3-08-2584 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-08-2584 Haldusasi AS Evore kaebus

§ 26lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata.

2.

§ 92

lg 1 ja lg 7 ,

§ 93

lg 1 alusel mõista ASlt Evore kolmanda isiku OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi kasuks välja viimase poolt menetluskuluna kantud õigusabikulu summas 39 048 krooni ja 17 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). 1 I ASJAOLUD 1.AS-le Evore kuulub Westmeri 3 kinnistu (registriosa number 612732) ning sellega külgnev akvatoorium. OÜ-le Haapsalu Vana Jahtklubi kuulub Holmi 14 kinnistu (registriosa number 1608932) ning sellega külgnev akvatoorium . OÜ Evore ning OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi kinnistud ning ka akvatooriumid paiknevad kõrvuti ning piirnevad üksteisega. Ülalnimetatud kinnistute ning akvatooriumite läheduses asub Natura 2000 looduskaitse ala

1. AS Evore esitas 04.03.2008 Keskkonnaministeeriumile kirja seoses OÜ-le Haapsalu Vana Jahtklubi kuuluva Holmi 14 kinnistu juurde sadama rajamise võimalikkuse ning sellega seotud võimalike keskkonnamõjudega, millega palus Keskkonnaministeeriumil arvestada asjaoluga, et OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi poolt teostatavate ning Haapsalu linna poolt planeeritavate süvendustööde maht kokku on suurem kui 10 000 m³. Keskkonnaministeerium leidis vastuskirjas, et seisukoha keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks saab võtta süvendamismahtude selgekstegemise järgselt. 3.OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi esitas 29.08.2008.a. kirjaga Keskkonnaministeeriumile taotluse vee erikasutusloa saamiseks. Vee erikasutusluba taotleti Veskiviigi sadama akvatooriumi puhastussüvendamiseks mahus 8000-8500 m³. Teade vee erikasutusloa taotlemise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.09.2008.a. Keskkonnaministeeriumi 24.11.2008.a. käskkirjaga nr 1702 otsustati väljastada OÜ-le Haapsalu Vana Jahtklubi vee erikasutusluba nr L.VT.EE-199252 Haapsalu Veskiviigi sadama akvatooriumi puhastamiseks, maksimaalse lubatud süvendustööde mahuga 8000-8500 m³ , sealjuures asus Keskonnaministeerium seisukohale, et keskkonnamõjude hindamine ei ole käesoleval juhul vajalik. 4.Haapsalu linn esitas 11.09.2008 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele taotluse rahalise toetuse saamiseks eesmärgiga teostada Haapsalu tagalahe piirkonnas süvendustöid. Vastavalt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt koostatud Haapsalu linna taotluse hindamisaruandele on Haapsalu linnal plaanis süvendada Tagalahe väikesadamate (sh Westmeri, Suur-Holmi, Veskiviigi sadam) juurdepääsu sügavust vähemalt 2,5 meetrini. II KAEBUSE MOTIIVID JA TAOTLUSED 5.19.12.2008 halduskohtule esitatud kaebuses taotles OÜ Evore Keskkonnaministeeriumi 20.11.2008 väljastatud vee erikasutusloa nr L.VT.EE-199252 tühistamist. 6.Kaebuse väitel teeb halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg-s 1 sätestatud üldkriteeriumist kaebeõiguse olemasoluks Riigikohtu praktika erandi muuhulgas keskkonnaasjades ning viitab sealjuures Riigikohtu halduskolleegiumi 28.02.
2. aasta lahendile nr 3-3-1-86-06 p-le 16, mille kohaselt on keskkonnasjades kaebeõigus isikutel, keda vaidlustatav haldusakt reaalselt puudutab. Samuti väidab kaebaja, et Riigikohtu antud seisukoht on kooskõlas Århusi konventsiooniga, mis näeb kaebeõigust ühe võimalusena tagamaks keskkonnakaitselisi eesmärke. Århusi konventsiooni art 9 näeb ette kaebeõiguse, mis sisuliselt on tagatud ulatuslikumalt kui seda näeb ette

§ 7lg 1.

Vaidlus erikasutusloa tühistamisest selgelt keskkonna kaitselise küsimusega. Samuti puudutab vaidlustatav vee-erikasutusluba reaalselt kaebajat seetõttu, et kuna süvendustööd puudutavad otseselt kogu lähiümbruskonna floorat ja faunat, siis puudutavad nad ka piirkonnas toimuvat turismi ja olmet, mis otseselt mõjutab kaebaja sadama-alast ettevõtlust. Samuti puudutavad süvendustööd otseselt kaebaja akvatooriumi. Muudatused veestikule, mis tekivad tegevusest naaberakvatooriumis, kanduvad üle ka kaebaja akvatooriumisse. Nii akvatooriumi põhja puhastamine kui ka süvendamine toovad kaasa muda, setete ja põhjataimestiku ülespaiskamise põhjast ning levimise ka ümbritsevatele vee-aladele s.h. kaebaja akvatooriumisse. Suurem setete 2 kontsentratsioon vees omakorda mõjutab oluliselt kaebaja akvatooriumis olevat floorat ja faunat. Veelgi enam, toimingud naaberkinnistul tooks kaasa vajaduse lisatööde ning kulutuste järele kaebaja akvatooriumis. Samuti põhjustab OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi akvatooriumis paikneva mudasette, taimestiku ning elusorganismide kandumine kaebaja akvatooriumi kaebaja kinnistule, akvatooriumile ning akvatooriumis paiknevatele rajatistele olulist kahju. Lisaks eelnevale eksisteerib võimalike süvendamistööde tulemusena tekkivate mudalihete korral oht ka kaebaja akvatooriumis paiknevate rajatiste alusvundamentidele. Seega vee erikasutusluba omab reaalset ning olulist mõju kaebajale ning järelikult on kaebajal antud asjas kaebeõigus.

