2-09-30049/2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Aivar Pellja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2009.a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-30049 Tsiviilasi X hagi A. N. , A. K. ja J. Z. vastu 249 057 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende hageja X xxxxx osakond, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; esindajad kostjad A. N. , is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; A. K. , is.kood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx; J. Z. , is.kood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. kirjalik Menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus o t s u s t a s:
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista A. N. , A. K. ja J. Z. solidaarselt X kasuks välja 249 057 (kakssada nelikümmend üheksa tuhat viiskümmend seitse) krooni.
4. X menetluskulud jätta A. N. , A. K. ja J. Z. kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (15.09.2009.a.) Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Hageja nõue ja põhjendused Tartu Maakohtu 19.05.2008.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-07-15112 on kostjad süüdi mõistetud karistusseadustiku § 200 lg 2 p 4,5,7,8,9 ja § 117 lg 1 järgi selles, et nad 09.07.2007.a. tungisid sisse A. K. elukohta, peksid teda käte, jalgadega ja puidust kepiga pea ning keha piirkonda, tekitades talle rindkere, kõhu ja pea tömptrauma ning jätsid kõrges eas, lähiajal insuldi läbipõdenud ja liikumisraskustega kannatanu abitus seisundis põrandale maha. Saadud vigastuste tagajärjel suri A. K. 21.08.2007.a. Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kostjate poolt A.K. tekitatud kehavigastuste ravimisel kandis X kulusid summas 249 057 krooni vastavalt AS V H ja T Ü K arvetele. Hageja on arved tasunud vastavalt ravikindlustuse seaduse § 28 lg-le
5. 22.06.2009.a. esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjatelt enda kasuks välja mõista 249 057 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjte kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 22.06.2009.a esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks käesolevas tsiviilasjas. Hagimaterjalid on kostjatele kätte toimetatud (tl.35,36,38). Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostjate kahjuks, kui nad hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostjad ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud Tartu Maakohtu 1-07-15112 otsusega ja raviteenuste arvetega xxxxxxxxx ning xxxxxxxxxx. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 kohaselt haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 249 057 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg-te 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjatel. TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. 2 Aivar Pellja Kohtunik 3