Obsah (5)

§ 54§ 56§ 43§ 4§ 58

3-09-457 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 02. september 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-09-457 Haldusasi Viru Vesi AS kaeb

§ 54

haldusakti õiguspärasuse tunnustele, samuti ei ole järgitud

§ 56nõudeid.

5.Kaebuse esitaja ei nõustu Loksa Linnavalitsuse seisukohaga, et 23.12.

1. a kirjas toodud otsus on oma olemuselt käsitletav päringuna täiendavate andmete esitamiseks, sest otsuses ei ole märgitud, milliseid andmeid kaebuse esitajalt nõutakse. Otsuses on küll märgitud, et uusi hindu tuleks paremini põhjendada, kuna reovee puhastamise eest küsib linn samasugust hinda kui oli märgitud Viru Vesi AS-i 27.02.2008.a. taotluses, kuid Viru Vesi AS-l ei ole selliseid andmeid võimalik esitada, kuna Viru Vesi AS ei ole oma 27.02.2008.a. taotluses nr VVk/109 selliste hindadega arvestanud. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et ka varasemate veevarustusteenuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hindade muutmise taotluste kohta on Loksa Linnavalitsus saatnud kaebuse esitajale otsuse oma kirjas sarnaselt käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsusele jätta taotlus rahuldamata. 2 Ka ei pea kaebuse esitaja õiguspäraseks korralduses märgitut, nagu oleks kõnealuse otsuse puhul tegemist haldusakti andmise taotluse tagastamisega.Otsuses puuduvad märked selle kohta, et taotlus oleks kaebuse esitajale tagastatud. 6.Taotlus on igati põhjendatud ja selle tagasilükkamiseks puudub alus. Loksa Linnavalitsus on otsuses ja korralduses taotluse rahuldamata jätmise põhjendustes lähtunud ebaõigetest asjaoludest ja neis haldusaktides esinevad ühesugused puudused, kuna korralduses toodud otsust taotluse tagasilükkamise kohta on põhjendatud otsuses märgituga. Puudustena on kaebuses esile toodud alljärgnev. 6.
2. Otsuse tegemisel on linnavalitsus lähtunud ebaõigetest faktlistest alustest.Taotlus on põhjendatud ja kooskõlas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS)§ 14 lg 3, Viru Vesi AS ja Loksa Linnavalitsuse vahel sõlmitud halduslepingu p 3.
3. Ebaõige on otsuse põhjendus, mille kohaselt on Viru Vesi AS 01.02.2009 kehtima hakkava puhastusteenuse hinnaga arvestanud juba 27.02.2008.a. taotlust nr VVk/109 esitades. Selles taotluses on ( lk 3 ja 5) märgitud, et soovitavate hindade kalkuleerimisel on aluseks võetud kehtiv hind 4,3 krooni m3 eest. Seega ei ole uue kanalisatsiooniteenuse hinna taotluses arvestatud kõrgema hinnaga. Ka jääb kaebuse esitajale arusaamatuks, kuidas taotluse menetlemisse puutub asjaolu, et Loksa Laevatehas tasub Loksa Linnavalitsusele alates 01.09.2008.a. m3 eest 5,83 krooni. 6.2.Otsuses ei ole esitatud põhjendusi ja kaalutlusi, millist mõju avaldavad lekete vähendamine ja sade-või põhjavee kanalisatsiooni sattumist vähendavad tegevused veevarustusteenuse ja reovee ärajuhtimisteenuse taotletavale hinnale.Kaebuse esitajal on igapäevaseks opereerimiseks, sealhulgas lekete vähendamiseks ette nähtud hooldus-remondibrigaad, mille kulud 2008.a. olid kokku ca 427 000 krooni, mis moodustab 15,3 % Loksa linna vee-ettevõtlusega seotud kogukuludest. Viru Vesi AS on nii kohtumistel Loksa Linnavalitsusega kui ka oma 27.02.2009 kirjas selgitanud, et lekete likvideerimine ja sade- või põhjavee kanalisatsiooni sattumise vähendamine eeldavad veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimiseks sellises mahus investeeringuid, mis oluliselt suurendavad kõnealuste teenuste hinda. Loksa linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas on veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise maksumuseks arvestatud kokku 14 754 000 krooni, kuid tähtajalise lepingu raames ei oleks veeettevõtluses tekkivatest vahenditest võimalik 5-aastase perioodi jooksul selliseid investeeringuid teostada. Erinevalt Viru Vesi AS-i poolt teostatud investeeringust tuleks tarbijal abivahendite kaasamise korral ( planeeritud torustike rekonstrueerimine SA-lt Keskkonnainvesteeringute keskus saadavate abivahendite arvelt) katta teenuse tarfiis vaid rekonstrueerimiseks vaja mineva investeeringu omaosaluse määr. 6.3.Otsuses on märgitud, et kütuse kulu on vähenenud, kuid ei ole esitatud põhjendusi ja kaalutlusi, millist mõju avaldab autokütuse ja määrdeainete hinna muutus veevarustusteenuse ja reovee ärajuhtimise teenuse taotletavale hinnale.Autokütuse ja määrdeainete kulu moodustab tootmiskuludest reovee ärajuhtimise teenuse osas 1,42 % ja veevarustusteenuse osas 2, 66% ning järelikult saab hinda mõjutada vaid väga vähesel määral. Taotluses ei ole ette nähtud autokütuse ja määrdeainetega seotud kulutuste tõusu. 6.4.Samuti leiab kaebaja, et otsuses ei ole esitatud põhjendusi ja kaalutlusi taotluses märgitud veevarustusteenuse ja reovee ärajuhtimisteenuse hinna tõusu põhjustavate kulutuste nagu elektrienergia hinna, põhivara kulumi, teenusele jaotatavate administratsiooni- ja tootmise üldkulude tõusu arvestamata jätmise kohta otsuse tegemisel. Taotletava hinna kehtestamata jätmisest järeldub, et elektrienergia hinnatõusu on linnavalitsus jätnud põhjendamatult arvestamata.