1. Vee erikasutusluba on õigusvastane, sest arvestamata on jäetud kaebuse esitaja seisukohad. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 9¹ lg 3 kohaselt on igaühel õigus esitada vee erikasutusloa taotluse kohta vee erikasutusloa andjale kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. VeeS § 9¹ lg 4 kohaselt viib vee erikasutusloa andja menetlusosalise taotlusel või omal initsiatiivil huvide tasakaalustamiseks läbi avaliku istungi. Käesoleval juhul on vastustaja rikkunud kaalutlusõigust kuna ei ole arvestanud kaebaja seisukohtadega ning ei ole asjas avalikku istungit läbi viinud. Vastustaja poolt väljastatud Loa punktis 3.10 väidab vastustaja, et vee erikasutusloa suhtes ei esinenud vee erikasutusloa väljastamise kohta vastuväiteid.
2. Vastustaja on käesoleval juhul vee erikasutusloa väljastamisel ning keskkonnamõjude hindamata jätmise otsustamisega jätnud arvestamata asjaolu, et kolmanda isiku akvatooriumi süvendamine 8000 – 8500 m³ võrra eeldab ka tema akvatooriumile juurdepääsu süvendamist ehk vastustaja on jätnud arvestamata asjaolu, et tegelikkuses süvendatakse mere pinnast mitte mahus 8000 - 8500 m³ vaid mahus rohkem kui 10 000 m³. Eeltoodu aga kujutab endast olulise keskkonnamõjuga tegevust KeHJS § 6 mõttes, mis toob tulenevalt KeHJS § 3 p-st 1 kaasa keskkonnamõju hindamise kohustuse. Lisaks on teada, et süvendustööd käesolevas piirkonnas ei piirdu ainult kõnealuse akvatooriumi süvendamisega, vaid Haapsalu linnal on plaanis süvendada juurdepääs kõikidele Tagalahe väikesadamate akvatooriumidele ulatuses, et sadamatesse oleks tagatud ligipääs alustele, mille süvis on 2,5 meetrit. Eelnevast tulenevalt ei olnud vastustaja otsus jätta kolmanda isiku Loa suhtes keskkonnamõjude hindamine teostamata põhjendatud kuna Loa andmisel pidanuks vastustaja hindama ka asjaolu, et tegelikkuses teostatakse märkimisväärselt rohkem süvendustöid. Seega on vastustaja rikkunud kaalutlusõigust ning jätnud keskkonnamõjude hindamise menetluse algatamata. 9.KehJS § 3 p 2 kohaselt on keskkonnamõjude hindamine kohustuslik, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. KeHJS § 5 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimeste tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõjude hindamise vajalikkust eeltoodud juhul kinnitab ka Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43 EMÜ artikli 6 lõige 3 .Eeltoodud sätet on sisustanud ka Euroopa Kohus oma 14.04.2005 otsuses C-441/03, kus kohus nendib järgmist: „Tulenevalt direktiivist 92/43/EMÜ on pädevad asutused alati kohustatud läbi viima asjakohase hindamise juhul, kui kava või projekt ei ole otseselt seotud kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju kas eraldi või koos muude kavade ja projektidega.“ Käesoleval juhul ületaks kolmanda isiku akvatooriumi süvendamine koos kavandatud ja süvendamise eesmärgist tuleneva täiendava süvendamisega oluliselt Haapsalu tagalahe keskkonnataluvust ning põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi. Lisaks asub akvatoorium Natura 2000 looduskaitseala vahetus läheduses ning seega mõjutavad akvatooriumil toimuvad süvendustööd otseselt ka Natura 2000 looduskaitseala. Seega on keskkonnamõjude hindamine, juhul kui tegevusega võidakse looduskaitsele avaldada mõju, 3 alati kohustuslik. Keskkonnaministeerium on järelikult KeHJS § 3 p-i 2 ning Euroopa Kohtu seisukohta arvestamata jättes rikkunud kohustust algatada vaidlustatud haldusakti andmisel keskkonnamõjude hindamise menetlus. 10.25.02.2009.a. esitas AS Evore kaebuse täienduse, milles taotles Keskkonnaministeeriumi 24.11.2008 käskkirja nr 1702 tühistamist. Riigikohtu kalapüügilube käsitleva 20.11.2001 otsuses nr 3-3-1-43-01 sisalduvate riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtade p-st 3 saab järeldada, et käskkirju ning nende alusel antud lube tuleb käsitleda ühtse tervikuna. Seega moodustavad ka antud olukorras vee erikasutusluba ning selle aluseks olev käskkiri koos ühise haldusakti ning seega vaidlustab kaebaja kaebuses ja käesolevas kaebuse täienduses toodud põhjendustel koos Loaga ka Keskkonnaministeeriumi 24.11.2008 käskkirja nr 1702 kui ühise haldusakti ning palub kohtul see tervikuna tühistada. 11.Lisaks juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et vastustaja poolne käskkiri nr 1702 on välja antud 4 päeva pärast Loa väljaandmist vastustaja poolt ning seega on kaebajale arusaamatu kuidas sai vastustaja vee erikasutusloa kolmandale isikule väljastada enne vee erikasutusloa aluseks oleva käskkirja nr 1702 väljastamist. 12.Käskkirja nr 1702 kohaselt leiab Keskkonnaministeerium, et Veskiviigi sadama süvendamisel taotlused toodud kava kohaselt ei ole negatiivset mõju Natura 2000 aladele juhul, kui süvendustöid teostatakse sügis-talvisel perioodil. Ekspertiisist lähtuvalt on ekspertgrupp arvamusel, et Veskiviigi sadama süvendamisel ekspertiisaktis toodud kava kohaselt ei kaasne olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, kui süvendamine toimub novembris-detsembris nagu kavandatud või vähemalt lõpeb 2009.a. I kvartalis. Keskkonnaministeerium oma käskkirjas nr 1702 ekspertiisi tulemustest kõrvale kaldunud ning põhjendamata leidnud, et kogutud tõenditest lähtuvalt ei ole põhjust taotletava Loa tähtaega piirata ning väljastanud Loa kehtivusega kuni 01.10.
3. Eeltoodust tulenevalt on Luba ning käskkiri nr 1702 põhjendamata ning vastuolus HMS §-ga
5. Loa kehtivusega samale perioodile on Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud vee erikasutusluba ka Westmeri sadamale, mis asub vaid mõnekümne meetri kaugusel kolmandale isikule kuuluvast akvatooriumist. Asjaoludes toodust lähtuvalt on kolmandal isikul õigus Loa alusel teostada süvendustöid mahus 8500 m³ ning Westmeri sadama omanikul mahus 9000 m³. Lisaks eeltoodule on kolmanda isiku akvatooriumi kasutamiseks, st sellele ligipääsemiseks, vaja teostada täiendavaid süvendustöid (st täiendavate süvendustöödeta ehk juurdepääsu süvendamiseta kolmanda isiku akvatooriumile ei oleks jahtidel jms veesõidukitel võimalik süvendatud sadamat eesmärgipäraselt kasutada). Olukord kus süvendustöid teostatakse üksteisest vaid mõnekümne meetri kaugusel asuvates akvatooriumites mahus vähemalt 17 500 m³ keskkonnamõjusid hindamata ei ole kooskõlas KeHJS-is sätestatud keskkonnakaitse eesmärkidega ning lähtudes käesolevas kaebuse täienduses ning kaebus toodud asjaoludest tuleb eeltoodud süvendustöid oma territoriaalse vahetu läheduse tõttu vaadata ühtse keskkonda kahjustava tegevusena, mille korral vastavalt KeHJS §-le 3 lg 1 ja 2, § 5 ning § 6 lg 1 p-le 17 on ette nähtud kohustuslik keskkonnamõjude hindamise avalik menetlus. Lisaks rõhutab kaebaja, et keskkonnamõjuga tegevuse puhul tuleb alati lähtuda Euroopa Ühenduse poolt keskkonnaasjades kõige olulisemaks peetavast ettevaatusprintsiibist (kooskõlas EC art 174

§ 7

lõike 1 esimesest lausest, mille kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kui ka käsitleda kaebuse p-s 2.3 toodud asjaolusid

§ 7

lg1 esimesest lausest tuleneva kaebeõiguse põhjendustena, siis viited lisatöödele ja kulutustele, rajatistele olulise kahju tekitamise võimalusele ja alusvundamendile ohu tekkimisele jms on põhjendamata ja tõendamata, seega alusetud ja paljasõnalised. Lisaks eeltoodule on tõendamata ka kaebuse esitaja väited, nagu põhjustaksid loa alusel tehtavad süvendamistööd Suur-Holmi sadamaehitistele kahju või tingiksid sadamas lisatööde tegemise. Kaebusest ei selgu millist kahju ja lisatöid silmas peetakse. Lähtuvalt ülaltoodust leiab vastustaja, et kaebajal puudub antud juhul halduskohtusse pöördumise õigus, kuna kaebusega ei ole põhjendatud ja tõendatud, kuidas on rikutud kaebaja õigusi või piiratud tema vabadusi.

