3-08-1576 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 21.05.2009 Jõhvi Kohtuasja number 3-08-1576 Kohtuasi M.K kaebus Viru Vangla 30.05.2008 käskkirja nr 166-KP tühistamiseks ja Viru Vangla toimingu (kohtust saabunud kirjade 26.06.2008.a avatult üleandmine) õigusvastasuse tuvastamiseks. Väljasõiduistung 05.05.2009 Viru Vanglas Kohtuistungil osalenud isikud M.K ning Viru Vangla esindaja K.L Resolutsioon Jätta M.K kaebus rahuldamata. Jätta 80 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, 21.05.2009 3-08-1576 ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 30.05.2008.a koostatud Viru Vangla direktori käskkirjaga nr 166-KP karistati M.K noomitusega (nimesildita jalutuskäigule minemise eest), sest ta rikkus vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1, Viru Vangla kodukorra p 4.6 (t lk 46 jj). Justiitsministeeriumi 18.07.2008.a vaideotsusega nr 11-7/5726 jäeti käskkirja tühistamiseks esitatud vaie rahuldamata (t lk 8 jj). 08.08.2008.a esitas M.K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles palus Viru Vangla 30.05.2008.a käskkirja nr 166 KP tühistamist ja Viru Vangla toimingu (kohtust saabunud kirjade 26.06.2008.a avatult üleandmine) õigusvastasuse tuvastamist (t lk 1 jj). Vaidlustatud käskkirjas nr166-KP märgitud süütegu, et ta 30.04.2008.a kell 9.30–10.35 viibis jalutuskäigul nimesildita, pole ta toime pannud ja vangla on rikkunud menetlusnorme, kui viis läbi distsiplinaarmenetlust, sest ei arvestanud kaebaja selgitustega. Kaebaja väidab, et ettekandele nr 178, mille tekst on trükitud, on hiljem teksti käsitsi juurde kirjutatud. Kohtuistungil jäi M.K oma kaebuse juurde ja palus selle rahuldamist. Ta märkis, et ta ikka kandis jalutuskäigul nimesilti, kuigi see polnud tema nimega, õige nimesildi sai ta alles ühe kuu möödudes. Kaebaja leidis ka, et 26.06.2008.a anti talle kohtust saabunud kirjad üle avatult, sellega rikuti VangS § 29 lg
- Kaebaja taotleb Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Kohtuistungil kaebaja selgitas, et tal on selline huvi ning täpsemalt ei pea ütlema. Viru Vangla kirjalikus vastuses vaieldi kaebusele vastu, paluti seda mitte rahuldada (t lk 2 jj). Viru Vangla esindaja jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ja märkis, et kaebaja väidetes esinevad vastuolud. Asja materjalides olevas 12.05.2008.a seletuskirjas väidab kaebaja, et ta läks jalutama koos nimesildiga. Kohtus on kaebaja väitnud, et on kolm korda juhtinud kontaktisiku tähelepanu, et nimesildil pole õige nimi ja palunud see välja vahetada. Vangla esindaja möönab, et nimesildil oli eesnimi vale ja perekonnanimi õige. KOHTU PÕHJENDUSED Vangistuse täideviimise kord, kinnipeetavate õigused ja kohustused ning nende distsiplinaarkorras karistamise alused on kehtestatud vangistusseaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides. Käesolevas asjas on vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ja Viru Vangla toiming, mis seisnes kaebajale kohtust saabunud kirjade 26.06.2008.a avatult üleandmises. 30.05.2008.a koostatud Viru Vangla direktori käskkirjaga nr 166-KP karistati M.K noomitusega selle eest, et ta rikkus VangS § 67 lg 1 ja § 46 lg 1 ja Viru Vangla kodukorra p 4.