4. Kaebuse esitaja taotleb Loksa Linnavalitsuse 23.12.
5. a kirjas nr 8-4/788 ja 02.02.
6. a korralduses nr 13 toodud otsus jätta rahuldamata ja lükata tagasi Viru Vesi AS-i 04.12.
7. a taotlus nr VVk/778 Loksa linna haldusterritooriumil kehtivate veevarustusteenuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hindade muutmiseks tühistamist; Loksa Linnavalitsuse 02.02.
8. a korralduses nr 13 toodud vaideotsuse, millega jäeti rahuldamata Viru Vesi AS-i 19.01.
9. a vaie nr VVk/13 tühistamist ja Loksa Linnavalitsuse kohustamist vaadata uuesti läbi Viru Vesi 3 AS-i 04.12.
10. a taotlus nr VVk/788 Loksa linna haldusterritooriumil kehtivate veevarustusteenuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hindade muutmiseks. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ,peab seda põhjendamatuks ning palub jätta kaebuse rahuldamata. 9.Viru Vesi AS-ga lepingu sõlmimise ajal 20.10.2005 kehtisid järgmised hinnad teenustele:vesi -5,11 kr/m³ ja kanalisatsioon 13,24 kr/m³. 17.04.2007 kehtestas linn kaebuse esitaja taotlusel vee hinnaks 7,93 kr/m³ ja alates 01.06.2008 uuteks teenuste hindadeks veele 10 kr/m³ ja kanalisatsioon 21 kr/m³. Seega on linn tõstnud kolme aasta jooksul teenuste hinda vee osas 196 % ja kanalisatsioonil 159%. Linna ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemid on arendamise asemel( halduslepingu p 2.3.2.7 näeb ette jooksva remondi teostamise ja p 3.2 süsteemide arenduse) halvenenud ja veekaod on igal aastal suurenenud, samuti on suurenenud lisavee sattumine kanalisatsiooni. 10.Viru Vesi AS veevarustuse ja reovee ärajuhtimise hindade muutmise 14.12.2009.a. taotluse esitamise järgselt palus vastustaja põhjendada, kuid põhjendust ei esitatud. Taotluses puuduvad põhjendused ja puudub ülevaade Viru Vesi AS kuludest vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisel elanikele, millest tulenevalt taotletav hinnatõus põhjendatud ei ole. Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, miks heitvee puhastamise hind tõuseb taotluses 11 krooni m³ kohta, samas biopuhasti teenus kallineb 1,53 krooni m³ kohta.Taotluse eelarve ei ole lahti kirjutatud, ei ole lisatud ega esitatud aastakulude auditeeritud aruannet. 10.Teenuse hind peab katma vee-ettevõtja tootmiskulud, põhjendatud tulukuse ja teised vajalikud kulutused. Põhjendamatu on kaebuse väide arendamise kohta, sest kaebuse esitaja ei ole kolme aasta jooksul midagi arendanud, trassid on amortiseerunud. 11.Väär on väide, et linn ei ole põhjendanud, kuidas ja kui palju lekete likvideerimine muudab vee-ettevõtte kulusid. Kohtumistel vee-ettevõtte juhtidega on alati tähelepanu keskmes veelekked , mis moodustavad üle 60 % väljapumbatud joogiveest ja lekete vähendamise võimalused. 12.Pidevat teenuse hinna tõusu on võimalik vältida ka sade- ja põhjavee kanalisatsiooni sattumise vähendamisel, millega Viru Vesi AS hakkas tegelema 1.märtsistk.a. Kui vee-ettevõtja suudab vähendada sade- ja põhjavee sattumist kanalisatsiooni poole võrra, jääks ettevõttele järgi 466 400 krooni, mis kataks heitvee puhastamise hinna tõusu. 13.Elektri hinna tõusu kompenseerib osaliselt autokütuse hinna langus ja lekete vähendamine, mis aitab omakorda kokku hoida elektrienergiat, sest pumbal lasuv töömaht väheneb. 14.LoksaLlinnavalitsus ei ole saanud selgitusi, miks on suurendatud põhivara kulumit kaks korda, samuti administratsiooni ja tootmise üldkulusid Loksa osakonnas. Nimetatud andmed peab vee-ettevõtja esitama koos veevarustuse ja reovee ärajuhtimise hinna muutmise taotlusega. 15.Kaebuse esitaja ei ole esitanud kõiki vajalikke andmeid vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna muutmiseks.Loksa linna veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra p 4 tulenevalt on Loksa Linnavalitsusel õigus nõuda vee-ettevõtjalt täiendavaid andmeid üksikute kuluartklite lõikes. IV KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 16.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele allajärgnevatel põhjendustel.
11. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et Viru Vesi AS-i esitatud taotlust Loksa linna haldusterritooriumil kehtivate veevarustusteenuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hindade 4 muutmiseks tuleb mõista haldusakti andmiseks esitatud taotlusena. Haldusmenetluse seaduse (

