KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2009.a., Tallinn Haldusasja number 3-09-2303 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus loa saamiseks K. M. J.’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet Esindaja:Igor Skorohodov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – K. M. J. Kohtuistungi toimumise aeg
- oktoober
- a, Tallinn Resolutsioon Anda luba K. M. J.’i (sünd. xx xx xxxx Afganistanis) paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
- detsembrini
- a. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu. Edasikaebamise kord TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
- septembril 2009 Tallinna Halduskohtule esitatud taotlusega taotleb Kodakondsus- ja Migratsiooniamet luba K. M. J.’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Taotluses on toodud välja järgmised asjaolud: •
- oktoobril 2009 kell 14:00 saabus lennukiga OVBT315 Lätist Eestisse Afganistani kodanik K. M. J., kes oli Saksamaa Immigratsiooniameti poolt riigist välja saadetud. Samas päeval kell 15:40 pidasid Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnikud isiku kinni. • Isikul puudub kehtiv reisidokument. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotluse kohaselt puudub isikul Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus, ent isiku väljasaatmist ei ole võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia. ISIKU, KELLE SUHTES LUBA TAOTLETAKSE, SEISUKOHT Kohtuistungil tunnistas K. M. J., et tal puudub kehtiv reisidokument ning nõustus taotluses esitatuga, et tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Taotlusele enda paigutamise kohta väljasaatmiskeskusesse isik vastu ei vaielnud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Kohus leiab, et loa andmaine K. M. J.’i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada.
- Välismaalaste seaduse § 51 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Samas sättes on välismaalase Eestis viibimise võimalikud seaduslikud alused loetletud. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 kohaselt Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. Eestis ebaseaduslikult viibiv isik kuulub üldjuhul riigist väljasaatmisele. Tuleb lugeda tuvastatuks, et K. M. J.’il Eestis viibimiseks seaduslik alus puudub.
- VSS § 18 lg 1 kohaselt viikase väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Samas sätestatakse VSS §-s 23, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. K. M. J.’i väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik, kuna isikul puudub kehtiv reisidokument. Samuti leiab kohus, et isik võib vabaduses viibides hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Sellele ohule viitab see, et isik on varem saabunud Eestisse ebaseaduslikult ning dokumentideta.
- Väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näiks perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine Põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud õigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine.
- Kohus märgib viimaks, et väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral, tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada
- Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada K. M. J. väljasaatmiskeskusesse kuni kaheks kuuks, s.o mitte kauem kui
- detsembrini
- Kristjan Siigur Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.