← Eesti

2-09-23213/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. oktoobril 2009.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-23213 Tsiviilasi TP hagi T P vastu elatise väljamõistmiseks alaealiste laste ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 39.150.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: TP (i.k. xxx, elukoht xxx); Kostja: T P(i.k. xxx, elukoht teadmata, post saata Postkontorisse – nõudmiseni) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada.
  3. Välja mõista T P elatusraha tema tütre CP, sünd. xxx.a., ja poja E P, sünd xxx.a., ülalpidamiseks TP kasuks perioodi 01.09.2008.a. kuni 31.05.2009.a. eest kokku summas 24.650 (kakskümmend neli tuhat kuussada viiskümmend) krooni ja alates 01.06.2009.a. 4350.- (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni kuus kuni xxx.a., s.o. kuni vanema lapse täisealisuseni, ja sealt edasi 2175.- (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni xxx.a., s.o. kuni noorema lapse täisealisuseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud
  4. TP ja T P kooselust sündisid xxx.a. tütar CP ja xxx.a. poeg E P . Lapsed elavad koos emaga. Hageja nõue ja põhjendused
  5. Hageja palub kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise poolte ühiste alaealiste laste ülalpidamiseks kokku summas 4350.- krooni, s.o. kummagi lapse ülalpidamiseks 2175.- krooni. Elatise palub hageja kostjalt välja mõista alates 01.09.2008.a., sest kostjapoolsed probleemid elatise maksmisel tekkisid alates 2008.a. septembrikuust., mil kostja loobus täitmast poolte suulist kokkulepet elatise maksmise kohta. Hageja väidetel on tema tervis halb, ta ei saa töötada oma erialal ning kuna kostja lastele elatist ei maksa, ei saa lapsed osa võtta huvialaringide tegevusest ja ekskursioonidest, sest raha selleks lihtsalt ei jätku.
  6. Hageja väidetel moodustavad tütre ülalpidamiskulud kuus summa 4500.- krooni ja poja ülalpidamiskulud summa 4000.- krooni.
  7. Hagi töötab OÜ-s S . Lisaks palgale on hageja sissetulekuks riigilt saadav lastetoetus 600.krooni kuus.
  8. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena laste sünnitunnistused, oma pangakonto väljavõtted, millest nähtub hageja palga suurus, kui palju kostja on hagejale laste ülalpidamiseks elatist maksnud ning kui palju hageja riigilt lastetoetust saab. Kostja vastuväited ja põhjendused
  9. Kostja vastuväited hagile on vastuolulised. Kostja väidab vastuses hagile, et võtab hagi õigeks ja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid, samas ei nõustu ta elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt 2008.a. septembrist ja taotleb lõpetada käesoleval hetkel elatise maksmine üldse kuna kostjal on väidetavalt halvenenud varaline olukord ja ta on töötu.
  10. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2009 – 15.06.2009.a. kohta, tõendi Eesti Riiklikust Autoregistrikeskusest kostjale kuuluvate sõiduautode kohta ja kinnistusraamatu väljavõtte Kohtuotsuse põhjendused Lk 2

(5)
  1. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse § 61 lõikest 1 ja 2, milliste kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millise suuruseks oli nii eelmisel aastal kui on ka käesoleval aastal 4350.- krooni. Erandid millal võib elatise välja mõista alla nimetatud seadusesätte on sätestatud sama paragrahvi lõigetes 5 ja
  2. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  3. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks loetakse ka elatise ebapiisavat või ebaregulaarset maksmist. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendites tsiviilasjades nr 3-2-157-04, nr 3-2-1-121-04 ja nr 3-2-1-7-
  5. Tulenevalt kohtuotsuse p-s 8 osundatud seadusesätetest peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama seega nii lapse vajadustega kui ka vanemate varalise seisundiga. Kohus asub seisukohale, et asjaolud, et poolte lapsed vajavad igapäevaselt tervislikku toitu, puuvilju ja maiustusi, samuti seda, et lapsed peavad vastavalt kliimale ja aastaajale riides käima, on üldtuntutud asjaolud, mida vastavalt TsMS § 231 lg 1 sätestatule tõendada ei ole vaja. Lisaks eelpoolnimetatule on lastel kindlasti ka kulud seoses eluaseme kasutamisega, sest üldteadaolevalt tarvitavad lapsed nii vett, elektrit kui ka muid teenuseid mida tuleb osta seoses eluaseme kasutamisega. Samuti on 15-aastasel ja 14- aastasel lapsel vaieldamatult kulutused seoses koolikohustuse täitmisega, vaba aja sisustamisega, mis seisnevad nii huvialaringide tööst osavõtus, kultuuriürituste külastamises kui ka sõpradega vaba aja veetmises. Kuna kostja laste ülalpidamiskulusid vaidlustanud ei ole, puudub kohtuotsuses vajadus üksikasjalikult iga hageja poolt väidetud laste ülalpidamiseks vajalikku kuluartiklit analüüsida ja tuleb asuda seisukohale, et 15-aastase tütre ülalpidamiseks on põhjendatud kuus kulutada 4500.- krooni ja 14-aastase poja ülalpidamiseks 4000.- krooni nagu hageja hagiavalduses väidab. .
