2-09-19909 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-19909 Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2009, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi L.K.’i hagi A.K.’i vastu täisealisele lapsele elatise nõudes Hagi hind 19 575 krooni Kohtuistungi toimumise aeg
- september 2009 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: L.K. (IK xxx) Kostja: A.K. (IK xxx) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista A.K.’lt L.K.’i kasuks elatis igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 04 maist 2009 kuni viimase õpingute lõpetamiseni Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, s.o. kuni
- juunini 2010, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Kohtuotsuse täitmisel arvestada A.K.’i poolt L.K.’le elatisena makstud summat 5300 (viis tuhat kolmsada) krooni.
- Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses A.K.’i kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, 1
(5)2-09-19909 annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavaldus Viru Maakohtule
- mail 2009 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja isaks kostja. Kostja toetas hagejat materiaalselt kuni hageja sai 18-aastaseks. Hageja jätkab õpinguid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses
- kursusel. Kostja hagejat vabatahtlikult ei toeta. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana 2175 krooni. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: kohtuotsus (t.l.-2); sünnitunnistus (t.l.-3); tõend (t.l.-4); teade töölepingu lõpetamise kohta (t.l.-27). Kostja vastus Vastuses hagiavaldusele kostja tunnistab hagi. Kostja ei nõustu hageja poolt nimetatud elatusraha summaga 2175 krooni igakuiselt. Kostja selgitab, et tema sissetulek sõltub tööülesannetest ning töö ootamise aega töötajale ei kompenseerita. Kostja väitel on ta hagejat kuni vastuse esitamise ajani toetanud vastavalt oma võimalustele. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: maksekorraldus nr 78 (t.l.-14); maksekorraldus nr 85 (t.l.-15); tööleping (t.l.-16-18); tõend (t.l.-19); sünnitunnistus (t.l.-28). Kohtuistung Kohtuistungil
- septembril 2009 jäi hageja hagiavalduse juurde. Hageja nõustub, et peale hagi esitamist on kostja maksnud elatist 5300 krooni. Hageja vastuväite kohaselt ta koolist stipendiumi ei saa ning seda puudumiste tõttu. Kostja nõustub maksma elatist igakuiselt 1500 krooni kuus. Kostja väitel on tal ülalpidamisel veel üks laps ning hagejal on võimalus saada stipendiumi. Kostja selgitab, et tema brutopalk moodustab kuni 9200 krooni ning seda alates juulist
- Juulis ja augustis maksis kostja hagejale 1500 krooni iga kuu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana 2175 krooni kuus. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja nõustub maksma elatist igakuiselt 1500 krooni kuus. Vaidlust ei ole, et hageja põlvneb kostjast (t.l.-3) ja ei hageja ole kostja ülalpidamisel ning et hageja õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses
- kursusel kuni
- juunini
- 2
(5)2-09-19909 Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 kohaselt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt elatis elatusraha miinimummääras 2175 krooni. Vabariigi Valitsuse
- juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses oma vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele ja tema vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväite, et peale hageja on kostja ülalpidamisel alaealine laps. Lähtuvalt PKS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus tuvastas, et vastavalt sünnitunnistusele (t.l.-28) on kostjal alaealine laps Markus Karp, sündinud
- septembril
- Premium Group OÜ tõendi (t.l.-19) kohaselt oli kostja bruto töötasu aprillis 2009 4150 krooni. Kostja on kohtuistungil tunnistanud, et alates juulist 2009 moodustab tema bruto sissetulek kuus kuni 9200 krooni. Kohus jõuab järeldusele, et peale kohustuslike maksude mahaarvamist ja elatise tasumist hagejale summas 2175 krooni kuus jääb kostjale kätte piisav summa, et tagada alates 24.09.2009 ülalpidamiskohustuse täitmine teise alaealise lapse osas. Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 ja lg 2 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. PKS § 62 lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära. 3
(5)2-09-19909 Seega leiab kohus, et elatise vähendamine kostja poolt pakutud elatusraha suuruseni 1500 krooni kuus, mis on alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära, ei ole põhjendatud. Hageja väitel ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud, s.o kostja ei ole alates hageja täisealiseks saamist
- märtsil 2009 hagejale elatist maksnud. Hageja võtab omaks, et peale hagi esitamist maksis kostja talle elatist 5300 krooni. Kostja väitel maksis ta juulis ja augustis hagejale 1500 krooni iga kuu. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Kostja tõenditest - maksekorraldus nr 78 (t.l.-14) ja maksekorraldus nr 85 (t.l.-15) selgub, et kostja maksis peale hageja täisealiseks saamist hagejale elatist 1000 krooni
- märtsil 2009 ja 600 krooni
- aprillil
- Hagi esitati kohtule
- mail
- Peale hagi esitamist on kostja tasunud hagejale elatist 5300 krooni. Seega on kostja maksnud elatist kuus vähem kui seaduses sätestatud miinimummäär. Samuti ei ole kostja maksnud elatist regulaarselt. Kohus jõuab järeldusele, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Lähtuvalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Hageja tõend - kohtuotsus (t.l.-2) ei ole asjassepuutuv, kuna hageja vanemale enne hageja täisealiseks saamist välja mõistetud elatis ei mõjuta käesolevas tsiviilasjas elatise väljamõistmise küsimuse lahendamist. Hagihind Hagi on esitatud täisealisele lapsele elatise nõudes. Hageja nõuab elatist igakuise elatusrahana 2175 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihind on seega 9 x 2175 = 19 575 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 4
(5)2-09-19909 Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Helgi Vinni Kohtunik 5
(5)