lg 1, 2, § 1045 lg 1 p 7.
lg 1, 2 kohaselt järgi peavad pooled arvestama lepingueelsetel läbirääkimistel üksteise huvidega, peavad esitama teineteisele tõeseid andmeid, teavitama kõigist asjaoludest teist poolt, mille vastu võib olla teisel poolel huvi.
lg 3 sätestab, et kui pooled ei saavuta kokkulepet, ei tulene neile lepingueelsetest läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi.
lg 1 p 7 sätestab kahju hüvitamise võimaluse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisena. Nimetatud sätestab sellise kahju hüvitamise, millise seadusest tuleneva kohustuse rikkumisel tekib kahjustatud isikul kahju, selline kohustuse järgimine on otseselt seadusest tulenevalt ka vastava kahju ärahoidmise eesmärk. Kohtule esitatud lepingust (lk 57) nähtub, et pooled on sõlminud XXX asuva kinnistu nr XXX ostu-müügilepingu eellepingu 16.02.05, ent märgitud leping ei ole notariaalselt tõestatud. Seega nõustub kohus kostjaga, et märgitud eelleping on tühine. AÕS § 119 lg 1 peab olema tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud.
lg 2 järgi siis kui seadusest tulenevalt peab leping olema sõlmitud teatud vormis, peab ka eelping olema sõlmitud samas vormis. Seega peab kinnistu müügileping kui ka eelleping müügiks olema notariaalselt tõestatud ja kui seda on rikutud, on eelleping TsÜS § 83 lõike 1 järgi tühine ja sellest ei tulene pooltele õigusi ega kohustusi. Hageja ja kostja sõlmisid aga notariaalselt tõestatud müügilepingu selle kinnistu nr XXX 16.03.05 (lk 10, I kd) ostuks–müügiks, mida nad kajastasid müügiobjektina tühises eellepingus. Seega jõudsid pooled kokkuleppele müügiobjektis ning sellega seotud küsimustes, mistõttu leiab kohus, et poolte vahelisi õigussuhteid reguleerivad eelkõige lepingulised suhted. Kuna pooltevahelisi suhteid sama objekti suhtes reguleerib kehtiv müügileping, ei saa kohtu arvates rääkida lepingeelsete läbirääkimistega tekitatud kahjust
Nimetatut toetab ka
lg 2, millest tulenevalt ei või lepingulise kohutuse rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist
Nimetatud kaalutustel ei ole põhjendatud ka nõue
Hagejal on õigus esitada kahjunõue lepingu rikkumisest tulenevalt. Eeltoodu alusel ei anna kohus hinnangut hageja poolt kahjunõude tõendamiseks esitatud dokumentidele (piiride kindlakstegemisega seotud kulud jm. Kohus ei anna hinnangut esitatud kriminaalmenetluse seonduvatele määrustele, kaebusele, avaldustele, kuna hageja ei tuginenud täpsustutud hagiavalduses ega kohtuistungil sellest tulenevale kahjunõudele. Siinjuures nõustub aga kohus sellega, millele viitas kostja, et hageja poolt tehtud kulud õigusabile, so kulud H. Ollile ja T. Bekkeri AB-le, on seostuvad käesoleva kohtuvaidlusega ja seda kohtueelselt, mistõttu reguleerivad selliste kulude hüvitamist menetlusseaduse sätted ja seda käsitleb kohus otsuses menetluskulude jaotamise osas. 6 Müügilepingu rikkumine, omandi rikkumine, liiniservituut, tasu
lg 1 alusel peab ostjale üleantav asi vastama lepingu tingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjeldusele, pakendi osas ja lepingu tingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid ning lg 2 p 1 alusel ei vasta asi kokkulepitud tingimustele kui asjal ei ole kokkulepitud omandusi. Müügilepingu p 3.1. 8 sätestab, et müüja kinnitab, et kõik kommunikatsioonid (vesi, elekter) on välja ehitatud lepingu eseme piirini. Eeltoodust tuleneb, et märgitud kommunikatsioonid peavad asuvama väljaspool hageja poolt ostetava kinnistu piiri. Kohtu arvates on hagejal kui ostjal just sellise asja ostu vastu huvi, kus kommunikatsioonitrassid on tema kinnistu piirini, mitte aga kinnistul. Kohtule esitatud kinnistu asendiplaani, elektrivarustuse teostusjoonise ja kaabeliini asendiplaaniga (lk 29, 33, 34), kostja kirjadega ja vastustega hagiavaldustele 15.01.06, 22.06.06, 17.08.06 01.07.08 (lk 45, 66, 70, 249) ning vaatluse protokolliga ja selle käigus tehtud fotoga on hageja tõendanud, et märgitud veetrass ja elektriliin asuvad tegelikult hageja kinnistu nr XXX piirides (maa sees) sj ca 6,5 m ulatuses kinnistu edela - loode piirist krundi sees, mitte seal, kus nad peaksid müügilepingu järgi asuma, st vaid kuni hageja kinnistu piirini. Asjaolu, et hageja on lepingus kinnitanud (lepingu p 3.2.5), et elektriliin on välja ehitatud ja et liitumiskilp asub lepingu esemel, ei tähenda seda, et märgitud elektriliin peaks asuma krundi sees maa all, vaid ta peab olema lepingu järgi olema välja ehitatud kuni hageja kinnistu piirini. Seda, et kilp asub tema krundil, ei ole hageja vaidlustaud. Eeltoodu alusel nõustub kohus hagejaga, et märgitud tõenditega on tõendatud, et müügiobjekt ei vasta lepingu p-s 3.1.8 ettenähtud tingimusele ja seega on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust, kuna müüdud asi ei vasta lepinguga kokkulepitud tingimustele ja seega ka
lg1 ja lg 2 p 1 sätestatule.
