kirja ja käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti, millega Narva-Jõesuu Linnavalitsus lükkas edasi xx xx ostueesõigusega erastamise avalduse läbivaatamise kuni ehitise kordategemiseni ja määras ehitise kordategemiseks tähtaja kuni 10.01.
  5. Kaebaja märgib, et kohtuotsusega haldusasjas nr.307-237 tunnistati kaebaja õigust ehitise, asukohaga xx xxjuurde kuuluva teenindusmaa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja põhjendab oma taotlust tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx korraldus nr.xx alljärgnevaga: 11.06.2007 toimunud kohtuistungil haldusasjas nr.3-07-237 kinnitas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja, et kaebuse esitaja tegi korda xx xx asuva hoone (haldusasi nr.3-07-237 t.lk.69). Kaebaja märgib, et samal kohtuistungil kinnitas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja, et käesolevaks ajaks, s.o 11.06.2007 on kaebaja hoone korda teinud. Kohtu küsimusele, millisele konkreetsele õigusnormile tuginedes keeldub linnavalitsus xx.xx.xxxx Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldusega nr.xx määratud ehitise teenindusmaa ostueesõigusega erastamisest, vastustaja esindaja vastata ei osanud. Kaebaja leiab, et Narva-Jõesuu Linnavalitsusel puuduvad õigusaktidest tulenevad põhjused keelduda xx maa ostueesõigusega erastamisest. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 17 lg 1 kohaselt varasema jõustunud kohtulahendiga tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Alates 11.06.2007 kuni käesoleva ajani ei ole vastustaja seisukoht ehitise xx xx teenindusmaa osas muutunud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millistest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Antud asjas vaidlustatavast haldusaktist ei nähtu, millistest konkreetsetest kaalutlustest lähtudes on haldusakt välja andnud. Nimelt ei nähtu sellest, kuidas muutus paviljoni seisund võrreldes selle ajaga, mil menetleti kohtuasja nr.3-07-
  6. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks vastustaja muutis kohtuasjas nr.3-07-237 toimunud kohtuistungil väljaöeldud seisukohta, et kaebuse esitaja on xx xx asuva ehitise korda teinud. Kaebajale jääb ka arusaamatuks, et käesolevas asjas vaidlustatava haldusaktiga andis vastustaja kaebajale tähtaja ehitise xx xx asuva ehitise kordategemiseks hiljemalt 01.01.
  7. Eeltoodu on vastuolus maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 6 lg-ga 31, mis näeb ette, et tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Vastustaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus oma seletuses kaebuse kohta ei nõustu kaebaja seisukohtadega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja märgib, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus määras Tartu Halduskohtu 20.05.2008 otsuse nr.3-08-581 täitmiseks xx xx xxxx korraldusega nr.xx tähtaja ehitise xx kordategemiseks hiljemalt 01.01.
  8. Hiljem ilmnes, et korralduse trükkimisel tehti trükiviga ning kuupäeva 01.01.2009 asemel peab olema 01.01.
  9. Nimelt Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 06.11.2008 istungi protokollist nähtuvalt otsustas linnavalitsus lükata edasi xx xx asuva ehitise ostueesõigusega erastamise avalduse läbivaatamise kuni ehitise kordategemiseni, milleks määrati tähtaeg xx asuva ehitise kordategemiseks hiljemalt 01.01.
  10. MaaRS § 6 lg 31 kohaselt ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning 2

(5)3-08-2511 lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimatinimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Kui kohalik omavalitsus määrab lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtaja, siis määratakse ehitise teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise kordategemist. Tartu Halduskohtu 20.05.2008 otsuse nr.3-08-581 täitmiseks ja seoses ehitise juurde kuuluva ostueesõigusega erastamise protsessi alustamisega teostasid Narva-Jõesuu Linnavalitsuse linnasekretär Veronika Stepanova ja linnavalitsuse liige Andrei Palmberg 06.11.2008 xx xx asuva ehitise vaatlust. Vaatluse käigus tehti kindlaks, et paviljoni aknad on kaetud metallplaatidega, trepiastmed on osaliselt katki, territoorium ei ole koristatud ega heakorrastatud. Vastustaja viitab Narva-Jõesuu linna heakorraeeskirja (kinnitatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 25.04.2007 määrusega nr.150) § 5 p-dele 2 ja 6, mille kohaselt on omanik kohustatud teostama heakorratöid kinnistuga külgneval või piirneval alal, hoidma korras hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid. Fassaadielemendid peavad olema terved, nõuetekohaselt värvitud ning vastavuses kinnitatud ehitusprojektiga, vältimaks sissemurdmist. Samuti on hoone omanik kohustatud tagama akende puhtuse. Vaatluse tulemusena