) § 43 lg 2 sätestab, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Haldusaktiks on kohtupraktikas peetud iga otsustust, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele ning haldusaktiga võib olla tegemist sõltumata sellest, kas ta on vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides.

§ 43lg 1 p 1 kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus haldusakti andmisega.

18.Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 14 lg 2 tulenevalt kinnitab veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kohaliku omavalitsuse volikogu. Loksa Linnavolikogu 20.07.2004.a. määrus nr 9 „Loksa linna veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra“ p 2 sätestab, et veevarustuse hinna ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestab Loksa Linnavalitsus vee-ettevõtja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel; p 4 on esitatud nõuded vee- ja heitvee hinna muutmise taotlusele, samuti on käsitletavas määruses p 5 reguleeritud tähtaega, millise jooksul kehtestatakse teenuse hind ning p 4 sätestatud linnavalitsuse õigus teenuse hinna kehtestamiseks vee-ettevõtjalt täiendavate andmete nõudmiseks üksikute kuluartiklite lõikes, p 6 aga sätestatud linnavalitsuse õigus esitatud hinnataotluse ebapiisava põhjendamise korral taotlus tagasi lükata. ÜVVKS § 1 lg 4 sätestab, et seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Seega teenuse hinna muutmise taotluse menetlemisel kuuluvad erisätetega reguleerimata osas kohaldamisele haldusmenetlust reguleerivad üldsätted. 19.Kohus ei pea põhjendatuks Loksa Linnavalitsuse seisukohta, et 23.12.2008. a kirjas nr 84/788 toodud otsus on oma olemuselt käsitletav päringuna täiendavate andmete esitamiseks. Haldusmenetlus haldusakti andmiseks algas kaebuse esitaja poolt linnavalitsusele taotluse esitamisega ning leides, et taotlus on nõuetele mittevastav, on