1. Vastustaja poolt väljastatud loa punktis 3.10 olev väide („Vee erikasutusloa taotlemise ajal ei olnud vastuväiteid vee erikasutusloa väljastamise kohta”) igati tõene, kuna 29.08.
2. a. esitatud taotluse kohta ei ole loa avalikustamise (15.09.-30.09.2008) ega ka menetlemise ajal (01.09.-20.11.2008) laekunud mingeid ettepanekuid ega vastuväiteid, kaasaarvatud kaebaja poolt. 18.Vastustaja ei saa nõustuda ka väitega, et käesoleval juhul on loa andja rikkunud kaalutlusõigust, kuna ei ole viinud läbi avalikku istungit. Kuna taotluse avalikustamise ajal ei esitatud taotletava tegevuse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid vastavalt veeseaduse § 9¹ lg 3 ega ka asjakohaseid taotlusi avaliku istungi läbiviimiseks, ei olnud vastustajal vajalik ja seadusest tulenevalt ka põhjendatud avalikku istungit läbi viia. Kaebaja poolt 04.03.2008 saadetud teabenõuet ei saa lugeda vastuväiteks avalikustatud vee erikasutusloa taotlusele. Samuti olid selles sisalduv informatsioon ja väited oletuslikud ja nimetatud kirja puhul on tegemist järelpärimisega keskkonnamõju strateegilise hindamise 5 vajalikkuse kohta .Kaebaja 04.03.2008 teabenõudele vastati ning selgitati lisaks, et otsuse keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse osas saab langetada alles detailse vee erikasutusloa taotluse olemasolul.
3. Veskiviigi sadamaakvatooriumi puhastussüvendamine veeloaga lubatud mahus 8000-8500 m3 ei kujuta endast olulise keskkonnamõjuga tegevust KeHJS § 6 lg 1 kohaselt. Seega antud juhul KMH läbiviimise vajalikkuse ja olulise keskkonnamõjuga tegevuse kindlakstegemisel juhindus loa andja KeHJS § 6 lõikest 2, mille kohaselt kui kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas lõikes 2 järgnevalt loetletud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju .Mainitud sätete alusel hindab loa andja taotletavat tegevust, võttes arvesse töö mahtu, tegevuse iseloomu ning KeHJS lõikes 3 toodud kriteeriumeid. 20.Planeeritavate süvendustööde hindamiseks ja võimaliku olulise keskkonnamõju väljaselgitamiseks käesoleva kaebuse objektiks oleva loa nr L.VT.EE-199252 puhul küsis loa andja eksperthinnangu, mis selgitaks välja tööde võimaliku mõju mereelustikule ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Samuti küsiti hinnang võimaliku keskkonnamõju leevendamiseks vajalike meetmete kohta. Eksperthinnangu koostas A.J, Tallinn 2008, KMH tegevuslitsents nr.
4. Ekspert lähtus hinnangu tegemisel tööde tegemise ajast sügis-talvisel perioodil ning tööde teostamiseks kasutatavast tehnikast. Lisaks arvestas ekspert, et samaaegselt võivad toimuda süvendustööd nii kolmanda isiku (vee erikasutusluba
5. november 2008) kui ka kaebaja sadamat teisest küljest piirnevas Westmeri sadamas (vee erikasutusluba
6. november 2008), kus kavandati süvendustöid mahus kuni 9000 m3, mistõttu tekkivad keskkonnamõjud võivad potentsiaalselt kumuleeruda. Kuna aga mõlema sadama süvendamisel kavatsetakse kasutada sama süvendajat ja süvendatakse seetõttu eri aegadel, on keskkonnamõjude kumuleerumine välistatud. (vt keskkonnamõjude eksperthinnang – 3.isiku seisukoha lisa 2 lk 4). 21.Kaebaja poolt kaebuses viidatud võimaliku juurdepääsu süvendamiseks ümber kaebaja akvatooriumi pole taotlust tehtud, seega polnud ka vaidlusaluse loa menetlemisel alust kaaluda, kas loa taotlusega tehtavate tööde ja kaebaja poolt viidatud juurdepääsu süvendamiseks tehtavate tööde keskkonnamõjud võiksid kumuleeruda. Erinevate taotluste alusel erinevates kohtades toimuvate süvendustööde taotletavate mahtude mehaaniline liitmine ei ole seadusega kooskõlas. Mis puutub viidatud Haapsalu Linnavalitsuse kavandatavat Haapsalu Tagalahe äärsete väikesadamate sissesõidutee süvendamist, siis Haapsalu Linnavalitsuse taotluse alusel on Keskkonnaministeerium algatanud KMH vee erikasutusloa saamiseks
7. novembril
8. a. kirjaga nr. 11-3-3/51247-
9. KMH-s hindab ekspert kõiki seaduses ja õigusaktides ettenähtud nõudeid, muuhulgas kaasneda võiva mõju kumulatiivsust.
10. Vastustaja ei saa nõustuda kaebuses toodud hinnangute ja näidetega keskkonnataluvuse ületamise ja keskkonnale pöördumatute muudatuste põhjustamise kohta. Kavandatavate tööde võimalikus mõjupiirkonnas puuduvad eksperdi hinnangul olulised meretaimestiku kooslused ja kalade koelmualad, mistõttu ei ole tõenäoline oluline mõju taimestikule ja kalastikule. Sügisel ja talvel rändab Haapsalu siselahe poole ja edasi sissevooludesse ainult luts. Mõju lutsu migratsioonile ei ole märkimisväärne. Kuna tööd toimuvad eeldatavalt sügisel või talvel, kui vegetatsiooniperiood on lõppenud, ei mõjuta need negatiivselt taimestikku heljumi levimise näol. Muda ja setete eemaldamisel veekogu põhjast põhjaloomastik hävineb. Samas taastub see süvendustööde järgselt hiljemalt kahe aasta jooksul. Põhjaloomastiku arvukus ning biomass on mudastel põhjadel tavaliselt tühine, seega ei ole süvendustööde mõju põhjaloomastikule oluline. 6 23.KeHJS § 3 punktist 2 tulenevalt tuleb keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Eksperthinnangust nähtub, et Veskiviigi sadama süvendamisel taotluses toodud kava kohaselt ei ole negatiivset mõju Natura 2000 aladele juhul, kui süvendustöid teostatakse sügis-talvisel perioodil ning sadama edasisel süvendamisel peetakse kinni väikelaevade sadamatele kehtestatud navigatsiooni jm. eeskirjadest ning sadamas on olemas nõuetekohane jäätmekäitlemine. Haapsalu Tagalahe äärsete väikesadamate sissesõidutee süvendamise taotlust menetledes hinnatakse ka võimalikku negatiivset mõju Natura 2000 alale ülalviidatud KMH raames. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD 24.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. 25.Kolmas isik on seisukohal, et kaebuse esitaja viited eespool Riigikohtu Halduskolleegiumi otsusele ning Konventsioonile on asjakohatud.Konventsiooni artikkel 9, millele kaebuse esitaja on viidanud, teine lõige näeb ette, et mitte igal isikul, kellel on huvi keskkonnaasjades, ei ole Konventsioonkohast kaebeõigust - sellisteks isikuteks, kellel on Konventsioonkohane kaebeõigus, on vaid üldsuse esindajad. Eespool toodud tõlgendus on kooskõlas ka kaebuse esitaja enda poolt viidatud Riigikohtu Halduskolleegiumi
11. märtsi
12. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-78-05, mille p-s 16, millele ka kaebuse esitaja osundab, tunnustab Riigikohus kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada halduskohtusse kaebusi keskkonnaasjades. Lisaks eespooltoodule on ka teoreetilises õiguskirjanduses (vt Kaarel Relve. Isikute ühendused keskkonnahuvi esindajana: kas iga ühenduse õigus või valitute privileeg? Juridica 2007, nr 10, lk 727-736) arutletud erinevate keskkonnaühenduste kaebeõiguse üle, kuid tõlgendus, nagu võiks Århusis Konventsioon anda kaebeõiguse ka äriühingule, on seninägematu ja ka ebaõige. Juhindudes eespool toodust, on kolmas isik seisukohal, et ei Konventsioonist ega ka Riigikohtu senisest praktikast ei tulene kaebuse esitaja kaebeõigust. Olukorras, kus kaebuse esitaja ka ise möönab, et

