KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-23684 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi Jõhvi Vallavalitsuse avaldus M.P. ja Ü

) § 50 lg 1 sätestab, et vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Sama seaduse §50 lg 2 järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma, lg 4 järgi vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

§ 53

lg 1 järgi võib kohus otsustada ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde;

§ 53

lg 3 järgi kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus;

§ 53

lg 4 järgi lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Kohus kuulas ära protsessiosaliste seletused, uuris kõiki kohtutoimikus olevaid materjale ja leidis, et Jõhvi Vallavalitsuse avaldus kuulub rahuldamisele. Jõhvi Vallavalitsuse avaldused ja kirjad tl 3-6, 40, 75-77 tõendavad, et lapsel M.P.il ei ole temale vajalikku kasvukeskkonda, vanemad ei oska ja ei soovi lapse arendamisega tegeleda. Lapse vanemate juurde jätmine ohustab lapse arengut sedavõrd, et ta ei suuda täisealiseks arenedes oma eluga toime tulla. Tal puuduks selleks erivajadusega lapsele antav ettevalmistus. Tunnistajad on andnud ütlusi, mis tõendavad Vallavalitsuse poolt avaldatut osaliselt. Lasteaiakasvataja H. V. ütlustest (tl 49) nähtub, et laps tuli lasteaeda määrdunult, tal on kõnehäired, temaga tegeleb logopeed. Talle on vajalik erikool või tugipere. Suhted vanematega on lapsel head, ta tahab koju minna. Vanemad armastavad oma last. Lasteaiakasvataja A. N. sai anda ütlusi (tl 45) ainult lapse kõnearengu kohta ning ütles, et lapse kõne on arusaamatu. Ta vajab enne kooliminekut lisaõpetust. Tema areng võimalik. Tunnistaja H. K., kes on Ü.J.e õde, andis ütlusi (tl 47) selle kohta, et lapsel ei ole normaalne kasvukeskkond. Soovida jätab hügieen, lapsel ei ole oma voodit. Kodus on neil eluks vajalik kõik olemas, võiks olla puhtam. Perekond ei saa aru sellest, mis lapsele on hea. M.P. ei soovi minu käimist sinna peresse, kahtlustab, et tahan last endale võtta. Tunnistaja Pille Rüütel, kes on Jõhvi Vallavalitsuse peretöötaja, andis ütlusi (tl 251), et M.P. vanemad keelduvad last kliinilistele uuringutele saatmast. Uuringute tulemused oleksid vajalikud lapsele koolis spetsiaalse õppekava koostamisel. Oma kodu nad külastada ei lase. Laps on kooli tulles pesemata. M.P. käis koolimineku eel Jõhvi lasteaias „Sipsik“, kuid lasteaia teatisest nähtuvalt (tl 13 ) oli lasteaias viibimise päevade arv väike. Lasteaiast antud iseloomustuse kohaselt (tl 14) puudus ta lasteaiast põhjuseta väga palju, ta oli kasimatu ja korratu välimusega. Vajas eripedagoogide abi, kuna oli raskusi kõnega. Vanemad puudujääki lapse arengus ei näinud. 4 Jõhvi lasteaia logopeed on Jõhvi Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale andnud M.P.i kõne iseloomustuse (tl 22), millest on lugeda suurt mahajäämust oma eakaaslastest. Lasteaed „Sipsik“ kasvatajad ja logopeed on teinud lasteaia juhatajale avalduse (tl 25) lapse suunamiseks kliinilistele uuringutele, kuna logopeediline ravi ei ole tulemusi andnud. Lapsevanemad ei ole huvitatud ega võimelised lapse arendamiseks ja kasvatamiseks, uuringutele saatmisega ei ole võimelised tegelema. Kohus leiab, et sellega lapsevanemad käitusid lapse huvidele vastukäivalt. M.P. on täitnud peale lasteaias käimist koolikohustust mitmes õppeasutustes: Jõhvi Gümnaasiumis, Porkuni Koolis, Vaeküla Koolis. Koolidest antud iseloomustustes on märgitud, et lapse mahajäämus õppimises on suur, õpioskused puuduvad, sõnavara maht ei vasta tasemele, ta on kooli tulles kasimata (tl 78-81,109-111). Kohtutoimikus on M.P. kodu, mis asub xxx, kodukülastuse aktid