leiti, et ehitis, asukohaga xx xx on lagunenud ja kasutusest väljalangenud ning kahjustab tunduvalt ümbrust ning maastikupilti. Narva-Jõesuu Linnavalitsus leiab, et kaebuse esitaja ei saanud aru, mis vahe on 02.04.2007 vaatlusprotokolli ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr. xx vahel. Keskkonnaspetsialistkorrakaitseametniku poolt 02.04.2007 koostatud xx vaatlusprotokolli nr.3 kohaselt tuvastati, et välisuks on ilma klaasita, sissepääsu juures on vanad mädanenud lauad, hoone paremal küljel on grafiti, tagakülg on täielikult lõhutud, hoone sees on olmejäätmed ja territoorium koristamata. Selle protokolli alusel ei olnud koostatud ettekirjutust konkreetsete toimingute tegemiseks heakorraeeskirja täitmiseks ning ehitise omanik võttis seda teadmiseks ning kõrvaldas osaliselt vaatluse käigus tuvastatud puudused. Ta sulges kõik uksed ning aknad, koristas hoone territooriumi ning kõrvaldas olmejäätmed. Eeltoodut aluseks võttes kinnitas Veronika Stepanova 11.06.2007 haldusasjas nr.3-07-237 toimunud kohtuistungil, et kaebaja on hoone korda teinud. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx korraldusega nr.xx määrati tähtaeg ehitise kordategemiseks lähtudes maareformi seaduses sätestatust. Vaidlustatav korraldus on esimene samm maa erastamise menetluse alustamiseks. Narva-Jõesuu Linnavalitsusel on kogemusi, kus Maa-amet vastuseks ostueesõigusega erastamise korraldusele tegi ettepaneku jätta erastamisele kuuluv maa riigi omandisse ning tekkinud olukorra lahendamiseks tegi ettepaneku määrata tähtaeg hoone kordategemiseks, et see vastaks ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 2 lg-te 2 ja 3 nõuetele. Narva-Jõesuu Linnavalitsusel on kogemus antud asjades, mitu neist on lahendatud ning maa ostueesõigusega erastamise menetlus on lõpetatud või varsti lõpetatakse. Seega on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx korraldus nr.xx linnavalitsuse ettepanek tegutseda järjepidevalt maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamiseks ehitise omaniku kasuks. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei saanud õigesti aru Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxx korraldusest nr.xx, millega oli määratud tähtaeg ehitise kordategemiseks ning pärast ehitise kordategemist jätkata maa erastamise avalduse menetlemist. Narva-Jõesuu Linnavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata. . KOHTU PÕHJENDUSED MaaRS § 6 lg 31 sätestab, et samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse 3
(5)3-08-2511 määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 punktis 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx ehitise (paviljon) xx xx vaatlusprotokollist nähtub, et vaatlust teostasid linnavalitsuse linnasekretär Veronika Stepanova ja linnavalitsuse liige Andrei Palmberg. Vaatluse käigus tuvastati, et paviljoni aknad on kaetud metallplaatidega, trepiastmed on osaliselt katki ja territooriumi ei ole koristatud ja heakorrastatud. Vaatlusprotokollis on viidatud Narva-Jõesuu linna heakorraeeskirja (kinnitatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 25.04.2007 määrusega nr.50) § 5 lg 1 punktidele 2 ja 6, mille kohaselt on omanik kohustatud teostama heakorratöid kinnistuga külgneval või piirneval puhastusalal, hoidma korras hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid. Fassaadielemendid peavad olema terved, nõuetekohaselt värvitud ning vastavuses kinnitatud ehitusprojektile, vältimaks sissemurdmist ning tagama hoone akende ohutuse. Eeltoodu alusel teeb Narva-Jõesuu Linnavalitsus kokkuvõte, mille kohaselt ehitis (paviljon) xx xx on lagunenud ja kasutusest väljalangenud ning kahjustab tunduvalt ümbrust ja maastikupilti (t.lk.35). Kohus leiab, et vaatlusprotokolliga tuvastatu alusel saab teha järelduse, et ehitise omanik ei ole teostanud heakorratöid ja ega pesnud aknaid. Märgitud on, et paviljoni aknad on kaetud metallplaatidega, kuid ei ole selgitatud, miks tühjana seisva ehitise aknad ei või olla kaetud metallplaatidega, et hoida ära hoonesse sissemurdmisi. Arusaamatuks jääb, et kui akendel olid ees metallplaadid, siis kuidas linnaametnikud nägid, et aknad on pesemata. Kohus on seisukohal, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 06.11 2008 vaatlusprotokolli alusel ei saa kuidagi asuda seisukohale, et xx xx asuv ehitis on lagunenud ja kasutusest väljalangenud ning kahjustab tunduvalt maastikupilti. MaaRS § 6 lg-s 31 sätestatu kohaselt ei käsitata ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi, kuid Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 06.11.2008 vaatlusprotokolli alusel saab asuda seisukohale, et xx omanik oli jätnud tegemata heakorratööd (riisumata lehed, trepiastmed osaliselt katki). