Obsah (4)

§ 21§ 24§ 84§ 471

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoobril 2009. a., Tallinn Haldusasja number 3-09-528 Haldusasi L.W kaebus Harku Vallavalit

§ 21lg 3).

2. Lõpetada haldusasjas nr 3-09-528 menetlus (

§ 24lg 1 p 3).

3. Tagastada kaebuse esitaja esindajale Martin Tederile (arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx) Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu pool tasutud riigilõivust, so 12 500 krooni (

§ 84lg 5 p 1).

1. Jätta muud menetluskulud haldusasjas nr 3-09-528 poolte endi kanda.
2. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates määruse teinud halduskohtu kaudu (

§ 471lg 3) Asjaolud ja menetluskäik 1.

12.03.2009 saabus kohtule L.W kaebus, milles kaebuse esitaja esitas kohtule järgmised nõuded: 1) Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korralduste nr 349, 350, 351 ja 352 tühisuse tuvastamise nõue; 2) Harku Vallavalitsuse kohustamise nõue kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest otsustada eeltoodud haldusaktidega kompenseeritud õigusvastaselt 1 võõrandatud maa kaebajale tagastamise ja kompenseerimise küsimus; 3) Harku Vallavalitsuse õigusvastaste haldusaktide, tegevuse ja tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Samuti palus kaebuse esitaja määrata analoogiliselt TsMS § 136 sätestatuga kahju hüvitamise kaebuse hind (summa, mille väljamõistmist taotletakse). Kaebusele oli lisatud Martin Tederi poolt riigilõivu summas 250 krooni tasumist tõendav maksekorraldus.

1. Kohus jättis 13.03.2009 kohtumäärusega kaebuse käiguta selles esinevate puuduste tõttu.
2. 02.04.2009 saabus kohtule seisukoht, millega kaebuse esitaja kõrvaldas esialgses kaebuses esinevad puudused. Ühtlasi esitas kaebuse esitaja kohtule maksekorralduse, millelt nähtub, et kaebuse esitaja tasus täiendavalt riigilõivu summas 24 750 krooni.
3. Tallinna Halduskohtu 06.04.2009 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse teistkordselt käiguta, kuna kaebuse esitaja ei kõrvaldanud täielikult kaebuses esinevaid puuduseid.
4. 29.04.2009 saabus kohtule täiendav seisukoht, millega kaebuse esitaja kõrvaldas kaebuses esinevad puudused.
5. Kohus võttis 04.05.2009 kohtumäärusega menetlusse L.W kaebuse Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korralduste nr 349, 350, 351 ja 352 tühisuse tuvastamise nõudes ning kaebuse esitajale Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korraldustega nr 349, 350, 351 ja 352 tekitatud kahju summas 500 000 krooni väljamõistmise nõudes. Ühtlasi tegi kohus vastustajale ettepaneku käesolevas haldusasjas kompromissi sõlmimiseks kaebuse esitajaga. Kohus määras eelistungi aja - 09.06.
7. 09.06.2009 toimunud kohtuistungil määras kohus vastustajale kompromissiettepaneku ja täiendavate andmete esitamiseks ning kaebuse esitajale selles osas oma seisukohtade esitamiseks tähtajad. Kohus pikendas nimetatud tähtaegu menetlusosaliste soovil korduvalt.
8. 15.10.2009 saabus kohtule kaebuse esitaja L.W ja vastustaja Harku Vallavalitsuse ühine taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks koos allkirjastatud kompromissilepinguga. Mõlemad menetlusosalised kinnitasid, et on teadlikud kompromissi õiguslikest tagajärgedest ning palusid lõpetada asjas menetlus kompromissis sätestatud tingimustel. Ühtlasi esitas kaebuse esitaja taotluse

§ 84lg 5 p 1 alusel poole kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Menetlusosalised kinnitasid, et paluvad jätta muud menetluskulud nende endi kanda. Kompromissilepingu sisu 9. Nähtuvalt 14. oktoobril 2009. a sõlmitud kompromissilepingust lepivad pooled kokku alljärgnevas: 9.1 Vastustaja uuendab kõigi kaebaja poolt taotletavate maade tagastamise ja kompenseerimise menetluse ning viib koostöös kaebajaga läbi menetluse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks ja kompenseerimiseks kaebajale lepingus toodud tingimustel. 9.2 Vastustaja tagastab kaebajale kaebaja poolt tagasi taotletavad, „Järve 16“ maaüksuse (endine kinnistu 200) ja „Suvituskoht Arko“ maaüksuse (endine kinnistu 2813) lepingu lisaks 1 oleval skeemil näidatud alljärgnevad tükid, võttes selleks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui nelja kuu jooksul käesoleva kokkuleppe kohtu poolt kinnitamisest, vastu 2 korralduse(