Kostja ei ole vaidlustanud seda, et märgitud kohustuse täitmine, nn asja parandamine selles lepingu p 3.1.8 tähenduses oleks talle ebamõistlik, seega on kohtu arvates hagejal õigus nõuda lepingu p 3.1.8 järgi ja
lg 1 ja
lg 1 p 1 ja § 108 lg 2 (kohustuse täitmise nõue) alusel kohutuse täitmist – kommunikatsioonide (vesi ja elekter) väljaehitamist kostja poolt hageja kinnitu piirini. Hageja on nõudnud ka kohtuväliselt märgitud lepingu kohustuse täitmist vastava kirjaga kostjale (lk 21.12.05, lk 47-50). Lepingu p 3.1.8 järgi oli kokku lepitud, et kostja poolt on välja ehitanud juurdepääsutee kuni hageja kinnistuni ja hagejal on seda õigus kasutada tasuta, tähtajatult. Vaidlus puudus selles, et kostjal oli lepingu p-st 3.1.8 järgi selline kohustus, küll aga leidis kostja, et hagejal on piisav st kinnistu 3-st küljest juurdepääs oma kinnistule. Vaatluse käigus selgus, et kostjal on küll kinnistule juurdepääs 3-st küljest, mida ei eita ka kostja, kuid tegelikult peaks olema tagatud 4-st küljest. Esitatud kinnistusraamatu väljavõtete kohaselt on hagejal kui kinnistu nr XXX omanikul õigus kasutada kostjale kuuluvat kinnistut nr 86921 vastavalt teeservituudi alusel (tlk 111-113 kinnistusraamatu väljavõtted). Vaatluse käigus selgus, et märgitud teeservituut hõlmab sedasama juurdepääsuteed, milles olid pooled kokku leppinud ka müügilepingus. Vaatluse käigus selgus, et hageja ei saa teostada oma kinnistu edela-loode osas teeservituuti, sest sisuliselt on selles osas kostja kinnistu aed ja servituudiga hõlmatud ala on faktiliselt kitsam – 7 m laiuse tasemal on see 2,5 m laime. Eeltoodu alusel leiab kohus, et juurdepääsutee on olemas, kuid seda ei saa kasutada selliselt nagu hageja seda soovib. Nendel kaalutustel leiab kohus, et tegemist ei ole mitte müügilepingu p 3.1.8 tuleneva kohustuse rikkumisega, sest juurdepääsutee on olemas vastavalt lepingule, kuid kohtu arvates on esitatud vaatluse protokolliga, hageja esitatud fotodega, vaatluse käigus tehtud fotodega tõendatud see, et hagejal ei ole tagatud asjaõiguse, st servituudi teostamine kokkulepitud ulatuses. Neil põhjustel leiab kohus, et müügilepingu rikkumisega p 3.1.8 (juurdepääsu tee olemasolu) ei ole tegemist ja hageja nõue kui võlaõigusliku, st müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks tuleb jätta rahuldamata. Samas on hageja nõue AÕS § 89 ja 184 alusel 7 lubatav. Nimelt võimaldab AÕS § 89, 184 nõuda õigustatud isikul reaalservituudi teostamise takistamise korral nõuda rikkumise kõrvaldamist. Asjaolu, et hagejal on juurdepääs 3-st küljest oma kinnistule, ei tähenda, et tal ei oleks õigus nõua teeservituudi teostamist kokkulepitud ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb kohustada kostjat mitte tegema hagejale takistusi teeservituudi teostamisel kostjale kuuluval kinnistul XXX Põrgupõhja tee3 kinnistu nr XXX edela-loode piiriga külgneval 80 m pikkusel teelõigul. Kostja pidi garanteerima vee hageja kinnistule kostjale kuuluva kinnistu pumbajaamast vastavalt müügilepingule p 3.1.10. Kostja leiab, et ta ei ole takistanud vett saamast, hageja ei ole vastavale liitumislepingule alla kirjutanud. Hageja leiab, et pole saanud vett seetõttu, et veetrassi ei ole piki hageja kinnistut edela - loode piiril