§-st 7 temale kaebeõigust ei tulene, tuleb tühistamiskaebus jätta rahuldamata. 26.Kolmas isik ei nõustu kaebuse seisukohaga, mille kohaselt puudutavad Loas märgitud süvendustööd kogu lähiümbruse floorat ja faunat, mis mõjutab ka kaebaja valduses oleva SuurHolmi meresadama tegevust. Selline väide on oletuslik ega rajane mistahes faktilisel asjaolul. Lisaks eespooltoodule on tõendamata ka kaebuse esitaja väited, justkui põhjustaksid Loa alusel tehtavad süvendamistööd tema valduses oleva Suur-Holmi sadamarajatistele kahju või tingiksid sadamas lisatööde tegemise. 27.Vastustaja ei ole teinud Loa andmise menetluses kaalutlusvigu ega andnud luba välja kaalutlusotsust tegemata Kolmas isik ei nõustu kaebuse esitaja väitega, mille kohaselt on Vastustaja andnud vaidlusaluse Loa menetlusnorme rikkudes. Kolmanda isiku hinnangul on kaebuse esitaja jätnud kohtule pahauskselt esitamata vastustaja

1. novembri
2. a käskkirja Loa andmise kohta ,millest nähtub, et vastustaja on Loa andmise menetluses kaalunud keskkonnamõju hindamise vajalikkust põhjalikult. Kolmas isik leiab, et kaebuse esitaja poolt osundatud Loa vaidlustamine ilma selle andmise käskkirjata on formaaljuriidiliselt võimatu, sest nii käskkiri kui ka Luba moodustavad materiaalses mõttes ühe haldusakti. Analoogsele seisukohale on jõudnud ka Riigikohtu Halduskolleegium oma
3. novembri
4. a otsuses nr 3-3-1-43-01, milles käsitles kalapüügilubade andmise käskkirju ja püügilube lahutamatu tervikuna. Vastustaja ei ole mitte keskkonnamõju hindamise menetluse algatamist mitte üksnes kaalunud, vaid veelgi enam - 7 vastustaja on nõudnud kolmandalt isikult enne Loa andmise otsustamist veel täiendava eksperthinnangu esitamist milles on üksikasjalikult sedastatud, et kavandatavad Veskiviigi meresadama süvendamise tööd ei mõjuta lähedal asuva Natura 2000 võrgustiku ala . Lisaks eespooltoodule soovib kolmas isik esile tuua, et Loa andja on kohustatud läbi viima avaliku istungi, kui seda on taotlenud menetlusosaline - sellist taotlust aga esitatud ei ole ning kaebuse esitaja ei ole sellele ka kaebuses viidanud. Samas ei ole kaebuse esitaja ka väitnud, et viimasel seisukohtade esitamise võimalus vastustajast tingitud asjaoludel puudus. 28.Kolmanda isiku valduses oleva Veskiviigi sadamat ei süvendata suuremas ulatuses kui Loal märgitud. Vaidlusaluse Loa kohaselt on kolmandale isikule antud luba merepõhja süvendada mahus 8 000 - 8 500 m3 ning puudub mistahes alus süüdistada kolmandat isikut Loas ette nähtud süvendamismahu ületamises ja edasiste õigusrikkumiste toimepanemises. Lisaks eespooltoodule on täiesti ebaõige ja ka asjakohatu kaebuse esitaja väide, et süvendamiseks kasutatava rasketehnika jaoks on tarvis süvendada täiendav juurdepääs. Kaebuse esitaja ei ole osundatud väite tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit, jäädes seega paljasõnaliseks. Ehkki kolmas isik ei ole kohustatud seletama, et ta ei kavanda õigusvastast tegevust, selgitab ta, et vaidlusaluste süvendamistööde teostamiseks vajalik rasketehnika (ekskavaator) tuuakse kohale maismaad mööda treileril ning see ei eelda mingi juurdepääsu süvendamist. 29.Veskiviigi meresadama süvendamine ei avalda mistahes mõju läheduses asuvale Väinamere Natura 2000 alale.TÜ Eesti Mereinstituut Eksperthinnangustt nähtub, et “Veskiviigi sadama süvendamisel […] ei kaasne mingeid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, s.h. Natura 2000 objektidele” Juhindudes eespooltoodust on ilmne, et mistahes negatiivset keskkonnamõju Väinamere Natura 2000 alale Veskiviigi meresadama süvendamine kaasa ei too.
5. Võttes arvesse eespooltoodut, peab kolmas isik asjakohatuteks ka kaebuse esitaja viiteid KeHJS § 3 p-le 2 ning Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43EMÜ artikli 6 lõikele
6. Osundatud normid ei pane vastustajale absoluutset kohustust keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks, vaid üksnes kohustuse kaaluda selle vajalikkust juhul, kui on tõenäoline keskkonnamõju kaasnemine. Kolmas isik on aga Vastustajale esitanud eespool nimetatud Eksperthinnangu, millest nähtub üheselt, et Veskiviigi meresadama süvendamine Väinamere Natura 2000 ala ei mõjuta, mistõttu ka sellise mõju tõenäolisust ei esine. Kolmas isik rõhutab, et Eksperthinnangu alusel on vastustaja kaalumise läbi viinud ning see nähtub üheselt ka eespool viidatud
7. novembri
8. a käskkirjast. 31.Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et kaebuse esitaja valduses oleva Suur-Holmi meresadama vahetus ja ka vaidlusaluse Väinamere Natura 2000 ala läheduses asub Westmeri meresadam, mille süvendamiseks on väljastatud vee erikasutusluba nr L.VT.EE-199994 ning mille kohaselt kavandatakse Westmeri sadamas süvendustöid 9 000 m3 mahus, kuid mille andmist ei ole kaebuse esitaja kolmandale isikule teadaolevalt vaidlustanud. Kolmas isik peab seetõttu kaebuse esitamist ka pahatahtlikuks. Võttes arvesse eespool toodut, on kolmas isik seisukohal, et tema valduses oleva Veskiviigi meresadama süvendamine, milleks on vaidlusalune Luba antud, ei mõjuta lähedal asuva Väinamere Natura 2000 ala, mistõttu ei ole ka keskkonnamõju hindamine vajalik. 32.Kokkuvõttena leiab kolmas isik, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kolmandale isikule väljastatud Luba tühistamata. Kolmas isik on seisukohal, et kaebuse esitaja õigusi ei ole vaidlusaluse Loa andmisega rikutud ning vastustaja ei ole rikkunud Loa andmise menetluses ka mistahes menetlusnorme. Kolmas isik leiab, et vastustaja on Loa andmisel juhindunud õigetest kaalutlustest ning langetanud ka õiguspärase kaalutlusotsuse. Loas nimetatud Veskiviigi meresadama süvendamisega ei kaasne lähedal asuvale Väinamere Natura 2000 alale mistahes 8 negatiivseid mõjutusi ning sadama süvendamistööde käigus ei ületata ka Loal märgitud süvendamismahtusid 8 000 - 8 500 m