1. d)maa tagastamise kohta: nr 1, ligikaudne pindala 1,9 ha (lepingu p. 2.1.1); nr 2, ligikaudne pindala 0,82 ha (lepingu p 2.1.2); nr 3, ligikaudne pindala 0,7 ha (lepingu p 2.1.3); nr 4, ligikaudne pindala 0,69 ha (lepingu p 2.1.4); nr 5, ligikaudne pindala 0,65 ha (lepingu p 2.1.5); nr 6, ligikaudne pindala 1,35 ha (lepingu p 2.1.6); nr 7, ligikaudne pindala 5,0 ha (lepingu p. 2.1.7); nr 8, ligikaudne pindala 1,4 ha (lepingu p 2.1.8). Eeltoodud maatükkide pindalad ja lepingu lisaks 1 oleval skeemil näidatud piirid on ligikaudsed ja lepingu sõlmimise ajal määratletud üksnes kaardimaterjali alusel, mistõttu katastrimõõdistamise käigus maatükkide piirid ja pindalad täpsustuvad ning pindalad võivad nimetatuga võrreldes nii kasvada kui ka kahaneda. Siiski tagastatakse kaebajale maa näidatud kohtades võimalikult suures ulatuses. 9.3 Kompromissilepingu p 2.1.10 järgi on eeltoodud maatükid (lepingu p. 2.1.1 – 2.1.8) Harku valla kehtivas üldplaneeringus valdavalt tsoneeritud lähipuhkuse maa-alana (sotsiaalmaana). Hetkel toimub Harku valla uue üldplaneeringu koostamine, mis on jõudnud avaliku väljapaneku etappi. Harku valla juhtorganid, olles küsimust valla maakasutuse planeerimise seisukohalt planeerimisseadusega ette nähtud korras kaalunud ning jõudnud järeldusele, et see on kooskõlas Harku valla ruumilise arengu vajaduste ning säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttega, on otsustanud, et üldplaneeringu kehtestamisel on nimetatud maatükid valla üldplaneeringu maakasutusplaanil tsoneeritud: nr 1 - elamumaana 1/2 ning haljasala ja parkmetsa maana 1/2; nr 2 - elamumaana; nr 3 - elamu- ja ärimaana; nr 4 - elamumaana; nr 5 elamumaana; nr 6 - elamumaana ja teemaana; nr 7 - elamumaana ja teemaana; nr 8 üldkasutatava hoone maana. 9.4. Vastustaja tagastab võimaluse korral kaebajale kaebaja poolt tagasi taotletavad „Järve 16“ maaüksuse (endine kinnistu 200), „Suvituskoht Arko“ maaüksuse (endine kinnistu 2813) ja „Käenu 23“ (endine kinnistu nr 1761) lepingu lisaks 3 oleval skeemil näidatud ja alljärgnevalt nimetatud, käesoleval ajal riigi omandisse jäetud tükid, või osa maatükkidest, kui see paikneb ka teistel endistel maaüksustel: Merikanni, pindalaga 5,25 ha (lepingu p. 2.2.1); Viinapuu, pindalaga 6,68 ha (lepingu p 2.2.2); Mailase, pindalaga 9055 m2 (lepingu p 2.2.3); Argo 3, pindalaga 2675 m2 (paikneb Suvituskoht „Arko“ maal osaliselt) (lepingu p 2.2.4); Argo 8, pindalaga 23 177m2 (lepingu p 2.2.5); Argo 12, pindalaga 6629 m2 (lepingu p 2.2.6); Jaani 1; pindalaga 15 149 m2 (paikneb Käenu 23 maal osaliselt). Kaebaja kinnitab oma täielikku nõustumist sellega, et väljend „võimaluse korral“ tähistab olukorda, kus eeltoodud maaüksuste riigi omandisse jätmise aluseks olevad haldusaktid on kas tühistatud, jõustunud kohtuotsusega või kaebaja ja Eesti Vabariigi vahel saavutatava võimaliku kokkuleppe alusel uuendatud haldusmenetluses kehtetuks tunnistatud või on muul viisil selleks pädeva otsustaja poolt (va vastustaja) otsustatud neid maatükke riigi omandisse mitte jätta ja/või need kaebajale riigi omandisse jätmisele vaatamata tagastada. Kuni vähemalt üks neist tingimustest ei ole täidetud, ei ole kaebajal õigusi nõuda vastustajalt vastavate maaüksuste tagastamise haldusakti vastuvõtmist ning vastustajal sellele vastavat kohustust. Kui vähemalt üks nendest tingimustest on täidetud, tagastab vastustaja asjakohase(
2. d)maatüki(