1. maist 2002;
2. juulist 2002,
3. ja
4. septembrist 2003;
5. septembrist 2004;
6. ja
7. juulist 2005 (tl 15-21), 01., 02.,
8. ja
9. juulist 2008, 12., 15.,
10. ja
11. septembrist 2008 (tl 196-200). Aktidest on lugeda, et Jõhvi Vallavalitsuse avaldustes toodu vastab tõele – kodu on enamvähem alati koristamata, laps on hooldamata, last Vallavalitsuse poolt temale määratud kooli ei saadeta, arsti juurde minekuteks tehakse takistusi, suvel last laagrisse ei lasta minna. Seega teostatakse vanema õigusi vastuolus lapse huvidega.
12. märtsil 2009 kohtuniku poolt läbi viidud paikvaatlusel (tl 247) leidis kinnitust, et lapse kodu ei ole puhas, pesemisvõimalused on primitiivsed: ei kasutata sauna, vannituba ei ole, duśśi ei ole. Laps magab emaga ühes voodis, oma tuba ei ole temale eraldatud, mis oleks ruumijaotusest tingituna võimalik. OÜ PEREARST ALTEMENT antud tõenditest (tl 73 ja 74) nähtub, et M.P.il on psühhiaatri poolt diagnoositud töövõime kaotus. Ü.J. on invaliid lapseeast. Tõenditest ilmnes avaldaja ja kohtu kahtlus, kas nad on võimelised enda tervisest tulenevalt adekvaatselt oma tegudest aru saama ja neid juhtima, kas nad suudavad ametiasutustes vajalikke toiminguid ja tehinguid teostada, kas nad on suutelised nende erivajadustega lapse arengut ja vajadusi mõistma ja asjatundlikult lapse arengut toetama. SA Ahtme Haiglas teostatud kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid M.P.ile ja Ü.J.ele 08.08.2008 (tl 173, 174, 177, 178) kinnitasid, et mõlemate vanemate käitumine on adekvaatne, nad on vaimselt aruselged. Nad tulevad oma igapäevaeluga toime, ametiasutustes toimingutega on võimelised oma teadmiste ja oskuste piires hakkama saama. Teadmised ja oskused on aga vastavalt puudulikule haridusele ka puudulikud. Nii M.P.ile kui Ü.J.ele on diagnoositud vaimset alaarengut. Psühhiaatrilisi probleeme ei ole aga kummalegi diagnoositud. Lapse arengut ja vajadusi on M.P.ile ja Ü.J.ele vaja abilistega selgitada. Töövõime kaotuse protsent M.P.il ei saa olla hinnanguks tema võimele või võimetusele olla suuteline kasvatama ja arendama oma last. Kohus otsuse tegemisel arvestab ekspertide hinnangutega, kuid märgib siinkohal, et otsuse tegemisel omab olulist tähtsust M.P.i ja Ü.J.e poolt sotsiaaltöötajate poolt pakutud abist 5 keeldumine lapse kasvatamisel, tema suunamisel eriarstide juurde, mis on vajalik lapsele eriprogrammi koostamisel õppetööks koolis. M.P. ja Ü.J. on üle kolme aasta kestnud kohtuprotsessi vältel eiranud abi, mida nendele lapse kasvatamise küsimuses sotsiaaltöötajate poolt pidevalt on anda püütud. Kuna nad jätkuvalt eiravad suunamist ja abi, mille vastuvõtmisel võiksid M.P.i kasvutingimused olla normaalsed, siis ei saa sellist eiramist lapse huvisid ja arenguvajadusi silmas pidades enam jätkata. Ohus on lapse arendamine ja iseseisvaks eluks ettevalmistamine. Seetõttu tuleb M.P.ilt ja Ü.J.elt ära võtta lapse M.P. kasvatamise õigused vanemlike õiguste äravõtmiseta. M.P.il ja Ü.J.el on võimalik lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel pöörduda kohtu poole lapse tagasisaamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Puudutatud isikutele M.P.ile ja Ü.J.ele on antud riigi poolt õigusabi selle hilisema hüvitamise kohustuseta kohtumääruse alusel
13. aprillist 2006 (tl 52, 53). Alaealisele M.P.ile on antud riigi poolt õigusabi selle hilisema hüvitamise kohustuseta
14. juuni 2008a. kohtumääruse alusel (tl 163, 164). Marge Tamme kohtunik 6