Obsah (4)

§ 52§ 50§ 60§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2008. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-08-34275 Tsiviilasi H.M.`i hagi P. M.--M.`i

) §-ga 29, mille järgi kohus lahutab abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pooltevahelised abielulised suhteid on lõppenud, mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutamist ning ei soovi abielusuhteid taastada. Abielu kui vabatahtlik liit saab põhineda vaid vastastikusel soovil. Sellistel tingimustel on kohtu arvates abielu jätkamine võimatu ning abielu kuulub lahutamisele.

1. Perekonnanimi pärast lahutust. Kostja soovib taastada perekonnanime, mis tal oli enne abiellumist. Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Lõike 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. 4
2. Lastega suhtlemise korraldamine. Vanemad on kokku leppinud selles, et lahuselav vanem – hageja, suhtleks lastega hageja soovitud viisil, arvestades laste soove, eestkosteasutuse arvamust ning kostja ettepanekut lastega viibimise kohta laste isa puhkuse ajal. Kohtu arvates on lahuselava vanema lastega suhtlemise kord mõistlik ning vastab laste soovidele ning on kooskõlas vanemate võimaluste ja vanemate õigustega. Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist.

§ 52lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda.

Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Lastekaitseseaduse (LKS) § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga. 14. Elatise nõue. Pooled vaidlevad igakuise elatusraha suuruse üle. Kostja taotleb elatist 10 000 krooni kuni vanema tütre täisealisuseni, sealt edasi 6 666 krooni kuni vanuselt keskmise tütre täisealisuseni ning lõpuks 3 333 krooni kuni noorima tütre täisealisuseni. Hageja on nõus maksma elatist ühe lapse kohta 2 500 krooni, kokku kolme lapse ülalpidamiseks 7 500 krooni.

§ 50lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Hageja on maksnud laste ülalpidamiskulude katteks peale lahkuminekut elatist järgmiselt: aprillis

1. a 10 000 krooni (tl 21), mais
2. a 9 000 krooni (tl 22), juunis
3. a 10 000 krooni (tl 23), juulis
4. a 9 000 krooni (tl 24), augustis
5. a 6 000 krooni, septembris
6. a 11 000 krooni ja oktoobris
7. a 10 000 krooni. Tulenevalt

§ 61

lg 2 määratakse elatis kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ülalpidamisvõime on praegusel ajal parem kui kostjal, arvestades hageja töötamist välisriigis ning kostja noorima tütrega kodus viibimist. Ülalpidamisvõime arvestamisel tuleb lähtuda poolte hetkel olevatest püsivatest sissetulekuallikatest ja arvestada ülalpeetavate arvu. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei tööta ning ei anna oma panust laste ülalpidamiskulude kandmisel. Samas on kostja pühendunud poolte ühiste laste kasvatamisele ja nende eest hoolitsemisele ning ka seda panust tuleb hinnata. Hageja ülalpidamisvõime on 3 855 krooni (/keskmine sissetulek/ 15 421 krooni : 4 /hageja ise ja 3 last/, tl 47). Lapse vajaduste suurus on põhiolemuselt hinnanguline ning tulevikku suunatud kategooria, sõltudes muu hulgas sellest, mida vanemad on suutelised lapsele lubama. Kasvueas laps vajab tervislikku ja kvaliteetset toitu, eakohaseid riideid ning teda arendavat tegevust. 5 Asjaolu, et hageja oma majanduslikust kindlustusest lähtuvalt on suuteline elatist 10 000 krooni maksma, on kooskõlas hageja enda hagiavalduses esitatud väitest, et /…/ hageja kannab kostjale igal kuul üle 10 000 krooni laste ülalpidamiseks ning teeb seda ka edaspidi /…/, elatise maksmisega perioodil aprill kuni oktoober 2008. a (keskmine elatusraha suurus ca 9 286 krooni), hageja vastusega vastuhagile, milles hageja märkis, et ta /…/ leppis kostjaga kokku, et tasub elatist summas, mida võimaldab hageja sissetulek /…/. Samuti hageja kinnitusega selle kohta, et talle makstakse lisaks palgale ka lähetusraha. Hageja kahtlused ja hirm töökoha kaotuse ees on mõistetavad, mistõttu kohus selgitab hagejale, et kui hageja materiaalne olukord muutub, on hagejal õigus esitada kohtule elatise vähendamise hagi kooskõlas

§ 61

lg 3, mis sätestab, et vanema varalise seisundi muutumisel on õigustatud isikul õigus taotleda kohtult elatise vähendamist. Kohus ei nõustu hagejaga, et hageja maksis elatist arvestusega 2 500 krooni igale lapsele ja 2 500 krooni abikaasale. Ülekannetes on hageja märkinud, et ülekanded on teostatud lastele ning hageja säärane väide on vastuolus ka hageja enda kinnitusega elatise maksmise kokkuleppest, mille pooled omavahel sõlmisid. Kohus ei kahtle selles, et laste vanust ja haigestumise sagedust arvestades, on elatisraha 10 000 krooni kolmele lapsele ebamõistlikult suur ning vanema jaoks liialt koormav. Arvestades ülalpidamiskohustuse täitmist mõistab kohus elatise välja alates novembrist

1. a. VIII Kohtu selgitus
2. Kohtute seaduse § 138 7 lg 1 järgi edastatakse alates
3. aasta
4. oktoobrist Viru Ringkonnakohtusse saabuvad apellatsioonkaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kohtunik Kohtuotsus jõustus
5. detsembril 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: Resolutsioon
6. Tühistada Viru Maakohtu 20.11.2008 otsuse p. 6 elatise suuruse osas.
7. Teha selles osas uus otsus, millega mõista H.M.´ilt välja elatis 8000 krooni P. M.--M.´i kasuks.
8. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
9. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 6
10. Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni p. 6 tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 5.
11. Välja mõista H.M.´ilt elatis P. M.--M.´i kasuks alates
12. novembrist 2008 alaealiste laste: tütre N.M.`i (IK xxx), tütre K.M.`i (IK xxx) ja tütre M.M.`i (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 8000 (kaheksa tuhat) krooni kuni N.M.`i täisealiseks saamiseni, s.o kuni
13. septembrini 2012, alates
14. septembrist 2012 elatis igakuise elatusrahana 5500 (viis tuhat viissada) krooni kuni K.M.`i täisealiseks saamiseni, s.o kuni
15. juunini 2015, ning alates
16. juunist 2015 elatis igakuise elatusrahana 3000 (kolm tuhat) krooni kuni M.M.`i täisealiseks saamiseni, s.o kuni
17. maini 2023, või kuni lapse (laste) vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt määratud kuupalga alammäära. Nooremreferent A.Kuzmina 7