3. d)viivitamata lepingu p-s. 2.6. kirjeldatud korras. 9.5 Kaebaja kinnitab oma täielikku nõustumist sellega, et lepingu punktides 2.2.1 kuni 2.2.7 loetletud maaüksuste kaebajale tagastamine saab vastustaja poolt toimuda üksnes eeldusel, et nende maaüksuste Eesti Vabariigi nimele kinnistamiseks avatud registriosad nr 10452302, 10452102, 10452202, 6394002, 6393902, 9663702, 6393602 on suletud või et Eesti Vabariik on vabatahtlikult nõustunud või jõustunud kohtuotsusega kohustatud nende kinnistute omandi kaebajale üleandmiseks. Kaebaja kinnitab, et kui ta kohtuvaidluse tulemusena või kokkuleppel Eesti Vabariigiga tagastamise haldusaktide vastuvõtmiseks vajalikku olukorda ei saavuta, siis 3 on ta nõus punktides 2.2.1. kuni 2.2.7. loetletud maaüksuste kompenseerimisega ning annab selleks käesolevaga oma tagasivõtmatu nõusoleku. Kaebaja informeerib vastustajat viivitamata sellest, kui tema hinnangul kõik võimalused nende maade rii gi omandisse jätmise vaidlustamiseks on ammendatud. Kaebajalt vastava kirjaliku teate saamisel kompenseerib vastustaja need maad kaebajale. 9.6. Vastustaja kompenseerib esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 31.12.2009 kaebajale lepingu punktides 2.1. ja 2.2. käsitlemata Harku valda ja Tallinna linna jääva Järve 16 maaüksuse (endine kinnistu nr 200) maa ja Harku valda jääva Suvituskoht Arko (endine kinnistu nr 2813) maa, milleks kaebaja annab käesolevaga oma tagasivõtmatu nõusoleku. Vastustaja ei lahenda kaebaja poolt tagasi taotletava „Suvituskoht Arko“ (endine kinnistu nr 2813) Tallinna linna jääva maatüki kompenseerimise küsimust enne, kui on selgunud selle tagastamise võimatus või tagastamise võimalikkuse selgumise korral tagastava maa suurus. Vastustaja tunnistab uuendatud haldusmenetluses ühe kuu jooksul kompromissi jõustumisest kehtetuks „Suvituskoht Arko“ maa kompenseerimise haldusakti Tallinna piiresse jääva maa osas ning otsustab ühtlasi edastada asja materjalid selle maa tagastamise ja kompenseerimise menetluse läbiviimiseks Tallinna Linnavalitsusele. Vastustaja kompenseerib esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 31.12.2009 kaebajale Surnumäesaun 24 (endine kinnistu nr 1769) maa, milleks kaebaja annab käesolevaga oma tagasivõtmatu nõusoleku. Kaebaja kinnitab oma teadlikkust ja täielikku nõustumist asjaoluga, et maa osalisel tagastamisel, kooskõlas Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra punkiga 25, ei lisata kompenseerimisele kuuluva õigusvastaselt võõrandatud maa maksumusele kasvanud metsa maksumust, mistõttu kompensatsioon 1 hektari maa eest ei ole mitte 7703,8 krooni, vaid 5926 krooni. Kaebaja kinnitab sellest tulenevalt ühtlasi ka loobumist temale maa kompenseerimise korralduste vaidlustamisest alusel, et kompensatsiooni määr on vastustaja 03. aprilli 2001. a, korraldustes nr 349, nr 350, nr 351 ja nr 352 kohaldatud määrast väiksem. Kompromissilepingu punktides 2.1. ja 2.2. loetletud maatükkide tagastamise korraldamiseks kohustub kaebaja pöörduma maamõõtja poole, tellides kooskõlastatult vastustajaga nende katastrimõõdistamise ja esitades katastriüksuse moodustamise toimikud vastustajale maa tagastamiseks haldusaktide andmiseks. Kaebajal on õigus maa tagastamisele riigi kulul. Juhul, kui maamõõtja poolt nõutav töötasu ületab riigi poolt selleks ettenähtud summat, kannab kõik vastavad kulud vastustaja. Viimases lauses nimetatud juhul teavitab kaebaja enne töövõtulepingu sõlmimist sellest vastustajat, kes kontakteerub ise viivitamata talle sobiva maamõõtjaga ning lepib kokku maade mõõdistamise hinnas ning riigi poolt makstaval ületava summa tasumise tingimustes. Vastustaja tasub maamõõtjale täies ulatuses kogu summa, mis ületab riigi poolt tagastamismenetluses mõõdistustööde eest makstavat. 