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa kohaldada MaaRS § 6 lg-t 31, sest vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et xx xx asuv ehitis on lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav ehitis. Seletuses kaebuse kohta märgib vastustaja, et 02.04.2007 koostatud xx xx vaatlusprotokolli nr.3 kohaselt oli välisuks ilma klaasita, sissepääsu juures vanad mädanenud lauad, hoone paremal küljel on grafiti, tagakülg täielikult lõhutud ning territoorium koristamata. Vastustaja väitel ei koostatud selle protokolli alusel ettekirjutust konkreetse toimingu tegemiseks linna heakorraeeskirja täitmiseks ning ehitise omanik kõrvaldas vabatahtlikult osaliselt vaatluse käigus tuvastatud puudused. Omanik sulges kõik uksed ning aknaavad ning koristas territooriumi. Eeltoodut aluseks võttes kinnitas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja Veronika Stepanova 11.06.2007 toimunud kohtuistungil, et käesoleva aja seisuga, s.o 11.06.2007 on kaebaja hoone korda teinud. Vastustaja seletusest kaebuse kohta nähtub, et käesolevas asjas vaidlustatud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx korraldusega nr.xx oli kaebajale määratud tähtaeg ehitise korda tegemiseks maareformi seaduse tähenduses ja vaidlustatav korraldus on esimene samm maa erastamise menetluse alustamiseks. Vastuskirjas selgitatakse ka, et vaidlustatav korraldus on linnavalitsuse ettepanek tegutseda järjepidevalt maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamise eesmärgil ehitise omaniku kasuks. Samuti märgib vastustaja, et kaebaja ei saanud aru, et talle anti Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx xx xxx korraldusega nr.xx tähtaeg ehitise kordategemiseks, pärast mida jätkatakse maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemist. Kui vastustaja ise väidab, et kaebaja ei saanud aru, et talle anti Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx korraldusega nr.xx tähtaeg ehitise kordategemiseks, siis järelikult, kui haldusakti adressaat ei saa aru haldusakti sisust, oli 4
(5)3-08-2511 haldusakt ebapiisavalt motiveeritud. Samas, Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja Veronika Stepanova ise kinnitas 11.06.2007 toimunud kohtuistungil, et kaebaja on ehitise xx korda teinud (haldusasi nr.3-07-237 t.lk.69). Halduskohtu jõustunud lahendist haldusasjas nr.3-07237 J.S kaebuses avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks, millega tunnistada kaebaja õigust xx xx maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks nähtub, et kaebaja esitas 12.08.1999 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele avalduse xx maa ostueesõigusega erastamiseks. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx xxx korralduse nr.aa punktiga 1 määrati xx xx asuva paviljoni teenindusmaaks 720 m
  1. 28.06.2006 pöördus J.S Ida-Viru maavanema poole kaebusega Narva-Jõesuu Linnavalitsuse tegevusetuse peale, kuna talle kuuluva ehitise juurde määratud teenindusmaa ostueesõigusega erastamise venis. Ida-Viru maavanema vastuses 25.07.2006 soovitati kaebajal pöörduda Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poole, mida ka kaebaja 22.08.2006 tegi. 25.10.2006 vastas Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormägi kirjaga nr.5.3.1/61-1, et linn ei nõustu Tume pargis asuva hoone aluse maa ostueesõigusega erastamisega, kuid on valmis seadma hoonestusõiguse pärast maa munitsipaliseerimist ja hoone korda tegemist. Samast lahendist nähtub, et linnavalitsus peab võimalikuks seada xx asuva ehitise alusele maale hoonestusõigus. Kooskõlas asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 lg-ga 1 seatakse hoonestusõiguse sellise ehitise omaniku kasuks, kes ei soovi või kellele ei ole õigust maad omandada. Käesoleval juhul on ehitise omanik avaldanud soovi maa ostueesõigusega erastamiseks. Eeltoodust järeldub, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus ei välista ehitise olemasolu Tume pargi territooriumil, sest sellele ehitisele on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx xx xxxx korralduse nr.xx punktiga 1 määratud xx xx asuva paviljoni teenindusmaaks 720 m2 Tume pargi maast, kuid probleem on selles, et teenindusmaad (720 m2) ei taheta kaebajale ostueesõigusega erastada. Juhul aga, kui eksisteerib põhjendatud ja ülekaalukas avalik huvi xx xx ehitise munitsipaalomandisse saamiseks või lammutamiseks, siis tuleb see omanikult sundvõõrandada õiglase ja kohese tasu eest. Seni, kui seda tehtud ei ole, on kaebajal õigus ehitise omanikuna ehitise teenindusmaa ostueesõigusega erastamiseks (t.lk.11-13). Kaebuse rahuldamisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 punktile
  2. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 01.12.2009 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.