  6. Vanemate varalise seisundi tõendamiseks on hageja esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et hageja keskmise netopalga suuruseks OÜ-s S on 6525.- krooni. Lisaks palgale laekub hageja pangale igakuiselt riigilt saadav lastetoetus 600.- krooni. Muud vara hagejal ei ole Kostja väidetel on ta töötu, kuid sellekohast tõendit ta kohtule vaatamata kohtu nõudmisele ei esitanud. Seega on see kostja väide paljasõnaline ja tõendamata. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub aga, et kostjale teeb perioodiliselt ülekandeid OÜV ning lisaks sellele teeb kostja ise ning teised füüsilised isikud tema pangakontole ka sularaha sissemakseid. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale ka 5,3 ha maatulundusmaad xxx külas Lk 3
(5)ning kostja nimele on registreeritud 2 sõidukit – sõiduauto Volkswagen Golf ja sõiduauto Volkswagen Passat. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja ei ole nii varatu ja vähekindlustatud nagu ta välja soovib paista, et pääseda võimalikult väikese elatise maksmise kohustusega oma laste ülalpidamiseks.
  1. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine alla seaduses sätestatud alammäära on võimalik üksnes siis kui esinevad PkS § 61 lõikes 5 või lõikes 6 nimetatud asjaolud, s.o. kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel ühele lapsele summas 2175.- krooni osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, või kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, või lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuna käesoleval juhul sellist olukorda ei esine ja kostja on töövõimeline täiskasvanud mees kes peab kindlustama end tööga sellisel määral, et on suuteline oma lastele maksma elatist vähemalt miinimummääras, kuulub kostjalt hageja kasuks tema alaealiste laste ülalpidamiseks elatis väljamõistmisele summas 4350,.- krooni.
  2. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte poolt esitatud pangakonto väljavõtted tõendavad, et kostja on maksnud hagejale elatist laste ülalpidamiseks perioodil mil hageja elatist nõuab järgmiselt: 16.09.2008 - 2500.- krooni 17.11.2008 - 1500.- krooni 20.11.2008 - 1000.- krooni 12.12.2008 - 3000.- krooni 22.12.2008 – 500.- krooni 17.01.2009 - 3000.- krooni 17.02.2009 - 3000.- krooni asub kohus seisukohale, et kostja on elatist laste ülalpidamiseks maksnud ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Kuna käesoleval juhul ei esine PkS § 61 lg 6 sätestatud asjaolusid milliste kohaselt ei oleks elatis väljamõistmine tagasiulatuvalt võimalik, on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine poolte alaealiste laste ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.09.2008.a. nagu hageja seda nõuab ja seadus seda võimaldab. Kohus on aga seisukohal, et elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt tuleb arvestada enne elatise hagi esitamist kohustatud isiku poolt makstud rahasummadega. Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 01.09.2008.a. – 31.05.2009.a. (hagi esitamise kuu) eest summas 24.650.- krooni (9 kuud x 4350 /elatise suurus kuus/ - makstud elatis 14.500.- krooni). Alates 01.06.2009.a. kuulub elatis väljamõistmisele summas 4350.- krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Tsiviilasja hinna määramine. Lk 4
(5)
  1. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 4350.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 39.150.- krooni. Menetluskulude jaotamine.
  2. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kohtunik: Lk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.