9.7 Kaebaja kohustub lepingu p. 3.1 kohaselt mitte nõudma Harku vallalt nõusolekut endisel „Järve 16“ maaüksusel asuva Ventri lasteaia maaüksuse, katastritunnus 19814:001:0503, kohta kinnistusregistri registriossa nr 11353402 tehtud omanikukande parandamiseks ega esitama vastavasisulist või muud Ventri lasteaia maaüksuse omandiõigust puudutavat hagi või kaebust kohtule ning loobub käesolevaga mistahes taoliste nõuete, hagide ja kaebuste esitamisest. Lepingu p. 3.2 kohaselt kohustub kaebaja võõrandama Harku valla sellekohase sooviavalduse esitamisel (sooviavalduse esitamiseks on vallal aega kaks kuud arvates maaüksuse kinnistamisest) lepingu punktis 2.1.8. nimetatud maaüksuse kolme kuu jooksul arvates selle kaebaja omandisse kinnistamisest. Harku vallale hinnaga 100.000,00 krooni (kogu ostuhind tuleb täielikult tasuda müügi- ja asjaõiguslepingu lepingu sõlmimisel, kõik lepingu sõlmimisega seotud kulud kannab Harku vald, müüja ei vastuta müüdava maatüki puuduste, sh. varjatud puuduste eest). Lepingu p 3.3 kohaselt kohustub kaebaja mitte sõlmima enne lepingu punktis 3.2 nimetatud tähtaja möödumist Harku valla poolt kinnistu omandamiseks soovi avaldamiseks ja kinnistu 4 omandamiseks mistahes kokkuleppeid kinnistu koormamiseks või võõrandamiseks ega tegema selleks mistahes toiminguid. 9.8 Kompromissilepingu p 4 kohaselt avaldasid pooled lepingu sõlmimisel järgmised kinnitused ja vastutuse: kaebaja kinnitas, et tal ei ole menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega lepingu tingimustel vastustaja, Harku Vallavolikogu või Harku valla (sealjuures kollegiaalselt või ka konkreetsete ametnike) suhtes mistahes pretensioone ega nõudeid seoses õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja kompenseerimisega ning ta loobub lisaks sellele käesolevaga mistahes taoliste nõuete ja pretensioonide esitamisest käesoleval ajal ja tulevikus. Kaebaja kinnitas, et ta on teadlik ja kinnitab oma täielikku nõustumist asjaoluga, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine ja kompenseerimine sõltub lisaks Harku valla ja Harku valla ametnike (sealhulgas ka vastustaja ja vastustaja ametnike) tegevusele ka riigiorganite tegevusest, mille suhtes vastustaja ei saa anda mistahes garantiisid ega kanda mistahes vastutust. Kaebaja kinnitas, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel või kompenseerimisel probleemide ilmnemisel, mida ei lahenda vastustaja ja/või Harku valla muud organid ja mis on väljaspool vastustaja ja/või Harku valla teiste organite otsustuspädevusest, või selliste probleemide tõttu õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise võimatuks osutumise korral ei ole kaebajal mistahes nõudeid või pretensioone vastustaja, Harku Vallavolikogu või Harku valla (sealjuures kollegiaalselt või ka konkreetsete ametnike) suhtes ning ta loobub lisaks sellele käesolevaga mistahes taoliste nõuete ja pretensioonide esitamisest. Vastustaja kinnitas, et omandireformi õigustatud subjekt on esitanud ette nähtud tähtajal nõuetekohase taotluse kõigi temale käesoleva kokkuleppe kohaselt tagastatavate maade tagastamiseks ning selles küsimuses poolte vahel vaidlus puudub. Vastustaja kinnitas, et tal on olemas kõik pädevate kollektiivsete organile (vallavalitsus ja vallavolikogu) load, kooskõlastused ning otsused käesoleva kokkuleppe sõlmimiseks ja sellega enda ja Harku valla nimel võetud kohustuste täitmiseks. Vastustaja täidab oma kohustused heas usus, asub neid täitma viivitamatult ning teeb kõik vajaliku võimalikult kiiresti, ootamata tingimata ära kokkuleppes ette nähtud lõpptähtaegu. Kokkulepe sisaldab kõigis kokku lepitud küsimustes kõiki osaliste poolt oluliseks peetavaid tingimusi ning kui käesoleva kokkuleppega on osalised võtnud kohustuse teatud täiendavate lepingute sõlmimiseks vm toimingute tegemiseks, ei esita keegi nende lepingute sõlmimise ja/või oma kohustuste täitmisega seoses mingeid ettepanekuid, nõudeid ega (eel)tingimusi, mis ei tulene otseselt ja selgelt käesolevast kokkuleppest. Lepingute jm. kahepoolsele tehingutega seonduv (tehingute sõlmimise aeg, koht jms) lepitakse eelnevalt kokku kaebaja esindajaga, arvestades viimase ettepanekuid nendes küsimustes. 