Obsah (7)

§ 651§ 436§ 438§ 442§ 232§ 230§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa ja Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-8829 Tsivi

) § 657 lg 1 p 2 alusel hagi osalist rahuldamist puudutavas osas tühistada. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib kolleegium esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 29.

§ 436lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab muuhulgas seda, et kohus peab esitatud asjaolude pinnalt välja selgitama vaidlusaluse õigussuhte sisu ja paigutama selle asjakohaste õigusnormide alla (

§ 438

lg 1).

§ 442

lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidetele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb. Kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab samuti seda, et otsus peab rajanema asjas esitatud ja kogutud tõenditele (

§ 436

lg 2).

§ 232

lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt

§ 442lg-le 8 otsuses taas põhjendama.

Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub ühel poolel, võib teine pool kasutada kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata üksnes seni, kuni väite kohta ei ole tõendeid esitatud. Kui aga väitele lisatakse tõendid asjaolude kinnitamiseks, siis on ka teisel poolel

§ 230lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.

Maakohus on lasknud silmist hageja nõude sisu ning hagis esiletoodud asjaolude ja tõendite puudulikkuse ning eksinud sellega

§ 438

lg 1 vastu, mille kohaselt peab kohus enne otsuse langetamist muuhulgas hindama, millised nõude aluseks olevad asjaolud on tegelikult tuvastamist leidnud. 30. Esmalt peatub kolleegium maakohtu poolt

§ 442

lg-t 8 rikkudes põhjendamatult tähelepanuta jäetud kostja vastuväitel, et 23.04.2003 sõlmitud käendusleping, millega Jaan Kolberg kohustus MTÜ Hataali makseraskuste või -võimetuse korral vastutama viimase poolt samal kuupäeval sõlmitud viiviste tasumise kokkuleppes nimetatud kohustuste eest, on tühine.

1. Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. VÕS § 34, mis määratleb tarbija definitsiooni sisaldab 5 kahte olulist tarbija tunnust. Esiteks on tarbija alati füüsiline isik ja teiseks on tarbija isik, kes teeb tehingu väljaspool iseseisvat majandus- või kutsetegevust. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse (TKS) § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Seaduse poolt sätestatud tarbija mõiste ei ole universaalne igasuguste lepingute jaoks ning igal konkreetsel juhul tuleb kindlaks teha, kas isik konkreetses võlasuhtes vastab tarbija tunnustele või mitte. Hinnangu andmisel, kas käenduse andnud füüsilise isiku näol on tegemist tarbijaga või mitte, on seejuures määravaks asjaolu, kas füüsilisest isikust käendaja peab kandma ise sõlmitud lepingust tulenevaid riske. Kõnealusel juhul käendab kostja Jaan Kolberg füüsilise isikuna mittetulundusühingu tegevusest tekkinud kohustusi ning seetõttu tuleb tema poolt antud käendust pidada tarbijakäenduseks. Sõlmitud lepingu kohaselt lasub käendusega võetud kohustuste täitmise koorem isiklikult kostjal, mitte ühingul, mille juhatusse ta kuulub. Käenduse andmise ajal ühingu juhatuse liikme ameti pidamine ei võta füüsiliselt isikult vastutuse piiramise ja hoiatusfunktsiooni näol tarbija jaoks seadusega tagatud kaitset, kuna pelgalt mittetulundusühingu juhtorganisse kuulumine ei ole iseseisev majandus- ega kutsetegevus. Muid aluseid, mis tarbijaks olemise välistaksid ei ole hageja esile toonud. Asjaolu, et kostja võis käendust andes pidada muuhulgas silmas tema poolt juhitud ühingu huve, ei välista samuti tarbijale ettenähtud kaitset, kuna ka tarbijast käendaja puhul võib surve käendust anda olla põhjustatud huvist põhivõlgniku käekäigu vastu. Mingeid põhjendusi, mis takistas hagejal lepingut sõlmides märkimast lepingusse käendaja rahalise vastutuse maksimumsummat, kohtule esitatud ei ole. Kuna erimeelsust ei saa olla selles, et kõnealuses käenduslepingus ei ole pooled käendaja vastutuse rahalises summas kokku leppinud, on käendusleping VÕS § 143 lg 2 alusel tühine ja hagi tuleb jätta käenduslepingul põhinevas osas Jaan Kolbergi vastu seetõttu rahuldamata. TsÜS § 84 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ja seda ei pea täitma.
2. Hageja nõue mõista Jaan Kolbergilt välja kahju hüvitisena 38 573,65 krooni MTÜ Hataali kasuks, tuleb samuti jätta rahuldamata.
3. Hageja kahju hüvitamise nõue rajaneb kahel alusel. Esmalt MTÜS § 32 lg-l 2, mis sätestab juhatuse liikme kahju hüvitamise kohustuse ühingu ees, mille võib maksma panna ka ühingu võlausaldaja. Teiseks nõude aluseks on MTÜS § 39, mille järgi peab juhatus esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et mittetulundusühingul on vähem vara kui võetud kohustusi. Mõlemal alusel nõuab hageja kahjuhüvitise väljamõistmist MTÜ Hataali kasuks.
4. Esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb tähele panna, et juriidilise isiku ja selle juhtorgani liikme õigussuhted saab esindussuhtele omaselt jagada tinglikult kaheks – sise- ja välissuheteks. Sisesuhteks on ühingu organite vahelised või ühingu ja organi vahelised õigussuhted, mille alusel korraldatakse ühingu sisemist toimimist. Juhtorgani liikme õigussuhe ühinguga on oma olemuselt lepinguline võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingu kohta sätestatut. Välissuheteks on ühingu ja selle organite suhted kolmandate isikutega. Juriidilise isiku organi liikmel ühingu võlausaldajaga üldjuhul võlasuhet ei teki, sest juhtorgani tegevust suhetes kolmandate isikutega käsitletakse ühingu tegevusena, mille tulemusena tekib võlasuhe ühingu ning võlausaldaja vahel. Vaatamata sellele, et juhtorgani liikmel on võlasuhe üksnes juriidilise isikuga, võib teatavatel juhtudel siiski tekkida võlasuhe ka otse juhtorgani liikme ja ühingu võlausaldaja vahel. Üheks selliseks aluseks võib olla delikti materiaalõigusliku koosseisu täitmine. Sellise nõude eelduseks on juhtorgani liikme õigusvastane käitumine ühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Kahju hüvitamist saab viimasel juhul nõuda võlausaldaja otse endale.
5. Mittetulundusühingu juhatuse liikme õigussuhe ühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millest tulenevatele võlaõiguslikele õigustele ja kohustusele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut. Juhatuse liikme kohustusi tuleb seetõttu hinnata esmajoones lepingulisele vastutusele omaste tunnuste alusel. Hageja nõue Jaan Kolbergi vastu, mis põhineb MTÜS § 32 lg-l 2, kujutab endast sisuliselt äriühingu nõuet juhtorgani liikme vastu, mille võib ühingu kasuks maksma panna ühingu võlausaldaja. Hagiavalduses 6 on hageja nõudnud kostjalt ühingule tekitatud kahju hüvitamist peamise viitega kostja poolt toime pandud juhtimisvigadele. Ühingule tekkinud kahjuks on hageja pidanud seejuures enda palga ja töösuhtest tulenevate hüvitiste väljamaksmise ühingupoolset võimetust.