- M.K distsiplinaarnõuete rikkumine seisnes selles, et 30.04.2008.a kell 9.30 – 10.35 viibis ta jalutuskäigul nimesildita. Viru Vangla kodukorra punkt 4.6 sätestab, et kinnipeetav peab avatud osakonnas väljaspool talle määratud elukambrit viibides kandma kaelas nähtavalt ning loetavalt vangla poolt temale väljastatud kahepoolset nimesilti. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglaametnike ja teenistujate seaduslikele korraldustele. VangS § 46 lg. 1 kehtestab, et kinnipeetav peab kandma riietusel nimesilti. Kinnipeetavate distsiplinaarkorras karistamise tingimused ja kord on käsitletud VangS §
- Selle esimeses lõikes kehtestatu kohaselt võib distsiplinaarkaristusi kohaldada 2 3-08-1576 vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest ja üks võimalikest karistustest on kartserisse paigutamine. Kaebaja distsipliinirikkumise suhtes vormistatud distsiplinaarmenetluse protokolli sisu vastab esitatud nõuetele (t lk 45 jj). Asja materjalides on peaspetsialist-üksuse juhi K.V ettekanne nr 178 (ilma käsikirjalise täienduseta), et ta on teavitanud kinnipeetavat ettekande koostamisest. Selles ettekandes märgib K.V, et 30.04.2008.a toimus S-9 eluosakonnas kell 9.30-10.35 läbiotsimine, mille ajaks saadeti kõik kinnipeetavad jalutama. Kambrite kontrolli ajal selgus, et kinnipeetav M.K (sünd. XX.XX.XXXX) oli jätnud kambrisse nr 206 oma nimesildi, kuigi see oleks pidanud olema tal kaasas ja nähtaval kohal (t lk 10). Kohus jätab tähelepanuta sama ettekande nr 178 koopiad, millele on hiljem juurde kirjutatud: „Kinnipeetava nimesilt oli kambris, sest kontrollisin kambri isiklikult üle. Nimesilt rippus kambri uksesulguri küljes“ (t lk 11 ja 44), kuna rikkumise tuvastamiseks oli piisav esialgne ettekanne nr 178 (t lk 10). Kinnipeetav on andnud ka asjas seletuskirjad, milles märgib, et läks 30.04.2008.a kell 9.30 jalutama ilma nimesildita (t lk 48-49). Kinnipeetavale on distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustatud (vt t lk 45). Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ja distsiplinaarmenetluses on tõendamist leidnud, et kinnipeetav viibides 30.04.2008.a kell 9.30-10.35 väljaspool talle määratud elukambrit, ei kandnud nimesilti ja pani sellega toime distsipliinirikkumise. Kohtul pole alust kahelda ametnik K.V ettekandes, et kinnipeetav oli jätnud kambrisse nr 206 oma nimesildi, kuigi see oleks pidanud olema tal kaasas ja nähtaval kohal. Seega pani kinnipeetav toime Viru Vangla kodukorra punkt 4.6 ja VangS § 46 lg 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo. Seadusandja ei täpsusta, millised andmed nimesildile märgitakse ja kuidas see kinnipeetavale antakse. Kinnipeetav peab avatud osakonnas väljaspool talle määratud elukambrit viibides kandma kaelas nähtavalt ning loetavalt vangla poolt temale väljastatud kahepoolset nimesilti. HMS §-s 58 kehtestatu ei võimalda haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes seetõttu, et rikuti menetlusnõudeid. Vastava tagajärje saab rikkumine kaasa tuua vaid siis, kui see mõjutas asja otsustamist. Käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid järeldada, et nimetatud rikkumised said kuidagi mõjuda karistuse määramisele. Õigusaktide sätetest ei tulene kinnipeetavale õigust valida, kas kanda nimesilti või mitte. Vaidlusalust käskkirja on kaebajale tutvustatud 30.05.2008.a. Kinnipeetav on andnud käskkirjale oma allkirja (t lk 47 pöördel). Kaebaja on vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsipliinirikkumise toimepanemises süüdi, rikkumise suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, käskkiri ise sisaldab asjakohast faktilist ja õiguslikku põhjendust. Karistus ei ole maksimaalne võimalik, see on määratud VangS-s kehtestatud tähtaegade piires ja selleks volitusi omava ametiisiku poolt ning vastab teo iseloomule ja toimepanija isikule. Kaebaja vaidlustas Viru Vangla toimingu, 26.06.2008.a kohtust saabunud kirjad avatult üleandmine kaebajale. Sellega rikuti VangS § 29 lg
- Kaebaja taotleb Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Põhjendatud huvi täpsemalt ei täpsusta, vaid leiab, et ümbriku avamine on õigusvastane tegevus. Põhiseaduse § 43 1 lause kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Nimetatud paragrahvi teises lauses on sätestatud, et erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks 3 3-08-1576 või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Eeltoodud põhiseaduse sätetest tuleneb seega, et isiku õigus sõnumisaladusele ei ole absoluutne-nimetatud põhiõigus on piiratud avaliku huviga kuriteo tõkestamiseks ja kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Põhiseaduse § 43 lauses 2 toodud piirangu eesmärgiga on kooskõlas ka VangS §-s 29 lg 1 sätestatu, mille kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kaebaja nõue tunnistada õigusvastaseks vangla toiming (26.06.2008.a kohtust saabunud kirjad avatult üleandmine kaebajale), nn sõnumisaladuse rikkumises, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et 26.06.2008.a tõepoolest saabus kohtust kiri kinnipeetavale. Tagantjärgi pole aga võimalik tõendada, kas ka tegelikult oli 26.06.2008.a kohtust saabunud kiri avatud või mitte. Kaebaja väidab, et kirjaümbrik oli avatud, kuid ta ei täpsusta, kes konkreetselt vanglaametnikest talle selle avatuna üle andis. Halduskohus leiab, et kaebaja väide on sisuliselt paljasõnaline ja oletuslik. Käesoleval juhul puuduvad andmed, et kirjaga kokkupuutunud vanglaametnikud oleksid kirja ise lugenud või võimaldanud seda teha kolmandatel isikutel. Seega pole tõendatud vanglaametnike poolt sõnumisaladuse rikkumise toimepanek. Viru Vangla ei ole teostanud postisaadetise läbivaatust ja rikkunud sõnumisaladust. Seega ei ole vangla kaebaja suhtes toime pannud PS § 43 ja VangS § 29 lg 4 sätete eiramist. Kirjeldatu alusel ei ole M.K kaebus põhjendatud ja tuleb HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. 11.12.2008.a koostatud Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega vabastas kohus kaebaja 80 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (t lk 32). Viru Vangla esindaja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Seega jääb kaebaja riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ja vastustaja võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Ülle Polluks Kohtunik 4