tulenevalt haldusorganil kohustus selgitada, milliseid täiendavaid andmeid, dokumente jms tuleb esitada ja määrata nende esitamiseks tähtaeg. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole ning taotluse osas on vastu võetud selle rahuldamata jätmise otsus. Kuigi otsuses on märgitud, et uusi hindu tuleb paremini põhjendada ja viidatud on sellele, et reovee puhastamise eest küsib linn samasugust hinda kui oli märgitud Viru Vesi AS-i 27.02.2008.a. taotluses, on kõnealuses kirjas selgelt väljendatud linna seisukoht taotluse kinnitamata jätmise kohta, s.o on keeldutud haldusakti andmisest, mistõttu hindade parema põhjendamise vajaduse äramärkimist saab mõista juhisena edaspidiselt taotluste vormistamiseks. Ehkki Loksa Linnavolikogu 20.07.2004.a. määruse nr 9 „Loksa linna veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord“ p 4 kohaselt on linnavalitsusel teenuse hinna kehtestamiseks õigus nõuda vee-ettevõtjalt täiendavaid andmeid üksikute kuluartiklite lõikes, ei nähtu kirjast selliste andmete nõudmist , samuti ei ole määratud tähtaega, milleks vastustaja väitel täiendavalt nõutud andmed tuleb esitada. Ülalviidatud määruse p 6 sätestab, et juhul, kui vee-ettevõtja poolt esitatud hinnataotlus ei ole piisavalt põhjendatud, lükkab linnavalitsus taotluse tagasi. Käsitletavas kirjas ei viidata kuidagi sellele, et taotluse kinnitamise või tagasilükkamise otsuse saab teha pärast täiendavate andmete esitamist, sealjuures, nagu eespool märgitud, ei nähtu ka kirjast, milliseid andmeid soovitakse, vaid on esitatud üheselt selgelt mõistetav seisukoht taotluse kinnitamata jätmisest. Kirja viimane lause, mille kohaselt linn ootab ettepanekuid, mida Viru Vesi AS lubas esitada kohtumisel linnapeaga, ei anna alust pidada kirja täiendavate andmete nõudmiseks või seostada seda hinnataotluse põhjendatusega. 20. Loksa Linnavalitsus on lisaks eespooltoodud seisukohale, et 23.12.2008. a kirjas nr 8-4/788 toodud otsus on oma olemuselt käsitletav päringuna täiendavate andmete esitamiseks, leidnud 02.02.2009.a. vaideotsuses nr 13, et 23.12.2008. a kirja nr 8-4/788 näol on tegemist haldusakti andmise taotluse tagastamisega. Esitatud väited 23.12.2008. a kirja nr 8-4/788 olemuse kohta taotluse tagastamine ja teisest küljest sama taotluse kohta täiendavate andmete nõudmine on vastandlikud ja teineteist välistavad ning seega põhjendamatud. Kohus nõustub kaebuse 5 esitajaga , et lisaks puuduvad otsuses igasugused märked selle kohta, et taotlus oleks kaebuse esitajale tagastatud. 21.Haldusmenetluse seaduse (

) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 56

lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud Loksa Linnavalitsuse 23.12.2008.a. kirjas väljendatud otsus Loksa linna haldusterritooriumil kehtivate veevarustusteenuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hindade muutmise taotluse rahuldamata jätmise kohta on kaalutlusotsuseks.

