lg 2 p.-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Käesoleval ajal on laps eas, et teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 554 kohaselt kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramise piiratud teovõimega täisealisele eestkostja kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.
Vastavalt
ÜS § 557 lg 3 annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.
lg 1 võib vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjaolude suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Laps on ära kuulatud ning ta toetas avaldust.
lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Avaldus on tehtud lapse huvides ning menetluskulude tema kanda jätmine ei ole asjakohane. Samuti ei ole võimalik temalt riigilõivu välja mõista. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja lapse esindaja tasu ning riigilõivu Eesti Riigi kanda.
lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Epp Haabsaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.