ja samuti liitumiskohta ei ole sinna välja ehitatud, mistõttu ei saagi hageja krundisisest veetrassi ühendada kostjale kuuluva vee peatrassiga. Kohtule esitatud asendiplaanil (lk 208) on märge, mille kohaselt puuduvad veevärgi ehitamiseks tehnilised tingimused ja et liitumiskoht peab asuma kostja kinnistul hageja kinnistu piirist väljaspool ja seda, et liitumiskoht peab olema väljaspool hageja kinnistut ja olema kostja kinnistul. Sama on näha ka detailplaneeringust (lk 25). Ehkki kostja väitis, et hageja ei ole ise soovinud sõlmida liitumislepingut, jättes sellele alla kirjutama põhjusel, et kostja ei esitanud plaani ja milles vaidlus puudus (hageja kiri kostjale, lk 176, 206 sj hageja nõue saada plaan), siis nimetatuga ei ole leidnud aga tõendamist asjaolu, et liitumispunkt ja trass oleks välja ehitatud selliselt, et hagejal oleks tagatud müügilepingu p 3.1.10 järgi kostja kinnistul asuvast pumbajaamast vee saamine, mistõttu leiab kohus, et müügilepingut on rikutud ja asjal ei ole kokkulepitud omadusi
lg 1, lg 2 p1 tähenduses ja seda saab parandada, mis on samastatav kohustuse täitmise nõudena
Kostja ei ole vaidlustanud seda, et märgitud kohustuse täitmine, nn asja parandamine selles lepingu p 3.1.10 tähenduses oleks talle ebamõistlik, seega on kohtu arvates hagejal õigus nõuda lepingu p 3.1.10 sätestatud kohustuse täitmist kooskõlas
lg 1ja § 101 lg 1 p1 ja 108 lg 2, st kostjat tuleb kohustada võimaldama hagejale kinnistule XXXXXX vee saamine kostjale kuuluvas pumbajaamast. Hageja palus kõrvalda tema omandi rikkumine, mis seisneb selles, et hageja kinnistul on maaalune veetrass ja elektrikaabel. Kostja leidis, et need ei kuulu talle ja nõue on esitatud vale isiku vastu. Vaidlus puudus selles, et sellised trassid hageja kinnistul nr XXX asuvad. Kuigi kostja väiteis, et tema ei ole nende trasside omanik, ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud. Kostja kirjast 15.01.06 , 22.06.06 (lk 45, 66) nähtub, et need on paigaldatud ekslikult hageja kinnistule. Kostja vastuväidetes hagile (lk 80) on A. R esile toonud, et tema lasi ehitada tehnovõrgud, sj veetrassi ja elektrivõrgu oma kinnistutele, mis hiljem jagati ja müüdi ära, kusjuures osa neist paikneb hageja kinnistul XXX. Müügilepingu kohaselt pidid need trassid ulatuma vaid hageja kinnistu piirini, mitte olema hageja ostetud kinnistul. Seega on asjas tõendamist leidnud, et märgitud veetrass ja elektriliinid ei kuulu kolmandale isikule nagu esialgselt väitis oma vastuses kostja A. R (kui leidis, et nõue on esitatud vale isiku vastu) ega ole ka müügiobjektiks. Eeltoodu alusel on asjas tõendatud, et märgitud liinide omanik on kostja A. R mitte võrguettevõte OÜ Jaotusvõrk vm võrguettevõtja. Vaidlus puudus selles, et märgitud veevõrk rajati 2002.a sügisel ja elektrivõrk 16.02.04, mistõttu ei pea kohus andma hinnangut kostja esitatud töövõtulepingutele. Hageja esitatud detailplaneeringu (lk 25) kohaselt ei ole hageja kinnistul ette nähtud tehnovõrkude rajamist ja asumist hageja kinnistul. Kohtule esitatud Harku Vallavalitsuse kirjast 30.11.2005 nr 22-11/39 ja esitatud ehitusloast nr 3104 ja ehitiste registri väljavõttest nähtub, et luba on välja antud õhuliini ehitamiseks, kuid mitte maaüksusele elektrikaabli