9. V KOHTU SEISUKOHT 33.Kohus, arvestades menetlusosaliste seisukohtadega ning hinnanud esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Keskkonnaministeerium on vee erikasutusloa nr L.VT.EE-199252 andmisel õigesti hinnanud KMH algatamise vajalikkust ja tegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju, selle andmisel ei ole tehtud kaalutlusvigu ega rikutud menetlusnorme ning loa andmine kaebaja õigusi ei riku. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt: 34.Kuigi kaebuse esitaja vaidlustas kohtule esmalt esitatud kaebuses üksnes OÜ-le Haapsalu Vana Jahtklubi 20.11.2008 väljastatud vee erikasutusloa nr L.VT.EE-199252, on 25.02.2009.a. esitatud kaebuse täiendusega ( tl 97-98) vaidlustatud ka loa andmise otsustus, mis on vormistatud Keskkonnaministeeriumi 24.11.2008.a. käskkirjana nr
10. Sealjuures on kaebuse esitaja kaebuse täienduse põhjendustes viitega Riigikohtu Halduskolleegiumi
11. novembri
12. a otsusele nr 3-3-1-43-01, milles käsitleti kalapüügilubade andmise käskkirju ja püügilube lahutamatu tervikuna, nõustunud vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega, mille kohaselt nii otsustus (käesoleval juhul käskkiri) loa andmiseks kui ka selle alusel antud luba moodustavad materiaalses mõttes ühe haldusakti ning kaebuse esitaja on selgitanud, et ta vaidlustab vee erikasutusloa ja selle aluseks oleva keskkonnaministeeriumi käskkirja kui ühise haldusakti põhjendustel, mis on toodud kaebuses ja kaebuse täienduses. Eeltoodust tulenevalt puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et käskkiri vee erikasutusloa andmiseks ja vee erikasutusluba moodustavad õiguslikult ühe haldusakti ning sellisest seisukohast lähtub ka kohus haldusakti õigusvastasuse kohta kaebuses ja kaebuse täienduses toodud väidete osas seisukoha andmisel.
13. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et vee erikasutusloa taotluse kohta tehtava otsustuse näol on tegemist kaalutlusotsusega. Veeseaduse (VeeS) § 9.1 tulenevalt on vee erikasutusloa andmine avalikuks menetluseks. Põhjendatud ei ole kaebuse väide kaaalutlusõiguse rikkumisest seeläbi, et vee erikasutusloa andja on jätnud kaebuse esitaja seisukohtade ja vastuväidetega arvestamata ja ei ole viinud läbi avalikku istungit. OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi esitas taotluse vee erikasutusloa saamiseks kirjaga 29.08.2008 ja see registreeriti Keskkonnaministeeriumis 01.09.2008.a. VeeS § 9.1 lg 1 sätestab, et vee erikasutusloa andja avaldab vee erikasutusloa taotluse saamisest alates 21 päeva jooksul pärast vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.Teade vaidlusaluse vee erikasutusloa taotlemise kohta avalikustati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.09.2008.a. VeeS § 9.1 lg 3 kohaselt on igaühel õigus vee erikasutusloa taotluse kohta esitada vee erikasutusloa andjale kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid sama seaduse § 9 lõikes 7 nimetatud aja jooksul . Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber Keskkonnaministeeriumi 24.11.2008.a. käskkirjas nr 1702 märgitu, mille kohaselt loa taotluse avalikustamise käigus (15.09.2008-30.09.2008) ettepanekuid ja vastuväiteid ei laekunud ning vee erikasutusloa punktis 3.10 märgitu- vee erikasutusloa taotlemise ajal (seega siis ajavahemikul 01.09.2008-20.11.2008) ei olnud vastuväiteid vee erikasutusloa väljastamise kohta. AS Evore 04.03.2008 Keskkonnaministeeriumile esitatud kirja seoses OÜ-le Haapsalu Vana Jahtklubi kuuluva Holmi 14 kinnistu juurde sadama rajamise võimalikkuse ning sellega seotud võimalike keskkonnamõjudega, millega palus Keskkonnaministeeriumil arvestada asjaoluga, et OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi poolt teostatavate ning Haapsalu linna poolt planeeritavate süvendustööde maht kokku on suurem kui 9 10 000 m³, ei ole Keskkonnaministeerium põhjendatult hinnanud vastuväitena avalikustatud vee erikasutusloa taotlusele. Nagu nähtub eespooltoodust, leidis pöördumine aset tunduvalt varem kui toimus taotluse avalikustamine või taotluse menetlemine. Keskkonnaministeerium leidis vastuskirjas, et seisukoha keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks saab võtta süvendamismahtude selgekstegemise järgselt. 36.VeeS § 9 lg 4 näeb ette, et kui see on vajalik asja õigeks lahendamiseks või vastanduvate huvide tasakaalustamiseks, viib vee erikasutusloa andja menetlusosalise taotlusel või oma initsiatiivil läbi avaliku istungi. Kuna vee-erikasutusloa taotluse kohta kooskõlas VeeS § 9.1 lg 3 ei esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid, sealhulgas kaebuse esitaja poolt , samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et loa väljastajale oleks esitatud taotlusi avaliku istungi läbiviimiseks, puudus Keskkonnaministeeriumil vastandlike huvide tasakaalustamiseks avaliku istungi läbiviimise vajadus. Kaebuse esitaja ei ole väitnud vastuväidete ja ettepanekute esitamise võimaluse puudumist. 37.Kinnitust ei ole leidnud kaebuse väide, mille kohaselt on vee erikasutusloa andmisel rikutud menetlusnorme, kuna vee erikasutusloa väljastamise aluseks olev käskkiri nr 1702 on antud 4 päeva pärast loa väljastamist. Vaidlust ei ole selles, et loa andmise aluseks olev keskkonnaministri käskkiri nr 1702 „Otsus vee erikasutusloa väljastamise kohta” on antud
14. novembril
15. Asja läbivaatamise käigus on ilmnenud, et kohtule esitatud kaebusele lisatud koopia näol vee erikasutusloast nr 1.VT.E-199252 ( tl 10-11) on tegemist mitteametliku nn töövariandiga. Vastustaja poolt on kohtule esitatud kinnitatud koopia haldusakti ametlikust versioonist, mis on registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis Postipoiss 24.11.2008 ühtse registrinumbri 19-2/08/1702 all ning ühe haldusakti osadeks olevates käskkirjas ja vee erikasutusloas on selle andmise kuupäevaks sama kuupäev -
