) § 42 täheldatud lisakaristustena. 3. ARK jättis 27.05.2008.a. otsusega kaebuse esitaja taotluse rahuldamata (tl 11-12). Otsuse põhjendustest nähtuvalt on
lg 1 kohaselt juhtimisõigust tõendav dokument juhiluba, mis kehtib
lg 1 kohaselt 10 aastat.
lg 1 kohaselt vahetab juhiloa ARK ning
lg 3 kohaselt tuleb isikul sooritada juhtimisõiguse taastamiseks edukalt liiklusteooria- ja sõidueksam juhul, kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates. Liikluusregistri andmete kohaselt kaotas kaebuse esitaja juhiluba kehtivuse 04.04.2007.a., mistõttu alates 05.04.2007.a. puudus tal õigus
lg 1 ja
Samast kuupäevast hakkas kulgema 12-kuuline juhiloa vahetamiseks taotluse esitamise tähtaeg ilma liiklusteooria- ja sõidueksamit sooritamata. Kuna kaebuse esitaja juhiluba on olnud kehtetu üle 12 kuu, on ARK kohustatud kohaldama
nõudma enne juhiloa väljastamist liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist. Kaebuse esitaja kirjaliku taotluse rahuldamiseks oleks alus siis, kui kaebuse esitaja oleks taotlenud juhiloa vahetamiseks ettenähtud tähtaja ennistamist.
juuli
lg 3 täheldatu kohaldamine eeldab isikult juhtimisõiguse äravõtmist ja samaaegselt asjaolu, et juhiloa kehtivusest on möödas 12 kuud. Kaebuse esitaja leiab, et
lg 3 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse § 19 lg 1 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-s 10 sätestatud õigusselguse põhimõttega. Juhiloa kehtivuse lõppedes tuleb esitada kehtiv tervisetõend. Tervisekontrolli läbiviimise vajadusega ei saa põhistada eksamite sooritamise nõuet.
lg 3 ja määruse § 19 lg 1 on vastuolus PS §s 13 täheldatud õiguskindluse põhimõttega.
lg 3 ebaselgus seisneb selles, et
ei sätesta juhtimisõiguse lõppemist seoses 10 aasta möödumisega juhiloa väljastamisest. Seega jääb ebaselgeks, miks peab isik, kellel on juhtimisõigus, sooritama edukalt veelkord eksamid, mis on vajalik juhtimisõiguse saamiseks. Ebaselge on nimetatud säte ka sellepärast, et kui võtta aluseks vastustaja tõlgenduse selle kohta, et juhtimisõigus kehtib 10 aastat, siis miks taastatakse juhtimisõigus 12 kuu jooksul pärast selle lõppemist aga mitte enam 15 kuu möödudes juhtimisõiguse lõppemisel, kui mõlemal juhul on juhtimisõigus ju lõppenud. Samuti märgib kaebuse esitaja, et isik võib olla liiklusest eemal ka kogu juhiloa kehtivuse aja vältel, mistõttu ei ole õige vastustaja väide, et isiku teadmiste ja oskuste kontroll päras 1 aasta möödumist juhiloa kehtivuse lõpust on põhjendatud sellega, et isik ei ole osalenud liikluses 12 kuud ja tema teadmisi ja oskusi on vaja kontrollida. 6. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et isikul puudub õigus juhtida mootorsõidukit mitte ainult siis, kui tema juhtimisõigus on ära võetud või kehtetuks tunnistatud, vaid ka siis, kui tema juhiluba on kaotanud kehtivuse.
lg 3 on oma sisult imperatiivne norm ja ARK-l puudub kaalutlusõigus hindamaks, kas eksamite sooritamine on 2 otstarbekas või mitte.
lg 3 grammatilisel tõlgendamisel selgub, et kuna seadus kohustab juhtimisõiguse taastamiseks sooritama liiklusteooria- ja sõidueksamit sooritamata, siis järelikult on juhiloa kehtivuse lõppemisest 12 kuu pärast isikul juhtimisõigus kaotatud. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt eeldab
lg 3 täheldatud eksamite sooritamise kohustus asjaolu, et isikul puudub juhtimisõigus selle peatamise tõttu.
ei reguleeri juhtimisõiguse peatamist, samuti pole kooskõlas
sätestatuga väide, et juhtimisõigus antakse tähtajatult. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt on
lg 3 vastuolus PS sätestatud õigusselguse, õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.
lg 1 ja 44 lg 3 määratlevad täpselt, kui kaua kehtib juhiluba ja mida peab isik tegema, et mitte kaotada juhtimisõigust ja kuidas vältida liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist.