6. Kõnealuse nõude põhjendatuse üle otsustamisel tuleb esmalt vahet teha äriühingu ja mittetulundusühingu olemuslikul erinevusel ja sellest tuleneval juhatuse liikme vastutuse aluste erineval tähendusel. Hageja väide, et kostja Jaan Kolbergi poolt MTÜ juhatuse liikme kohustuste nõuetekohasel täitmisel oleks MTÜ Hataali tõenäoliselt teeninud tulu, on vastuolus MTÜS § 1 lg 1, mis sätestab mittetulundusühingu mõiste ja keelab expressis verbis ühenduse eesmärgina majandustegevuse kaudu tulu saamise. Hageja ei ole esile toonud ühtegi konkreetset asjaolu, kuidas ja mille arvelt oleks Jaan Kolberg pidanud või saanud MTÜ-le Hataali rahalisi vahendid koguda. Tõendid puuduvad selle kohta, et MTÜ-l Hataali oli muud vara peale televiisori (tl 18).
7. Pelgalt etteheitest, et kostja tegutses paralleelselt ka teiste mittetulundusühingute juhatuse liikmena, ei saa teha järeldust, et selle tõttu on MTÜ Hataali majanduslik olukord muutunud või ühing on kahju kannatanud. MTÜ juhatuse liikmete lojaalsus- ja hoolsuskohustus ei ole samastatav äriühingute juhatuse liikmete kohustustega tegutseda äriühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning vältida oma tegevuses enda ja äriühingu huvide konflikti. Mittetulundusühingu juhatuse liikme truuduskohustuse standard on äriühingu juhatuse liikmest erinev ning mittetulundusühingul ärihuvide puudumise tõttu ei saa eeldada, et samaaegne kuulumine mitme mittetulundusühingu juhatusse riivab ilma pikemata ühe või teise juhitava ühingu huve. Tulu mittetaotleva tegevuse korral tuleb tegevuse huvide riive tuvastamiseks esitada konkreetsed asjaolud, mis annaksid aluse väiteks, et kõnealusel juhul on mitme ühingu samaaegne juhtimine mõnda juhitavatest ühingutest kahjustanud. Lojaalsuskohustuse aluseks olev hea usu põhimõte kätkeb endas objektiivsuse kriteeriumit. Ühtegi objektiivset asjaolu, mis annaks aluse väiteks, et MTÜ Hataali suhtes juhatuse liikme kohustuste nõuetekohane täitmine oli raskendatud Jaan Kolbergi samaaegse ametialase seotuse tõttu mõne teise ühinguga, ei ole hageja esitanud ega kahju põhjustanud tegevuse sisu selgitanud.
8. Ühingule väidetavat tekitatud kahju puudutavas osas tuleb tähele panna, et materiaalse kahjuna mõistetakse õiguslikus tähenduses VÕS § 128 lg-te 2, 3 ja 4 järgi võlausaldaja tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti võlausaldaja poolt saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui kahju tekitamise aluseks olnud asjaolu ei oleks esinenud. Hageja ei ole selgitanud, kuidas saab töötajale väljamaksmata palk ja muud töösuhtest tulenevad hüvitised väljendada MTÜ-le Hataali tekkinud kahju. Hageja ei ole välja toodud seda liiki kahju ühingule hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja Jaan Kolbergi väidetavate juhtorganite liikme kohustuste rikkumise seostamine hageja saamata jäänud palga ja hüvitustega kui MTÜ-le Hataali tekkinud kahjuga on mõistatuslik.
9. Kahju hüvitamise nõude teine alus MTÜS § 39, mille kohaselt peab juhatus esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et mittetulundusühingul on vähem vara kui võetud kohustusi, on kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses ja võimaldab võlausaldajal panna juhatuse liikme vastu nõuet maksma enda kasuks. Hageja ei ole aga kahju hüvitamise nõuet enda kasuks esitanud, vaid on palunud mõista kahjuhüvitise välja ühingule. Milles MTÜ Hataali kahju pankrotiavalduse esitamata jätmisest tulenevalt seisneb, ei ole hageja taas selgitanud.
10. Eeltoodu põhjal tuleb jätta hagi Jaan Kolbergi vastu täies ulatuses rahuldamata ja Jaan Kolbergi menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

1. MTÜ Hataali ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ja seetõttu ei saa kolleegium maakohtu otsuse põhjendatust MTÜ Hataali suhtes hinnata ega otsust muuta. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 7 Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 08 12 2009 otsusega nr 3-2-1-126-09 RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-8829 osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Väino Nüüdi hagi Jaan Kolbergi vastu 48 000 krooni saamiseks, ja Väino Nüüdi ning Jaan Kolbergi menetluskulude jaotust puudutavas osas. Tühistatud osas saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
5. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6. Tagastada OÜ Sikuti Advokaadibüroole Väino Nüüdi kassatsioonkaebuselt
7. juulil
8. a tasutud kautsjon 586 (viissada kaheksakümmend kuus) krooni. 8