9.9. Vastustaja kinnitab, et ei muuda lepingu punktis 2.1.10 (vt käesoleva kohtumääruse p 9.3) nimetatud maatükkide sihtotstarvete määratlust kehtestatavas üldplaneeringus. Kui Harku valla uus üldplaneering kehtestatakse mistahes põhjusel selliselt, et seal mõnele kaebajale tagastatavale maatükile määratud sihtotstarve erineb lepingu punktis. 2.1.10 sätestatust, siis maksab vastustaja kaebajale iga vastava maatüki kohta ühekordset hüvitist summas, mis on võrdne asjassepuutuva maatüki turuväärtusega üldplaneeringu kehtestamise hetkel, hinnatuna eeldusel, et vastaval maatükil oleks p. 2.1.10 nimetatud sihtotstarve. Asjassepuutuva maatüki turuväärtuse määrab kaebaja poolt valitud atesteeritud kinnisvarahindaja ning kaebaja esitab vastava hindamisakti vastustajale. Kui vastustaja hinnangul (vastav põhjendus tuleb kaebajale esitada kirjalikult) erineb asjassepuutuva maatüki turuväärtus hindamisaktis hinnatust üle 10%, on vastustajal õigus tellida teine hinnang enda poolt valitud atesteeritud kinnisvarahindajalt. Sellisel juhul arvutatakse hüvitise suurus mõlemas hindamisaktis toodud hindade aritmeetilise keskmisena (hinnad liidetakse, arvestamata aktides nimetatud võimaliku kõikumise protsenti ning saadud summa jagatakse kahega). Hüvitis tuleb vastustajal igal juhul vastuvaidlematult välja 5 maksta ühe kuu jooksul üldplaneeringu kehtestamisest ja kaebaja poolt hindamisakti esitamisest; hüvitise maksmisega viivitamisel aga maksta viivist 0,25% hüvitise summast päevas. Hüvitise maksmine ei vabasta vastustajat ühegi käesolevast kokkuleppest tuleneva kohustuse, sh. vastava maatüki kaebajale tagastamise kohustuse täitmisest. Vastustaja kinnitab, et kui mistahes isik, ettepanekuid ja vastuväiteid esitades, vaidlustades või järelevalvet teostades, esitab vastuväiteid p. 2.1.10 kohaselt maatükkidele määratud kasutusotstarvete suhtes, siis vaidleb vastustaja koostöös kaebajaga nendele isikutele motiveeritult vastu ning ei muuda nimetatud maakasutuse otstarbeid muidu, kui asjas jõustunud kohtuotsuse ettekirjutuse alusel. Vastustajad kinnitavad, et ei muuda p. 2.1.10 nimetatud maatükkide samas nimetatud sihtotstarbeid ka pärast praegu koostatava üldplaneeringu kehtestamist, välja arvatud mõne vastava maatüki igakordse omaniku eelneval kirjalikul nõusolekul. Vastustaja kinnitab, et talle teadaolevalt ei riku lepingu punkti 2.1 kohaselt toimuv õigusvastaselt võõrandatud maa kaebajale tagastamine kolmandate isikute õigusi. 9.10. Vastavalt lepingu punktile 5 lepivad pooled kokku selles, et esitavad Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-09-528 hiljemalt 3 tööpäeva jooksul lepingu allkirjastamisest ühise kirjaliku tahteavalduse kohtuvaidluse lõpetamiseks kompromissiga, millele on lisatud üks eksemplar lepingust. Leping ning sellest tulenevad kohustused, välja arvatud punktist 5 tulenev kohustus kompromissi kinnitamiseks ja haldusaja nr 3-09-528 menetluse lõpetamiseks ühise taotluse esitamiseks Tallinna Halduskohtule, jõustuvad Tallinna Halduskohtu kompromissi kinnitava määruse jõustumisega. Punktist 6 tulenev kohustus Tallinna Halduskohtule ühise taotluse esitamiseks