sätestatud eksamite sooritamise nõue on tingitud soovist tagada liiklusohutus, kuna olles seadusekuuleka isikuna 1 aasta eemal liiklusest, võivad isikul ununeda teoreetilised teadmised liiklusest ja juhtimisoskused. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt on keelatud üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuv mõju, kui tagasiulatuvat mõju ei õigusta ülekaalukad põhjused. Käesoleval juhul on perioodilise tervisekontrolli kohustuse tagasiulatuva mõjuga sätestamise õigustavaks põhjuseks liiklusohutus. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 7.1 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et H.P.ale on 04.04.1997.a väljastatud juhiluba nr xxxxxxx ja juhiloale oli märgitud selle kehtivusajaks 04.04.2007.a (t 14). Taoline juhiloa kehtivuse piirang on kooskõlas
lg 1 sätestatuga.
lg 3 regulatsioon, mis sätestab isiku kohustuse sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam juhul, kui tema juhiloa kehtivuse lõpust on möödunud rohkem kui 12 kuud ja isik soovib juhtimisõigust taastada ja uue juhiloa väljastamist, kehtib alates 01.09.2002.a sisuliselt muutmatul kujul. Asjas on ka tuvastatud ja puudub vaidlus selle üle, et kaebaja esitas taotluse 19.05.2008.a. s.t pärast
7.2 Kohus ei nõustu kaebajaga, et juhtimisõigus kehtib tähtajatult. Vastustaja leiab õigesti, et tulenevalt
lõikest 1 ja § 24 lõikest 1 ei puudu isikul õigus mootorsõidukit juhtida mitte ainult siis, kui tema juhtimisõigus on ära võetud või kehtetuks tunnistatud, vaid ka siis, kui tema juhiluba on kaotanud kehtivuse.
lõige 3 ütleb selgelt, et kui isik 12 kuu jooksul juhiloa kehtivuse tähtaja möödumisest arvates ei ole oma juhiluba vahetanud, siis peab ta sooritama juhtimisõiguse taastamiseks liiklusteooria- ja sõidueksami. Seega kui isik peab 12 kuu möödumisel juhiloa kehtivuse lõppemisest oma juhtimisõiguse taastama, siis isikul, kelle juhiluba on kaotanud kehtivuse, puudub järelikult õigus mootorsõidukit juhtida. Kuna kaebaja juhiluba on olnud kehtetu üle 12 kuu, on vastustaja õigesti kohaldanud
lõikes 3 ettenähtud tagajärge ehk nõudnud enne uue juhiloa väljastamist teooria- ja sõidueksami sooritamist. 7.3 Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et
Nimetatud normi grammatilisel tõlgendamisel võib esmapilgul jääda tõesti mulje, et liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise kohustus on nii isikul, kellelt on juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks (
lg 2) kui ka isikul, kes ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates. Samas võrreldes ülalmainitud norme omavahel nende dispositsioone teleoloogilise tõlgenduse teel, selgub, et
lg 2 täheldatud tagajärg on raskem, kuna see rakendub automaatselt juhul, kui isikult on 3 juhtimisõigus karistusena ära võetud vähemalt 12-ks kuuks ja seda isikul, kellelt on juhtimisõigus ära võetud, vältida ei ole võimalik.
lg 3 sätestatud tagajärg aga ei ole isiku jaoks vältimatu – isikul on võimalus juba enne juhiloa kehtivuse lõppemist esitada tervisetõend ja taotleda uut juhiluba, see võimalus säilib isikul ka 12 kuu jooksul pärast juhilubade kehtivustähtaja lõppu ja lisaks sellele on isikul ka pärast eelmainitud 12-kuuse tähtaja möödumist võimalus esitada HMS § 34 sätestatud korras juhiloa väljastamise kui haldusmenetluse tähtaja ennistamise taotlus. 7.4 Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et
juuli 2004. a määruse nr 169 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ja juhiloa vormid“ § 19 lg 1 on vastuolus PS § 13 sätestatud õiguskindluse põhimõttega. Üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuv kehtestamine ei ole PS § 13 sätestatud õiguspärase ootuse põhimõtte vastane juhul, kui tagasiulatuva mõju tingib ülekaalukas põhjendus. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et liiklusohutuse tagamine on normi tagasiulatuvaks kehtestamiseks ülekaalukas põhjus. Üksikisiku juhtimisõiguse kontroll läbi perioodilise tervisekontrolli nõude kehtestamise (
) ja üle 6 kuu, kuid alla 12 kuu liiklusest eemalviibimise puhul läbi liiklusteooria kontrolli (
lg 1) ning üle 12 kuu liiklusest eemalviibimise puhul läbi liiklusteooria ja sõiduoskuste kontrolli (
lg 2 ja 3) on liiklusohutust tagavad põhjendatud ja mitte ebamääraselt üksikisikut koormavad nõuded. 7.5 Eeltoodud põhjustel on kaevatav otsus on õiguspärane ja kaebus tuleb jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. 8. HKMS § 92 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.