← Eesti

2-08-25449/8

1 2 – 08 – 25449 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „17“septembril 2009.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 08 – 25449 Tsiviilasi: E.V. hagi I.V. vastu 11.novembril 1972.a. Kohtla – Järve Linna TSN TK Perekonnaseisu – aktide Büroos (kanne nr.686) registreeritud abielu lahutamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: E.V. (isikukood: xxx, registrijärgne elukoht: xxx postiaadress: Iisaku sidejaoskond – nõudmiseni,xxx ei tööta); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: I.V. (isikukood: xxx, elukoht: xxx, töötab: OÜ Viking Modum – autojuhina); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kohtuistungi toimumise aeg: „14“september 2009.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Kersti Pütsep, hageja, E.V. ning kostja, I.V.; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Lahutada E.V. (isikukood: xxx, registrijärgne elukoht: xxx, postiaadress: Iisaku sidejaoskond – nõudmiseni, xxx ei tööta) ja I.V. (isikukood: xxx, elukoht: xxx töötab: OÜ Viking Modum – autojuhina) abielu, mis registreeriti 11.novembril 1972.a. Kohtla – Järve Linna TSN TK Perekonnaseisuaktide Büroos, mille kohta on tehtud kanne nr. xxx. Pärast lahutust jätta E.V. perenimeks – „V.“. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jätta E.V. kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele 2 kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD E.V. ja I.V. elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.3), registreeritud abielus alates „11“novembrist 1972.a.. Poolte registreeritud abielust alaealisi lapsi hagivalduse esitamise hetkeks sündinud ei olnud. Hagiavalduse kohaselt, lõppesid hageja, E.V. ja kostja, I.V., vahel abielulised suhted 2007.a. jaanuaris. E.V. korduvatele ettepanekutele lahutada abielu Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas vabatahtlikult ei ole I.V. reageerinud ning perekonnaseisuosakonda abielu lahutama ilmunud. Palus abielu lahutada. Vaidlused alaealiste laste üle E.V. ja I.V. vahel puudusid. Samuti puudusid E.V. ja I.V. vahel varalised vaidlused. Abikaasade ühisvara E.V. jagada ei soovinud. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, I.V., kirjalikus vastuses kohtule (tl.10), oli abielu lahutamisega nõus. Vastuhagi esitada ei soovinud. Kõik kohtukulud tsiviilasjas palus kostja, I.V., jätta hageja, E.V., kanda. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, E.V., palus kohtuistungil hagi rahuldada. Abielu palus lahutada. Pärast lahutust soovis jätta perenimeks – „V.“. Hageja selgitas kohtule, et tema ja I.V. vahel lõppesid abielulised suhted 2008.a. detsembrist, kui E.V. asus elama ja tööle välismaale – Soome Vabariiki. Leidis, et abielu jätkamine on võimatu, kuna abielus ei olnud E.V. rahul seksuaaleluga. Alaealisi lapsi ei olnud. Varalisi vaidlusi E.V. ja I.V. vahel ei olnud. Abikaasade ühisvara E.V. ja I.V. kohtus jagada ei soovinud. Pärast lahutust palus E.V. jätta endale perenimeks – „V.“. Kostja, I.V., hagile kohtuistungil vastu ei vaielnud ja palus abielu lahutada. I.V. selgitas kohtule kohtuistungil, et E.V. elas pikka aega kaksikelu ning käitus abielus truudusetult. Alguses ei teadnud I.V. abikaasa kaksikelust midagi, kuid hiljem tulid lapsed I.V.le seda rääkima. Leidis, et eelpooltoodud asjaoludel on abielu jätkamine võimatu. Kõik kohtukulud palus I.V. jätta E.V. kanda. Varalisi 3 vaidlusi I.V. ja E.V. vahel ei olnud. Abikaasade ühisvara kohtus I.V. jagada ei soovinud. Alaealiste laste üle pooltel vaidlusi ei olnud. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. SEB Panga Jõhvi kontori maksekorraldusega 12.juunist 2008.a. (tl.2) riigilõivu tasumise kohta. E.V. ja I.V. abielutunnistuse originaaliga (tl.3). Viru Maakohtu 25.juuni 2008.a. määrusega (tl.4-5). I.V. kirjaliku vastusega kohtule 17.juulist 2008.a. (tl.10). 14.septembril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et E.V. hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et E.V. ja I.V. 11.novembril 1972.a. Kohtla – Järve Linna TSN TK Perekonnaseisu – aktide Büroos (kanne nr.686) registreeritud abielu jätkamine on võimatu, poolte erinevate vaadete tõttu abikaasade vastastikustele kohustustele ja õigustele abielus. Pärast lahutust tuleb jätta E.V. perenimeks – „V.“. Abielust sündinud alaealisi lapsi kohus ei tuvastanud. Abikaasade ühisvara pooled kohtus jagada ei soovinud. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta E.V. kanda. Johannes Külaots 4 Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.