) § 754 lõigete (lg) 1 ja 2 kohaselt välisriigi vahekohtute otsuseid tunnustatakse ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi
sätestab tingimused tsiviilajas tehtud muu välisriigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendi tunnustamiseks. Lõige 1 kohaselt tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahend kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui: 1) lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; 2) kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; 3) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; 4) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; 5) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav; 6) lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. Lõige 2 kohaselt välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis.
kohaselt välisriigi kohtulahend kuulub Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avaldus esitatakse kirjalikult ja sellele lisatakse: 1) kohtulahendi ärakiri, mis on tõestatud lahendi teinud kohtu asukohariigi õiguse kohaselt; 2) dokument, mis kinnitab, et kostjale või muule lahendist tulenevale võlgnikule, kes kohtumenetluses ei osalenud, oli õigel ajal kas või kordki vastavalt selle riigi õigusele hagi, kohtukutse või muu menetlust algatav dokument kätte antud; 3) dokument, mis tõendab, et lahendi tegemise riigi õiguse järgi on lahend jõustunud ja täidetav ning kostjale või muule lahendist tulenevale võlgnikule teatavaks tehtud; 4) dokumendid lahendi täitmise kohta, kui seda on juba üritatud täita; 5) dokumendid lahendi täitmise kohta, kui lahendit on juba täidetud; 6) käesoleva lõike punktides 1-5 nimetatud dokumentide notariaalselt kinnitatud tõlked eesti keelde.
lg 1 kohaselt kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Kohus leiab, et sissenõudja avaldus Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 07.06.2007 otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks vastab New Yorgi 1958.a. 3 konventsiooni, Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabi ja õigussuhete lepingu ja
ja 622 lg 1 sätestatud tingimustele ning eeldustele.
lg 1 punkt 14 kohaselt vaatab kohus väliriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise läbi hagita menetluses.
lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Lg 4 kohaselt hagita asjas kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 3 kohaselt välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamisel kuulab kohus enne lahendi tegemist võimaluse korral võlgniku ära, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisti. Kohus võib vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust kohtult, kelle lahendi tunnistamist või täitmist taotletakse. Kohus leiab, et sissenõudja avalduses ja võlgniku kirjalikus vastuses ning nende lisades äratoodud andmed on kohtuotsuse tunnustamise eelduste osas piisavad avalduse lahendamiseks kirjalikus menetluses ja kohus ei pea vajalikuks võlgnikku või sissenõudjat isiklikult ära kuulata. Arbitraažikohtu otsus on jõustunud 09.07.2007.a. Võlgniku vastusest nähtub, et ta oli arbitraažikohtu menetluses olnud sissenõudja hagiavaldusest teadlik, vastas hagile enne kohtuotsuse tegemist ja esitas omapoolsed tõendid, samuti sai kätte kohtuotsuse ja oli teadlik selle vaidlustamise võimalusest, kuid ei teinud seda ettenähtud tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul sellest piisab, et lugeda kohtulahendi tunnustamise eeldused täidetuks. Võlgniku vastuväited, mis puudutavad kohtuotsuse sisulist õigsust, jätab kohus tähelepanuta, kuna kohtul puudub välisriigi vahekohtu lahendi sisuliseks revideerimiseks õigus.
lg 5 kohaselt täitmisele kuuluv rahasumma peab olema kohtu määruses märgitud Eesti kroonides.
lg 1 kohaselt välisvääringus nõue arvestatakse ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Viru Maakohtule avalduse esitamise aja 31.07.2008 seisuga oli Vene Föderatsiooni rubla (RUB) kurss Eesti Panga ametliku kursi järgi (http://www.eestipank.info/dynamic/erp/erp_et.jsp?type=4&day=31&month=7&year=2008&subm it=KUVA+P%C3%84EVAKURSITABEL) 0,427903 Eesti krooni (EEK), millest tulenevalt kohus teeb vastavad nõude ümberarvestuse. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§§-dest 475 lg 1 p 14, 620, 622-623, 625, 754 lg 1-2 kohus rahuldab sissenõudja avalduse. Viktor Brügel Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.