16. 11.2008.a. 38.Kaebuse väitel on jäetud loa väljastamisel arvestamata, et asjaolu, et Veskiviigi sadama akvatooriumi süvendamine eeldab ka sadama akvatooriumile juurdepääsu süvendamist, seega tegelikkuses süvendatakse mere pinnast mahus rohkem kui 10 000 m³, mis on olulise keskkonnamõjuga tegevus ja seega oli kohustus hinnata keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 p 1 kohaselt on keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevuseks mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m³. Vee erikasutusluba taotles OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi sadamaakvatooriumi puhastussüvendamiseks mahus 8000-8500 m³. Tegevusloa taotlemise põhjuseks olevaks kavandatavaks tegevuseks ei ole kaebuse esitaja poolt viidatud kolmanda isiku poolt võimaliku juurdepääsu süvendamiseks tehtavad tööd, mille kohta ei olnud vastustaja ning kolmanda isiku kinnitusel loataotluse menetlemise ajal (ega ka kohtumenetluse ajaks) taotlust esitatud , kaebuse esitaja ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid kinnitamaks kaebuse väidet, mille kohaselt tegelikkuses teostatakse süvendustöid pinnase mahus üle 10 000 m³. Seega on kaebuse eeltoodud väide põhjendamatu ja paljasõnaline.Tulevikus kavandatavate võimalike tegevuste keskkonnamõju on vaja hinnata siis, kui hakatakse menetlema taotlusi nende tegevuste realiseerimiseks. Vastustaja on selgitanud, et kui taotlus juurdepääsu süvendamiseks esitatakse, kaalutakse loa menetluse käigus ka kaasneda võiva mõju kumulatiivsust. Samuti on kaebuse väitel põhjendamata otsus keskkonnamõjude hindamise teostamata jätmise kohta vaidlustatud loa suhtes, sest loa andja oleks pidanud arvestama ka asjaoluga, et Haapsalu linnal on kavas süvendada juurdepääs kõikidele Tagalahe väikesadamate akvatooriumidele ulatuses, et tagatud oleks ligipääs sadamatesse alustele, mille süvis on 2,5 m. 10 Lisaks eeltoodud põhjendustele, mille kohaselt ei olnud vee erikasutusloa väljastamisel vajalik hinnata mitte kõigi tulevikus kavandatavate võimalike tegevuste keskkonnamõju , vaid konkreetselt kavandatava tegevuse mõju on Haapsalu Linnavalitsuse taotluse alusel Keskkonnaministeerium algatanud keskkonnamõjude hindamise menetluse vee erikasutusloa saamiseks
17. novembril
18. a. kirjaga nr. 11-3-3/51247-
19. Kohus nõstub vastustajaga selles, et keskkonnamõjude hindamise menetluses hindab ekspert muu hulgas ka kaasneda võiva mõju kumulatiivsust. 39.Kaebuse väide, mille kohaselt on Veskiviigi ja Westmeri sadamate süvendamine ajaliselt ja ruumiliselt ühtne süvendustegevus, mida tuleb käsitleda keskkonda kahjustava tegevusena , mille korral on ette nähtud keskkonnamõjude hindamise kohustuslik avalik menetlus, on ekslik. Veskiviigi sadama akvatooriumi põhja puhastamise ( süvendamise) keskkonnamõjude eksperthinnangust, mille on koostanud TÜ Eesti Mereinstituut nähtuvalt arvestas ekspertgrupp asjaoluga, et samaaegselt võivad toimuda süvendustööd nii Haapsalu Veskiviigi Jahisadamas kui ka läheduses asuvas Westmeri sadamas , millele on vee erikasutusluba väljastatud
20. november 2008( tl 63 pöördel-65) ja kus kavandati süvendustöid mahus kuni 9000 m3, mistõttu tekkivad keskkonnamõjud võivad potentsiaalselt kumuleeruda ( eksperthinnangu lühikokkuvõte tl 57). Eksperthinnangus on samas leitud, et kuna mõlema sadama süvendamisel kavatsetakse kasutada sama süvendajat ja seetõttu süvendatakse eri aegadel, on keskkonnamõjude kumuleerumine välistatud. Kohtule ei ole esitatud eeltoodut ümberlükkavaid tõendeid. Keskkonnaministeerium on kaalunud keskkonnamõju algatamise menetlust, on selleks muu hulgas nõudnud täiendava eksperthinnangu esitamist ja on arvestanud keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse üle otsustamiseks asjas tellitud eksperthinnangu seisukohtadega. Kuna süvendamine kahes sadamas ei toimu paralleelselt ja käesolevas haldusasjas vaidlustatud vee erikasutusloa alusel tehakse süvendustöid mahus, mis ei nõua kohustuslikku keskkonnamõju hindamist, on Keskkonnaministeerium põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul ei ole tegemist sellise süvendamismahuga, mis nõuaks keskkonnamõju hindamise algatamist. Kolmas isik on esitanud kohtule täiendavalt dokumentaalsed tõendid: Eesti mereakadeemia professor A.J „Täiendav arvamus süvendustööde järjestikulisel teostamisel Veskiviigi ja Westmeri sadamas tekkivate keskkonnamõjude kumulatiivsuse kohta“ ning OÜ Corson eksperdi T.Liivi arvamuse , mis kinnitatavad, et ka juhul, kui süvendustöid teostatakse kõnealustes sadamates järjest, ei ole selle mõju, mis avaldub süvendamisega kaasnevas heljumis, suurem, kui teatud ajalise vahega toimuvate süvendustööde korral 40.Seega on loa andja põhjendatult keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkuse ja olulise keskkonnamõjuga tegevuse kindlakstegemisel lähtunud KeHJS § 6 lg
21. Viimatinimetatud sätte kohaselt kui kavandatav tegevus ei kuulu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas samas lõikes loetletud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Osundatud § 6 lõike 2 punkt 18 on sellise tegevusena nimetatud vee erikasutust. KeHJS § 6 lg 3 näeb ette, et otsustaja annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelhinnangu, lähtudes kõikidest lõikes 3 toodud kriteeriumidest. Järelikult tuli Keskkonnaministeeriumil anda kõikide sama paragrahvi lõikes 3 loetletud kriteeriumide suhtes eelhinnang selle kohta, kas käesoleval juhul on taotletud vee erikasutusel oluline keskkonnamõju. Ülaltoodust tulenevalt ei pidanud Keskkonnaministeerium käsitletava vee erikasutusloa taotluse menetlemisel arvestama võimalike tulevikus kavandatavate tegevustega, tegevusloa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus ei olnud KeHJS § 6 lg 1 p 17 nimetatud oluliseks keskkonnamõjuga tegevuseks ja seega ei kaasnenud sellega ka KeHJS § 3 sätestatud keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust . 11 41.Kohus ei nõustu kaebuse väitega, mille kohaselt on Keskkonnaministeerium rikkunud kohustust algatada vaidlustatud haldusakti andmisel keskkonnamõjude hindamise menetlus tulenevalt Natura 2000 ala vahetust lähedusest. KehJS § 3 p 2 kohaselt on keskkonnamõjude hindamine kohustuslik, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. KeHJS § 5 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimeste tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara. Kaebuse väide , mille kohaselt ületaks OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi akvatooriumi süvendamine koos kavandatud ja süvendamise eesmärgist tuleneva täiendava süvendamisega oluliselt Haapsalu Tagalahe keskkonnataluvust ning põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi, on paljasõnaline ja põhjendamatu. Lisaks eespooltoodud seisukohtadele seoses kaebuse väidetega Veskiviigi sadama süvendamisest suuremas ulatuses kui loal märgitud nähtub Keskkonnaministeeriumi 24.11.2008.a. käskkirjast nr 1702 , et loa andja , arvestades sellega, et