) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja OÜ T ostuhinda täies ulatuses ei tasunud. 28.02.2007.a. sõlmisid pooled kokkuleppe (tlk 10), mille kohaselt kohustus OÜ T tasuma hagejale hiljemalt 30.aprilliks 2007.a. 225 144 krooni ja hiljemalt 31.augustiks 2007.a. 100 396,25 krooni. Kokkuleppe p-s 4 leppisid pooled kokku, et maksetega viivitamisel tasub kostja OÜ T viivist 0,5 % päevas.
lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja OÜ T põhivõlgnevus hageja ees moodustab 265 540,25 krooni. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka viivise vastavalt poolte kokkuleppele 0,5 % päevas. 2
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja OÜ T põhivõlgnevus hageja ees moodustab 265 540,25 krooni. Poolte vahel oli kokkulepe viivisemääras 0,5 % päevas. Arvestades asjaolu, et kostja OÜ T on põhisumma maksmisega viivitanud mitu aastat on kohu seisukohal, et hageja viivisenõue summas 263 758 on põhjendatud ja tõendatud. Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja IJ sõlmisid 28.02.2007.a. käenduslepingu, mille kohaselt kohustus käendaja IJt äitma hageja ja OÜ T vahel 28.02.2007.a. sõlmitud kokkulepe p-des 1, 3 ja 4 nimetatud nõuded koheselt hageja esimesel nõudmisel.
lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Eeltoodust nähtub, et asjas on tõendamist leidnud, et põhivõlgnik oma kohustust hageja ees kohaselt täitnud ei ole.
lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus, et 28.02.2007.a. sõlmitud käenduslepingu järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja hageja ees solidaarselt, seega on hageja nõue kostja Igor Joamets`a vastu tõendatud ja põhjendatud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada tuleb hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.