kompromissi kinnitamiseks ja haldusasja nr 3-09-528 menetluse lõpetamiseks jõustub käesoleva lepingu allkirjastamisel mõlema poole poolt. Vastavalt punktile 6 lepivad pooled kokku, et kumbki pool kannab ise oma menetluskulud Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-09-528. Vastavalt punktile 7 lepivad pooled kokku, et ei vaidlusta Tallinna Halduskohtu määrust haldusasja nr 3-09-528 menetluse lõpetamise kohta lepingus kokkulepitud tingimustel kompromissi kinnitamisega. Lepingu punkti 8 kohaselt kinnitavad pooled, et nad on teadlikud halduskohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest Tallinna Halduskohtu poolt kompromissi kinnitamisel. Lepingu punkti 9 kohaselt kinnitab kaebaja esindaja Martin Teder, et talle 28. veebruaril 2006. a Austraalias väljastatud notariaalsest volikirjast tulenev volitus hõlmab volitust kompromissilepingu sõlmimiseks ning puuduvad volituse ulatusega seotud takistused lepingu sõlmimiseks. Punkti 9.2 kohaselt kinnitab kaebaja esindaja, et on lepingu tingimusi kaebajaga arutanud ja need enne lepingu sõlmimist kaebajaga kooskõlastanud. Vastavalt lepingu punktile 9.3 kinnitab kaebaja esindaja, et on lepingu sõlmimise ja kompromissi kinnitamisega haldusasja nr 3-09-528 menetluse lõpetamise mõju ja tagajärgi kaebaja õigustele ja kohustustele enne lepingu sõlmimist selgitanud. Ühtlasi kinnitab kaebaja esindaja lepingu punktis 9.4, et haldusasja nr 3-9-528 kompromissiga lõpetamine lepingus kokkulepitud tingimustel vastab täielikult kaebaja tahtele ning puudub mistahes informatsioon, mis lubaks selles kahelda. 10. Eelnimetatud kompromissilepingule olid lisatud järgmised lisad: 1) kaebajale tagastatavate Järve 16 maaüksuse (endine kinnistu 200) ja Suvituskoht Arko maaüksuse (endine kinnistu 2813) maatükkide skeem; 2) võimalusel kaebajale tagastatavate Järve 16 maaüksuse (endine kinnistu 200), Suvituskoht Arko maaüksuse (endine kinnistu 2813) ja Käenu 23 maaüksuse (endine kinnistu nr 1761) maatükkide skeem; 3) 28.02.2006 notariaalse volikirja ärakiri; 4) Harku Vallavolikogu otsus kokkuleppe kinnitamise kohta. 6 Kohtu seisukoht 11. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 21 lg-le 3 võivad menetlusosalised kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 24lg-le 2 lõpetab kohus menetluse määrusega.

Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.

§ 24lg 3 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse peale õigus esitada määruskaebus.

12. Kohus, tutvunud haldusasja materjalidega ning kompromissi sisuga, leiab, et esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega. Kompromiss ei riku avalikku huvi ega kolmandate isikute õigusi. Kompromissilepingu pooled on sõlminud kokkulepped ka juhuks, kui kompromissilepingu teatud tingimuste täitmine võimalikuks ei osutu ning nad on piiranud enda vastutust ja kohustusi selliste tingimuste täitmisel, mis ei ole nende pädevuses (vt lepingu p-d 2.2.8 kuni 2.2.10). Ühtlasi on nad nõustunud, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise konkreetsed asjaolud võivad tagastamise käigus muutuda (vt lepingu p. 2.1.9). Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kompromissileping on selles sätestatud tingimusi ning poolte kinnitusi arvestades täidetav. Seega kinnitab kohus kompromissi määrusega ja lõpetab haldusasjas menetluse. 13.

§ 84

lg 5 p 1 kohaselt kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi ja kohus võtab selle vastu. Seega tuleb kaebuse esitajale tagastada pool tasutud riigilõivust, so 12 500 krooni. Kohus jätab muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tiina Pappel kohtunik 7