süvendustöid kavatsetakse läbi viia Natura 2000 ala vahetus läheduses ja tööd jäävad mahult vaid veidi alla kohustusliku keskkonnamõju hindamise aluseks olevast määrast 10 000 m³, pidas vee erikasutusloa väljastamiseks vajalikuks mitte üksnes keskkonnamõju menetluse algatamise kaalumist, vaid et taotleja esitaks täiendavalt eksperthinnangu, milles oleks analüüsitud planeeritavate süvendustööde võimalik mõju mereelustikule ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eeskirjadele ning esitatud võimaliku keskkonnamõju leevendamiseks vajalikud meetmed. Veskiviigi sadama akvatooriumi põhja puhastamise ( süvendamise) keskkonnamõjude eksperthinnang, mille on koostanud TÜ Eesti Mereinstituut, nähtub, et Veskiviigi sadama süvendamisel taotluses toodud kava kohaselt ei kaasne mingeid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, s.h. Natura 2000 objektidele juhul, kui süvendustöid teostatakse sügis-talvisel perioodil ja järgitakse teisi märgitud tingimusi. Sealjuures on hinnangu andmisel ekspert arvestanud ka kavandatud süvendustöödega lähedaasuvas Westmeri sadamas. Seonduvalt Haapsalu linna poolt kavandatud Tagalahe väikesadamate akvatooriumide ligipääsude svendamisega on algatatud keskkonnamõju hindamise menetlus ning selles hinnatakse muu hulgas võimalike mõjude kumuleerumist. 42.Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43EMÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt tuleb mistahes kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala korraldamisega või ei ole ala korraldamiseks otseselt vajalik, kuid mis kas eraldi või koos teiste kavade või projektidega ala tõenäoliselt oluliselt mõjutab, asjakohaselt hinnata nende tagajärgede seisukohast, mida ta alale kaasa toob, silmas pidades ala kaitse eesmärke. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et KeHJS § 3 p-st 2 ja Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43EMÜ artikli 6 lõikest 3 tuleneb loa andjale kohustus kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust juhul, kui on tõenäoline keskkonnamõju kaasnemine, mitte aga absoluutset kohustust keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks.
22. novembri
23. a käskkirjast nähtuvalt on Keskkonnaministeerium eksperthinnangu alusel kaalumise läbi viinud , siinkohal peab kohus vajalikuks veelkord rõhutada, et viidatud eksperthinnangu seisukohad, mida kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud, ei anna alust väita keskonnamõju kaasnemise tõenäolisust. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud kaebuse väited , mille kohaselt Keskkonnaministeerium on KeHJS § 3 p 2 ning Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43EMÜ artikli 6 lõike 3, samuti Euroopa Kohtu 14.04.2005 otsuses C-441/03 avaldatud seisukohtade arvestamata jätmisega rikkunud kohustust algatada vaidlustatud haldusakti andmisel keskkonnamõjude hindamise menetlus. 43.Kaebuse esitaja leiab ka, et Keskkonnaministeerium ei ole järginud kolmanda isiku poolt tellitud ekspertiisis väljatoodud ekspertarvamust ning vastupidiselt ekspertgrupi arvamusele ja soovitusele on väljastanud vee erikasutusloa, millega on lubatud süvendustööd ekspertide poolt ekspertarvamuses hõlmamata ja hindamata jäänud perioodil, st ka pärast 2009.a I-st kvartalit. 12 Käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirjast nr 1702 nähtub, et vee erikasutusloa andmise otsust tehes lähtub Keskkonnaministeerium taotluses esitatud informatsioonist ja vee kasutamist ning kaitset sätestavatest õigusaktidest. Eksperthinnangust nähtub, et Veskiviigi sadama süvendamisel taotluses toodud kava kohaselt ei ole negatiivset mõju Natura 2000 aladele muu hulgas juhul, kui süvendustöid teostatakse sügis-talvisel perioodil. Seega lähtus ekspert hinnangu andmisel loataotlusest, mis on ka eksperthinnangu lisaks. Loataotluse p 11 kohaselt oli kavandatud vee erikasutamise ajaks oktoober-detsember 2008 (vajadusel mai-september 2009). Kohus nõustub vastustajaga selles, et ekspert saab tulevikus toimuva tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude osas hinnangu andmisel lähtuda aastaaegadest üldiselt , mitte aga aastaajast konkreetsel aastal ning kõnealuses eksperthinnangus on arvestatud loataotluses kavandatuga. Vaidlus puudub selles, et vee erikasutusluba saadi kavandatud tegevuse algusest tunduvalt hiljem ning asja arutamisel kohtuistungil on OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi esindaja selgitanud, et tegelikkuses ei osutunud, tulenevalt nii loa saamise tegelikust ajast kui ka loa olemasolu ajal akvatooriumi jäätumisest võimalikuks 2008.a. süvendustöid teha. Ekspertarvamuses on hinnatud kavandatud tööde keskkonnamõju aastaaegade ( kuude lõikes) ja Keskkonnaministeerium ei ole vee erikasutusloa andmisel määranud tähtaega vastuolus eksperthinnanguga. Nii on eksperthinnangus rõhutatud, et kavandatud töid ei tohi teha aprillist juulikuuni ja sobivaimaks on peetud hilissügist ja talve, linnustiku puhul ka aasta I kvartalit. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et ekspert ei ole sobivaimat, nagu ka ebasobivamat aega piiritlenud kalendriaastaga, samuti ei tulene eksperthinnangust, et teistel kuudel või aastaaegadel oleks tegevus olulise keskkonnamõjuga või et teiste kui eksperthinnangus nimetatud kuude või aastaaegadega kaasneksid tegevusega negatiivsed keskkonnamõjud .Otsuses vee erikasutusloa väljastamise kohta on Keskkonnaministeerium esitanud kaalutlused tuginedes keskkonnamõjude eksperthinnangule ja arvestades sealjuures loataotluses avaldatud soovi teha vajadusel töid hiljem. 44.Kaebuse esitaja märgib, et halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 7 lg-s 1 sätestatud üldkriteeriumist -isiku subjektiivsete õiguste rikkumine- kaebeõiguse olemasoluks haldusmenetluses teeb Riigikohtu praktika erandi muuhulgas keskkonnaasjades ning viitab sealjuures Riigikohtu halduskolleegiumi 28.02.2007. aasta lahendile nr 3-3-1-86-06 p-le 16, mille kohaselt on keskkonnasjades kaebeõigus isikutel, keda vaidlustatav haldusakt reaalselt puudutab. Samuti viitab kaebuse esitaja Århusi konventsiooni art-le 9, mis kaebuse väitel näeb ette kaebeõiguse, mis sisuliselt on tagatud ulatuslikumalt kui seda näeb ette

