2-08-25620/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 22.10.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-25620 Tsiviilasi L. K. hagi V. I. vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 04.03.2009 otsus Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja L. K. apellatsioonkaebus, hind 7 243 krooni tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX X-XX XXXXXXXX XXXXX); Kostja V. I. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX, XXXXX, XXXXXXXXX XXXX XXXXXXXX) RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 04.03.2009 otsus L. K. hagis V. I. vastu elatise suurendamiseks ning saata tsiviilasi Pärnu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille 1 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
3. Hageja esitas hagi, milles soovib, et seoses elukalliduse tõusuga suurendataks tema kasuks alaealise tütre ülalpidamiseks kostjalt väljamõistetud elatist 3 000 kroonini kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja teenib netopalgana 7 300 krooni kuus ja sellest jääb käesoleval ajal üksi lapse vajaduste rahuldamiseks väheks. Hageja on leidnud, et lapse vajadused kuus on 4 740 krooni. Kostja vastuväited
4. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on kostja jõudumööda elatist maksnud, kuid ta on vahepeal abiellunud ja tal on XX.XX.XXXX sündinud teine tütar L. I., kes vajab samuti elatist. Vähemalt senikaua kuni kostja abikaasa on väikese lapsega kodus ja ei tööta, ei ole võimalik kostjal temalt nõutud suuruses elatist maksta. Tema kuu netosissetulek on 9 900 krooni kuus ja tal on vaja tasuda pangavõlad. Palga suurenemist praegu ette näha ei ole. Maakohtu otsus
5. Kohus, vaaginud kõiki poolte esitatud argumente ja toimikus olevaid kirjalikke tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
6. V. I.l on XX.XX.XXXX sündinud tütar K. I., kes elab koos emaga ja kelle ülalpidamiseks maksab isa käesoleval ajal elatist 1 500 krooni kuus, mis käesoleval ajal jääb ilmselgelt väheks, mistõttu hageja soovib elatise suurendamist 3 000 kroonini kuus.
7. Vahepeal on tõusnud elukallidus, kuid ka palgad. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja PkS § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk. Tänaseks on aga riigitöötajate palgad külmutatud ja neid võidakse isegi vähendada. Kuna kostja töötab XXXXXXXXXXXXX ähvardab see oht ka teda. Kostjal on sündinud XX.XX.XXXX. teine tütar, kes on emaga kodus ja kes vajab samuti hoolt ja ülalpidamist. Seetõttu ei ole võimalik ega mõistlik vanema tütre kasuks elatise suurendamine hageja nõutud ulatuses. Küll aga tuleb K. I. ülalpidamiseks mõistetud elatist suurendada seaduses ettenähtud miinimumini 2 175 kroonini kuus. See ei saa olla kostjale tema kuu sissetulekut arvestades ülejõu käiv ning ei ole ka mingeid tõsiseltvõetavaid aluseid elatise väljamõistmiseks alla minimaalmäära.
8. Kuna kostja hagi täies osas ei tunnistanud ning jättis oma tütre liiga väikeste elatusvahenditega, tuleb kohtukulud panna tema kanda. Apellatsioonkaebus
9. Hageja ei nõustunud maakohtu otsuse käsitluse ja järeldustega ning palus otsuse tühistada.
10. Kaebuse kohaselt pöördus hageja kohtusse PKS § 61 lg 3 alusel, mille kohaselt võib kohus lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Lapse vajadused seoses tema kasvamisega (riiete suurus, kasvu muutumine ja toidu vajaduse hulk, hügieenisidemed jms), huvialade laienemisega (osavõtt ringidest, arvuti kasutamine ja kuludega huvialadele), kroonilise haiguse astmaga (pidev vajadus ravimiseks) ja seoses 2 hinnatõusuga võrreldes ajaga, mil eelnev kohtuotsus (23.05.2006) elatise väljamõistmiseks kostjalt tehti, on muutunud. Ka on muutunud hageja varaline seisund.