paigaldamiseks. Hinnates märgitud tõendeid ning kostja enda poolt kohtule avaldatut, et liinid on hageja kinnistul ekslikult ehitatud selleks õigusliku aluseta, siis leiab kohus, et hagejal puudub nende talumise kohustus. Esiteks ei olnud pooltel sellist kokkulepet, sj ei tulnud see müügilepingust, et sellised trassid kinnistul asuvad ja 8 peaksid asuma, teiseks ei ole kostja toonud esile, et märgitud liinid oleksid vajalikud AÕS § 158 lg 1 alusel A. R le. Oma vastuses 10.07.08 (lk 248-252) on A. R sisuliselt möönnud, et veetrass ei ole vajalik ümbritsevate kinnitute varustamiseks veega. A. R viidatud AÕS RakS § 15.3 (käesoleval ajal kehtetu, lepingu ja vastuhagi esitamise ajal kehtinud red.) ja hetkel kehtiv § 15.2 reguleerivad aga juhtumeid, kui tehnorajatised oleksid rajatud maatükile enne maa kinnistamist enne 1999.a. 1. aprilli ja seega ei ole märgitud sätted vaidluses kohaldatavad. Seega leiab kohus, et O.K.M. F puudub AÕS § 158 lg 1 alusel nende trasside, mis asuvad tema kinnistul, talumiskohustus ja A. R l ei ole õigust nõuda AÕS § 158 lg 2 ega AÕS RakS § 15.3 (käesoleva ajal 15.2) alusel reaalservituudi, antud liiniservituudi seadmist O.K.M. F kinnisasjale nr XXX. AÕS § 158 lg 5 alusel on kinnisaja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu, -rajatise omanikult selle ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. Nii tuleb O.K.M F hagi omandiõiguse rikkumiseks rahuldada ja kohustada A. R kõrvaldama kinnistu XXX XXX rajatud maa-alune veetrass ja elektrikaabel selliselt, et O.K.M F kohustub hüvitama A. R le ümberpaigutamisega (kõrvaldamisega) seotud kulud ning jätta rahuldamata A. R vastuhagi O. K. M. F vastu tähtajatu liiniservituudi seadmise lepingu sõlmimisele kohustamiseks selliliselt, et liiniservituudiga koormata kinnisasi nr XXX02 kinnisasja nr XXX igakordse omaniku kasuks. Ehkki tasu suuruse üle 800 krooni aastas liiniservituudi seadmisega seonduvalt puudus pooltel vaidlus, mistõttu võib arvata, et see on mõistlik, kuid tasu määramise üle küsimust ei tõustu, kuna vastuhagi jääb rahuldamata. Pooltevahelises vaidluses ei oma kaalu kostja esitatud tõendid selle kohta, kuidas saavutas kostja/vastuhageja kokkuleppe teiste omanikega tehnorajatiste ümberpaigutamiseks (lk 74), samuti ei oma vaidluses kaalu, et kostjale vee ja elektriliinide osas tehtud ettekirjutuse peatamine (lk 78 Harku Vallavalitsuse kiri 29.06.06), vaidluses ei oma ka kaalu Harku Vallavalituses 01.06.06 korraldus kostjale/vastuhagejale kuuluvate kinnistute piiride muutmise osas, sest käesolevas vaidluse ei ole tõusetunud küsimust kinnistute suuruse, muudatuste üle. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus O.K.M. F menetluskulud 80% ulatuses A. R kanda, kuna hagi kuulus 80% ulatuses rahuldamisele ning 20% ulatuses A. R menetluskulud jätta O.K.M F kanda. Kuna kohus leidis, et hageja kandis kohtueelselt kulusid ja on tasunud vastavate kulude eest Rodi Advokaadibüroole ja T. Bekkeri Advokaadibüroole, siis jäävad need kulud kui menetluskulud TsMS § 138 lg 1 ja 144 ja 163 lg 1 alusel 80% ulatuses samuti A. R kanda. Vastuhagiga seotud O.K.M. F menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel aga A. R kanda. Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.