§ 4

lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

§ 56

lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Seega tuleb põhjendustes selgitada, milliseid asjaolusid haldusorgan arvestas ja millised järeldused ta sellest tegi. Riigikohus on 06.11.2002 otsuses nr 3-3-1-62-02 rõhutanud, et haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Vaidlustatud otsuses kaalutlused puuduvad, seega haldusakt kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti nõuetele ei vasta. 22.Loksa Linnavalitsusele AS Viru Vesi esitatud taotluse Loksa linna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hindade muutmiseks alates 1.märtsist 2009.a. rahuldamata jätmist on linnavalitsus põhjendanud asjaoluga, et linnavalitsus kinnitas uued teenuste hinnad 01.06.2008, sealjuures reovee puhastamise hinnaks, mis oli ette nähtud tasuda Loksa Kinnisvarale, oli 5,83 kr/m³. Reovee puhastamise eest küsib linn sama palju, kui oli ette nähtud tasuda Loksa Kinnisvarale kaebuse esitaja eelmises taotluses. Seega on Loksa Linnavalitsus põhjendanud taotluse rahuldamata jätmist sellega, et reovee ärajuhtimise teenuse hinna kasv on põhjendamata, kuna 01.02.2009 kehtima hakanud puhastusteenuse hind katab taotleja kulud. Vastustaja esindaja poolt kohtuistungil antud seletus, mille kohaselt „kuskil oli kaebaja näidanud, et nad peavad tasuma laevaremonditehasele 5,83 krooni, siis makstigi sellist hinda“ ei lükka ümber Viru Vesi AS 27.02.2008.a. taotluses nr VVk/109 kajastatut. Nimelt on viimatimärgitud taotluses( tl 28-40) peatükis „Eeldused hindade muutmiseks“ ( taotluse lk 3, tl 32) ja peatükis “Puhastusseadmete teenused“ (tl 34) märgitud, et vee-ettevõtlusega seotud kulude prognoosimisel on arvestatud, et Loksa linnavalitsus ei kinnita Loksa Kinnisvara AS-le uusi hindu reovee puhastamise teenusele. Samuti on leidnud 27.02.2008.a. taotluses kajastamist, et Loksa Kinnisvara AS nõuab 2008.aastal reoveepuhastuse teenuse eest tasu 5,8 kr/m³ , mida Loksa Linnavalitsus ei ole kooskõlastanud ja mille kooskõlastamist ei ole hinnataotluse raames arvestatud. Kulude prognoos on hinnakalkulatsioonis ( tl 36-37) koostatud eeldusel, et puhastusseadmete teenuse hind ei muutu ja jääb tasemele 4,3 kr/m³ eest. Asjaolule, et 2008.a. veebruaris esitatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hindade muutmise taotlus oli koostatud eeldusel, et Loksa Linnavalitsus reovee bioloogilise puhastamise hinna tõstmist üle 4,3 krooni m³ eest ei kooskõlasta, osundas kaebuse esitaja ka veevarustuse ja reovee ärajuhtimise hindade muutmise taotluse kaaskirjas 04.12.2008.a. (tl 6). Ülaltoodud põhjenduse puhul ei ole Loksa Linnavalitsus viidanud Viru Vesi AS 27.02.2008.a. taotluse nr VVk/109 ühelegi konkreetsele leheküljele või peatükile. Seega taotluse rahuldamata jätmisel esitatud Loksa Linnavalitsuse põhjendus nagu oleks kaebuse esitaja arvestanud puhastusteenuse hinnaga juba eelmist taotlust esitades, on ebaõige.