11. Protokolli on kantud hageja netopalk 7 300 krooni kuus, mis ei vasta tõele, tegelik sissetulek on hüvitus 6 305 krooni „emapalka“, seda kinnitab kohtule esitatud tõend. Kohus on jätnud tõendi ja protokolli kantu vastuollu.
12. Kohtuotsuses sisaldub ebaõigesti tuvastatuna, et hageja arvates peaks kostja katma lapse vajadustest üle poole. Hageja avaldas hagiavalduses kirjalikult 26.06.2008 ja kohtule 17.02.2009 esitatud seisukohtades, et lapse isa peaks katma lapse vajadusest poole, see on 50% ja seda PKS § 49 ja 50 lg 1 alusel. Kohtuotsuses olevad hageja nõuete põhistused, mis on avaldatud vääralt, toovad kaasa ka kohtuotsuse ebaõigsuse.
13. Kostja on kohtuistungil 17.02.2009 oma varaliste võimaluste kohta avaldanud, et tema kuu sissetulek palgana on netos 9 900 krooni. Kohus ei ole muid kostja varalisi võimalusi käsitlenud. Kohus ei ole uurinud kostja esitatud kirjalikke tõendeid, millised tõendavad kostja varalisi võimalusi igakuiselt töökohast saadava tuluna. Kohus on jätnud kostja poolt esitatud sellekohased kirjalikud tõendid uurimata ja 17.02.2009 protokolli kantu vastuolud kõrvaldamata ning eelistanud protokolli kantud kostja paljasõnalist seletust.
14. Kostja esitas kohtule tõendid saadava tulu kohta (tl 27 ja 54-55), mille kohaselt on kostja kuue kuu keskmine tulu 23 487 krooni. Miks kohus nimetud tõendid uurimata jättis, kohtuotsusest ei selgu. Kohtu järeldus, et kostja palk on külmutatud ja et palka võidakse vähendada ei põhine tõenditel.
15. Arvestades kostja igakuiste faktiliste, kohtutoimikus olevate tõendite alusel sissetulekute suurust töökohast, on tõendatud, et kostja varalised võimalused suurenesid. Samuti suurenesid muud kostja varalised võimalused – kostja omandas elamu XXXXX XX XXXXXX ja tulenevalt tema antud vastusest kohtule, on kostjal olemas auto.
16. Kohus ei võtnud arvesse ka asjaolu, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Antud juhul ei suhtle kostja lapsega, laps ei ole kostjat ligi nelja aasta jooksul näinudki. Isa ja tütre kohtumine oli viimati 04.05.
18. Hageja esitas kohtule kirjaliku taotluse panna menetluskulud kostja kanda ja lahendada menetluskulude jaotamine. Kohus ei ole menetluskulude jaotamist tervikuna lahendanud. Hageja on kandnud menetluskuludena kohtuväliseid kulusid, milleks on kulud hagiavalduse vormistamise eest tasutuna 700 krooni (tl 11) ja vastuse vormistamise eest kostja vastusele 23.09.2008 (tl 38-41) seisukohtade avaldamise eest kirjalikult kohtuistungil 17.02.2009 (tl 60-63) ja avalduse vormistamine kohtule tõendite väljanõudes (tl 69), samuti on hageja kandnud kohtuväliseid kulutusi selles, et talle tõlgiti ja selgitati kostja vastused kohtule (tl 20-22 ja selle lisad tl 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, samuti tl 46-51 lisad 52, 53, 54-55) ja kulud apellatsioonkaebuse vormistamise eest. Kohus ei arvestanud TsMS §-i 164 lg 3, mille kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kostja täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta kohtule ei andnud.
19. Eeltoodu põhjal rikkus kohus TsMS § 436 lg-t 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus rikkus ka TsMS § 436 lg-t 2, mille kohaselt peab kohus rajama otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
20. Lisaks jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta hageja avalduse, ega nõudnud välja tõendeid kostja töötasude kohta viimase perioodil, kostja poolt kinnistu omandamise ja kostjal auto olemasolu kohta. Vastus apellatsioonkaebusele 3
21. Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega, palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
22. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud hageja poolt nõude põhjendamiseks esitatud tõendid olulises ulatuses hindamata ja on rikkunud sellega menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.