§ 7lg 1.

Kaebuse esitaja viidatud kohtulahendis leiti: Kolleegium peab vajalikuks märkida, et keskkonnaküsimuste otsustamist käsitlevates asjades ei ole võimalik kaebeõigust sisustada identselt tavapäraste haldusasjadega subjektiivse avaliku õiguse rikkumise kaudu. Keskkonnaasjades võib, kuid ei pruugi subjektiivse õiguse rikkumine esineda. Seetõttu saab keskkonnakaitse küsimustes kohtusse pöördumise õiguse aluseks olla mitte üksnes õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Kaebuse esitaja peab ära näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema huvisid. Puutumus ei tähenda pelgalt võimalust, et tegevus või kavandatav tegevus isikut mõjutab, vaid selline mõju peab olema oluline ja reaalne. Halduskohtul tuleb kaebuse esitaja sellist puutumust vaidlustatud tegevusega kontrollida iga kaebuse puhul eraldi. Olulise ja reaalse puutumuse nõue välistab ka keskkonnaasjades kaebuse esitamise avalikes huvides (s.o nn populaarkaebused), välja arvatud juhul, kui seadus sellise õiguse otse ette näeb. Kaebuse esitaja väitel puudutab vaidlustatav vee-erikasutusluba reaalselt kaebajat seetõttu, et kuna süvendustööd puudutavad otseselt kogu lähiümbruskonna floorat ja faunat, siis puudutavad nad ka piirkonnas toimuvat turismi ja olmet, mis otseselt mõjutab kaebaja sadama-alast ettevõtlust. Samuti puudutavad süvendustööd otseselt kaebaja akvatooriumi. Nii akvatooriumi põhja puhastamine kui ka süvendamine toovad kaasa muda, setete ja põhjataimestiku ülespaiskamise põhjast ning levimise ka ümbritsevatele vee-aladele s.h. kaebaja 13 akvatooriumisse. Suurem setete kontsentratsioon vees omakorda mõjutab oluliselt kaebaja akvatooriumis olevat floorat ja faunat. Toimingud naaberkinnistul tooks kaebuse väitel kaasa vajaduse lisatööde ning kulutuste järele kaebaja akvatooriumis. Samuti põhjustab OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi akvatooriumis paikneva mudasette, taimestiku ning elusorganismide kandumine kaebaja akvatooriumi kaebaja kinnistule, akvatooriumile ning akvatooriumis paiknevatele rajatistele olulist kahju. Kaebuse esitaja on selgitanud, et süvendustööde teostamisel eksisteerib reaalne oht kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumisele kaebuse esiaja majandustegevuse kahjuliku mõjutamise ning kaebuse esitaja akvatooriumi kahjustamise teel. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas tehtud 22.06.2009.a. määruses leidnud, et olulise ja reaalse puutumuse põhjenduseks on kaebuse väited liiga üldsõnalised, sealjuures on ringkonnakohus märkinud, et kaebaja ei ole akvatooriumi omanik, mistõttu ta ei saa pöörduda kohtusse akvatooriumi floora ja fauna kaitseks, kui need muudatused flooras ja faunas ei puuduta kaebaja ettevõtlust. Kaebuse väide, mille kohaselt puudutavad vee erikasutusloas märgitud süvendustööd kogu lähiümbruse floorat ja faunat, mis mõjutab ka kaebaja valduses oleva Suur-Holmi meresadama tegevust, on nii üld- kui ka paljasõnalised ning sealjuures ei ole kinnitust leidnud kaebuse väide süvendustöödest keskkonda kahjustava tegevusena , mille korral on ette nähtud keskkonnamõjude hindamise kohustuslik avalik menetlus. Samuti ei ole kinnitust leidnud kaebuse esitaja väide, et vee erikasutusloa alusel tehtavad süvendamistööd põhjustaksid tema valduses oleva Suur-Holmi sadamarajatistele kahju või tingiksid sadamas lisatööde tegemise. Asjakohane on viimatinimetatud väitega seonduvalt avaldatud Keskkonnaministeeriumi seisukoht, milles loa andja märgib, et ehitusalased nõuded ja tingimused ning võimalik oht varale vaadatakse läbi ja hinnatakse ehitusloa andja poolt, kuivõrd Veskiviigi sadama süvendamiseks tuleb kolmandal isikul taotleda ka ehitusluba. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et käesoleval juhul ei ole kohus kaebuse läbivaatamisel tuvastanud kaebuse esitajal sellist olulist ja reaalset puutumust kavandatud tegevusega, mis saaks olla halduskohtusse pöördumise õiguse aluseks. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et Konventsiooni artikkel 9, millele kaebuse esitaja on viidanud, teine lõige näeb ette, et “[k]onventsiooniosaline tagab siseriiklike õigusaktidega, et asjast huvitatud üldsuse esindajal […] on õigus pöörduda kohtusse”. Seega, mitte igal isikul, kellel on huvi keskkonnaasjades, ei ole Konventsioonkohast kaebeõigust sellisteks isikuteks, kellel on Konventsioonkohane kaebeõigus, on vaid üldsuse esindajad. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et teda saaks käsitada asjast huvitatud üldsusena või üldsuse esindajana Århusi konventsiooni tähenduses ja et tema kaebeõigus tuleneks konventsioonist. Kaebuse esitaja ei ole ka väitnud, et mõnest kehtivast seadusest tulenevalt on tal õigus pöörduda avalikes huvides kohtusse. VI MENETLUSKULUD 45.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama parahragvi lg 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele.

§ 93

lg 1 kohaset esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlsi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud ei ole, OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi on esitanud 26.03.2009 kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid, samuti 19.08.2009 esitatud kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, millest nähtuvalt on kolmas isik kandnud kokku õigusabikulu summas 39 048 krooni ja 17 senti ( koos käibemaksuga), mida tõendavad Advokaadibüroo Glimstedt Strauss&Prtnerid arved koos maksekorralduste väljatrükkidega. Arvetele lisatud tööaruannetest nähtub õigusabi sisu ( tl 152-156, 224-227) . Kohus, arvestades kaebuse keerukust ja mahtu leiab, et kaebuse esitajalt kolmanda isiku kasuks viimatinimetatu 14 poolt kantud menetluskulude vähendamiseks lähtuvalt

§ 93

lg 5 sätestatust, mille kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, alus puudub. Seega kuulub kolmanda isiku taotlus tema poolt kantud menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamisele täies ulatuses. Lea Kuuse kohtunik 15