KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht
(3)kes seetõttu põhjendatult jätsid osaliselt tellitud tööde eest tasumata. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega vüi raske juhtimisveana käsitletav tegu. Lähtuvalt PankrS § 65 lg 1 määrab pankrotihalduri tasu kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusest nr 71 (edaspidi Kord) lähtuvalt on haldur esitanud taotluse tasu määramiseks summas 23 745 krooni, põhjendades seda alljärgnevate asjaoludega:
- pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud kokku 67 845 krooni;
- haldurile esialgset tasu määratud ega välja makstud ei ole;
- kuni 100 000 krooni suuruse pankrotivara korral halduri tasu ülemmääraks on 35% pankrotivarast;
- eelviidatud korra § 4 lg 6 p 2 kohaselt kohaldatakse halduri tasu määramisel sama paragrahvi lg-s 3 nimetatud ülemmäära juhtudel, kui pankrotihalduri tegevuse olulise osa moodustas tegelemine võlgniku töötajatega (töölepingute lõpetamine, Töötukassast hüvitise taotlemine), p 4 kohaselt kui olulise osa moodustasid pankrotiõiguslikud toimingud ja p 5 kohaselt muudel juhtudel, kui kohus peab seda põhjendatuks;
- antud juhul haldur lõpetas töötajate töölepingud, taotles Töötukassalt nendele saamatajäänud töötasude, puhkusekompensatsiooni ja hüvitise väljamaksmist, mille tulemusena maksti töötajatele välja kokku 288 839 krooni ning ükski töötaja pankrotimenetluses nõudeid enam ei esitanud. Asja menetlemise muutis tavapärasest keerukamaks ka asjaolu, et 50% hääli esindavad osanikud olid vormistanud üldkoosoleku otsused, millega oli juhatuse liige O. N tagasi kutsutud ja nimetatud uued juhatuse liikmed, kes samuti taotlesid enda käsitlemist pankrotivõlgniku seadusliku juhatusena. Samuti pidi haldur nimetatud osanikega nende taotlusel korduvalt kohtuma ja selgitama neile pankrotseaduse sätteid. Siiski esitasid nimetatud osanikud alusetuid nõudeavaldusi, millede tunnustamisele haldur vastu vaidles. Müüdava pankrotivara väärtus oli tulenevalt tema vanusest ja seisukorrast väike, mistõttu halduri töömaht võrreldes selle tulemusena pankrotivarasse laekunud raha hulgaga oli ebaproportsionaalselt suur. Nii tuli sõidukite transportimiseks vormistada neile liikluskindlustus, varustada nad kütusega, ühele neist osta uus aku, viia läbi korduvad enampakkumised, avaldada kuulutused mitte ainult Ametlikes Teadaannetes, vaid ka kuulutustelehes Kuldne Börs, parema kaubandusliku välimuse saavutamiseks pesta neid ja puhastada tolmuimejaga jne. Haldur ei kasutanud raamatupidamisteenust ja hoiustas pankrotivaraks olevaid sõidukeid oma kodus, millega hoidis olulisel määral kokku menetluskulusid. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks summa 23 745 krooni kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve ning vastab Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr
- TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule ON(isikukood XXX, elukoht Tallinn). Karin Sonntak Kohtunik 3