Obsah (4)

§ 230§ 5§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-58365 Tsiviilasi OÜ Aha

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Hageja esitas kohtule kaks T ja VD vahel sõlmitud liitumislepingut. Mõlemad liitumislepingud on ilma numbrita, kuid mõlemale on märgitud üks ja sama kliendi number 10229931 (tlk. 26-31); * sõlmiti T ja VD vahel tähtajaline (12 kuud) T Liitumisleping järgevalt; telefoni number XXX, telefoni mudel MOTT190, mobiiltelefoni IMEI kood XXX, salasõna „ K“, millele lisaks sõlmiti T-ga järelmaksuleping igakuise osamaksu 99 krooni tasumiseks kuni 15.5.2004 ning kostja tasus ettemaksu arve nr 45384 145 krooni, mis sisaldas liitumistasu 99 krooni ja kuumaksu 45 krooni (tlk.26-28) ning * sõlmiti T ja VD vahel tähtajaline (12 kuud) T Liitumisleping järgevalt; telefoni number XXX, telefoni mudel MOTT190, mobiiltelefoni IMEI kood 351760001114499, salasõna „ K“, millele lisaks sõlmiti T-ga järelmaksuleping igakuise osamaksu 99 krooni tasumiseks kuni 15.5.2004 ning kostja tasus ettemaksu arve nr 45384 145 krooni, mis sisaldas liitumistasu 99 krooni ja kuumaksu 45 krooni.(tlk.29-31). Seega oli kostja sõlminud T-ga üheaegselt 2 iseseisvat tähtaegset (12 kuud) liitumislepingut kahe mobiiltelefoni saamiseks erinevate telefoni numbritega ja erinevate telefoni IMEI koodidega ning igakuiste kuutasudega lepingute kehtivuse ajal ning samas sõlminud mõlema telefoni väljaostuks järelmaksulepingud.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on talle telekommunikatsiooniteenuste osutaja poolt. eitatud arve nr 7492424, 15.10.2003, maksetähtajaga 01.11.2003 summas 4054,55 krooni (eelmise perioodi eest) (tlk. 13) tasunud 25.10.2003 täies ulatuses, s.o. summas 4054,55 krooni (tlk.14).
3. Poolte vahel on vaidlus selles, et peale 15.10.2003.a. esitatud arvet nr 7492424, mis esitati kostjale tema liitumislepingutes märgitud aadressil Tammsaare tee 81-167, Tallinn, väidab kostja, et ta ei ole peale seda T teenuseid kasutanud ega ei ole nelja järgneva aasta jooksul ühtegi arvet oma aadressil saanud, mistõttu hagi on alusetu ja põhjendamatu.
4. Hageja esitas kohtule tõendid, et kostja kasutas peale
5. oktoobrikuud veel mõlema telefoniga kõne teenuseid (tlk. 41, 43) ja samuti oli kostja kohustatud tasuma mõlema telefoni lepingujärgseid igakuiseid kuumakseid (tlk. 32- 45), olenemata sellest, kas kostja kasutas telefone või mitte. Viimase esitatud arve nr 8897895, 15.03.2004 tasumise tähtaeg oli 02.04.2004 summas 2 371,30 krooni (tlk. 38), mille kostja jättis tasumata. 3
6. Hageja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt on kostja 06.11.2003 kasutades salasõna, teavitanud suuliselt T oma aadressi muutumisest (tl 71). T teenuste kasutamise tingimuste punkt 1.2.11 kohaselt on salasõna kliendi poolt määratud tähe- või numbrikombinatsioon, mis identifitseerib kliendi ning mida klient kasutab lepinguga seotud toimingute teostamiseks ja info vahendamiseks. Klient vastutab oma salasõna avalikustamise eest kolmandatele isikutele (tlk 46). Seega on kohus seisukohal, et kostja on teavitanud hagejat aadressi muudatusest kasutades salasõna või teavitanud oma salasõna kolmandale isikule, kes on aadressi muutnud ning selle eest on vastutav kostja. Seega on kostja väited alusetud, et kostjale jääb arusaamatuks, miks on edastatud arved teisele aadressile. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, et kostja oleks hagejaga lepingu lõpetanud ning seega oli kostja teadlik, et kostjal on hagejaga sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingud ning et kostja on kohustatud tasuma kasutatud teenuste eest ja telefonide kuutasu.. Seega leiab kohus, et kuna kostja on muutnud T arvete saamise aadressi oma salasõnaga, siis vastutab kostja ise, et ta ei saanud temale esitatud arveid kätte ja jättis need tasumata, mis tingisid liitumislepingute ennetähtaegse lõpetamise ja esitatud arvete tasumata jätmise ja võlgnevuse tekkimise.
7. Kuna kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks, siis annab kohus hinnangu esmalt aegumisele.
8. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nagu märgitud, pidi kostja liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Kostjale esitati tasumiseks arved, milliste eest kostja on jätnud tasumata perioodil 02.01.2004-02.04.2004 (tl 38-45), ülejäänust hageja on loobunud. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 01.01.2005 kell 00.
9. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31.12.2007 kell 24.
11. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks 27.12.2006 ning hagi ei ole aegunud.
12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja kohustus tuleneb 08.03.2003 sõlmitud liitumislepingust. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 2 371,30 krooni tasumist.
13. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 2 371,30 krooni hageja kasuks. Menetluskulude jaotus 29.

§ 162lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud jätta polte kanda võrdses ulatuses, seega hageja kanda 50 % ulatuses ja kostja kanda 50 % ulatuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva 4 jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik 5