1. Samuti on Loksa Linnavalitsus taotluse rahuldamata jätmise põhjendusena märkinud, et kaebuse esitaja ei ole 3 aasta jooksul midagi ette võtnud vähendamaks sade-või põhjavee sattumist kanalisatsiooni. Samuti on märgitud, et vee erikasutustasu vähendamiseks tuleb 6 vähendada veetorustiku lekkeid ja need kiiremini likvideerida. Kohus peab põhjendatuks kaebuse väidet, et otsuses ei ole esitatud põhjendusi ja kaalutlusi, millist mõju avaldavad sadevõi põhjavee kanalisatsiooni sattumist vähendavad tegevused reovee ärajuhtimise teenuse taotletavale hinnale, samuti ei selgu, millises osas linnavalitsus ei aktsepteeri kulusid põhjendatud kulutustena , mis õigustaksid hinna muutmist. Asjas esitatud 27.02.2008.a. taotluses nr VVk/109 on kaebuse esitaja selgitanud, et sade- või põhjavee kanalisatsiooni sattumise vähendamine eeldavad veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimiseks investeeringuid mahus, mis oluliselt suurendaks veevarustusteenuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinda. Otsusest ei selgu, kas ülalnimetatud asjaolusid on kaalutud ja millisele järeldusele on jõutud. Taotluse kaaskirjas on Viru Vesi AS muu hulgas põhjendanud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise hindade muutmise vajadust elektri hinna tõusuga.Taotlusest nähtuvalt on arvestatud elektrienergia hinnatõusuga 10%. Loksa Linnavalitsus on 23.12.2008.a. kirjas väljendatud otsusest hindade muutmise taotluse kinnitamata jätmise kohta ühe põhjendusena esile toonud, et elektri hinnatõus on ca 10 %, kütuse kulud aga pidevalt vähenevad . Põhjendatud on kaebuse väide, mille kohaselt otsuses taotluse rahuldamata jätmise kohta ei ole esitatud põhjendusi ja kaalutlusi hinna tõusu põhjustavate kulutuste nagu elektrienergia hinna, põhivara kulumi, teenusele jaotatavate administratsiooni- ja tootmise üldkulude tõusu arvestamata jätmise kohta otsuse tegemisel. Seega nende kulude tõusu põhjendamatuks ei peetud, otsusest ei selgu, miks sellisel juhul on jäetud nende kuludega arvestamata. Kohtule esitatud kirjaliku seletuse kohaselt linnavalitsus aga põhivara kulumi , administratsiooni ja tootmise üldkulude suurenemist taotluses esitatud suuruses ei aktsepteeri..
2. HKMS §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Riigikohus on 14.10.2003 otsuses nr 3-3-1-54-03 leidnud: Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Kohtupraktikas on selgelt välja kujunenud seisukoht, et kohtumenetluse käigus kaalutlusotsuse motiivide esitamine ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat motiveerimise kohustust. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti ( nt. Riigikohtu otsused kohtuasjades 3-3-1-66-03, 3-3-193-06, 3-3-1-57-07, 3-3-1-62-07 ). Eeltoodule tuginevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus kaalutlusõiguse alusel antavale haldusaktile esitatavatele nõuetele ei vasta ja on seega õigusvastane. Kuigi kohtumenetluse käigus kaalutlusotsustuse motiivide esitamine ei muuda haldusakti tagantjärele kontrollitavaks ning seega kirjalikus seletuses või asja arutamisel esitatud põhjendused haldusakti motiveerimispuudusi ei kõrvalda, ei too motiveeringu haldusaktis esitamise ebapiisavus vältimatult igal juhul kaasa haldusakti tühistamist.

§ 58

sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul haldusakt kaalutlusi , millest vastustaja haldusakti andmisel lähtunud on, ei sisalda. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kohus ei saa asetada ennast kohaliku omavalitsuse organi rolli ja hakata asjaolusid ise hindama. Motiveerimispuudused võisid seega käesoleval juhul mõjutada asja otsustamist, mistõttu tegemist ei ole vormilise puudusega . Esitatud tühistamisnõue haldusakti osas, mille kohtulik kontrollimine motiveerimispuuduste tõttu võimalik ei ole, tuleb rahuldada ning Loksa 7 Linnavalitsusel tuleb Viru Vesi AS-i 04.12.

1. a taotlus nr VVk/788 Loksa linna haldusterritooriumil kehtivate veevarustusteenuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hindade muutmiseks uuesti läbi vaadata. Ülaltoodud põhjendustele tuginevalt ja õigusselguse huvides kuulub tühistamisele ka AS Viru Vesi vaide rahuldamata jätmise kohta vastu võetud Loksa Linnavalitsuse 02.02.2009.a. korraldus nr 13 (vaideotsus) . V MENETLUSKULUD
2. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebus kuulub rahuldamisele, ent kuna kaebuse esitaja menetluskulude nõuet, kulude nimekirja ega kuludokumente esitanud ei ole, siis menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning poolte menetluskulud jäävad nende eneste kanda. Lea Kuuse kohtunik 8