23. Kohtu poolt väljamõistetud elatise muutmise alused sätestab PkS § 61 lg 3, mille kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, kui on muutunud vanema varaline seisund või laste vajadused. Elatise suuruse muutmisel tuleb sisuliselt arvestada samade asjaoludega, nagu elatise väljamõistmiselgi. Vastavalt PkS § 61 lg-le 2 lähtutakse lastele elatise suuruse kindlaksmääramisel laste vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist.
24. Nimetatud normide sisu kohaselt tuleb kohtul elatise nõude lahendamisel kõigepealt kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused. Seejärel peab kindlaks määrama kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks ning seejärel, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, peab kohus otsustama, missuguses ulatuses on vanem kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus). Vanemate varalise seisundi kohta tuleb anda hinnang juhul, kui vaieldakse selle üle, kas vanem suudab anda lapsele elatist, lähtudes lapse vajadustest.
25. Maakohus ei ole seaduse poolt nõutud asjaolusid nõuetekohaselt tuvastanud ja seetõttu ei ole tehtud kohtulahend seadusekohane. Maakohus ei ole andnud hinnangut lapse vajadustele ega kostja võimele elatist maksta. Maakohtu üldsõnalistest täheldustest, et elukallidus ja alampalk on tõusund ning et kujunenud majandussituatsioonis võidakse kostja kui riigiametniku palka vähendada, ei ole võimalik teha järeldusi lapse vajaduste ega kostja varalise seisundi kohta. Otsuses ei ole jälgitav, mille alusel maakohtu seisukoht, et lapse vajadused vastavad elatise miinimumile ning et kostjale ei ole sellest suurema elatise maksmine jõukohane, on kujunenud. Samuti ei selgu otsusest millist tegelikku mõju avaldada elatise võimalikule suurusele kostja muud kohustused (tl 36) ning asjaolu, et kostjal on lisaks poolte ühisele lapsele sündinud veel teine laps.
26. Hageja poolt lapse kulutuste (tl 9-10, 45, 64-66 ja 68) ja lapse erivajaduste kinnitamiseks (tl 42) esitatud tõendite kõrvalejätmist ei ole kohus millegagi põhjendanud. Samuti ei ole kohus teinud mingeid järeldusi poolte sissetulekute kohta esitatud tõenditest (tl 13, 26-27, 43, 53-55) ega andnud hinnangut M. I. ja kostjale väljastatud arvete asjasse puutumise ega tõendusliku tähenduse kohta (tl 28-35). Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta hagejal poolt kohtule 17.02.2009 kuupäeva kandava taotluse osas, mis puudutas kostja varalise seisundi selgekstegemiseks tõendite väljanõudmist kostja töökohast, kinnistusraamatust ja autoregistrist (tl 69).
27. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 436 lg 2 mõtte kohaselt ei saa lugeda kohtuotsust tõenditele rajanevaks üksnes selle pinnalt, et kohus otsuses ühelauseliselt märgib, et kohus on tõendeid vaaginud. Tõendite hindamine põhineb TsMS § 232 lg 1 kohaselt asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Poole esitatud väitega mittenõustumist või vastuvõetud tõendiga mittearvestamist peab kohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 seda otsuses põhjendama. See tähendab, et kohus ei saa jätta poolte esitatud väiteid ja tõendeid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid nõuetekohaselt hinnates teeb. 4
28. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu otsuses olevaid eelmärgitud menetlusnormide rikkumisest tingitud puudusi kõrvaldada ning asuda esimesena vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid tuvastama ja esitatud tõenditele sisulist hinnangut andma. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
29. Nõustuda tuleb apellandi seisukohaga, et maakohtul tuleb tagada asja uuel läbivaatamisel TsMS § 34 lg 1 kohaselt riigikeelt mittevaldavale menetlusosalisele vajadusel tõlk ja pidada menetluskulude uuel jaotamisel silmas, et kohtukulu ja menetluskulu ei ole vastavalt TsMS 138 lg-le 1 samatähenduslikud mõisted. Iko Nõmm Gaida Kivinurm Mare Merimaa 5