← Eesti

2-09-51589/13

Obsah (5)§ 30§ 1§ 23§ 22§ 29

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Irma Külavee 23.11.2009, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 2-09-51589 AS MMMM- Terminal (reg.reg.

§ 30

tulenevalt võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik deponeeriks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks 40 000 krooni, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et ajutise halduri ettepanek pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Pankrotiseaduse §-idest 1 ja 13 tulenevalt oli pankrotiavalduse esitamine võlgniku poolt põhjendatud.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule esitatud pankrotiavalduse, samuti võlgniku juhatuse liikme ja ühtlasi ainuaktsionäri poolt kohtus antud seletuse ning ajutise halduri ettekande ja sellele lisatud tõendavate dokumentide alusel on tuvastatud, et võlgnikul – AS-il MM-Terminal puudub võlgade katteks vara ja selline suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti puuduvad võlgnikul vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, Tuvastatud on, et võlgniku majandustegevus on lõpetatud juba 2006.a. ning võlgnikul puudub vara maksurevisjoni tulemusena täiendavalt määratud maksude tasumiseks, samuti puudub ka võimalus tegevuse jätkamiseks. Võlgniku seadusliku esindaja seletuse ning ajutise halduri ettekande alusel leiab kohus, et AS MM-Terminal juhatuse liikme poolt tahtlikult võlgniku maksejõuetuse põhjustamist ei ole tuvastatud. Püsiv maksejõuetus võib tuleneda juhtimisvigadest, mistõttu ei oleks halduri hinnangul välistatud hagi esitamise võimalused juhatuse liikme vastu. Samas on juhatuse liikme puhul registrite andmetel tegemist varatu isikuga. Ajutise pankrotimenetluse käigus olemasolevate andmete analüüsimisel maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu ei ole tuvastatud. Võlgniku poolt on tema suhtes täiendavate maksude määramise osas tehtud maksuotsus vaidlustatud kõigis kohtuastmetes ning maksuotsuse jõustumisel on kohtule esitatud viivitamatult pankrotiavaldus. Pankrotiseaduse § 29 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatama võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole tuvastatud ning nimetatud asjaolusid on ajutine haldur ka oma aruandes analüüsinud.

§ 30lg 1 tulenevalt ei lõpeta kohus Pa

S § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes

§ 30

lg 1 sätestatule, tegi kohus oma korraldava määrusega 13.11.2009 võlgnikule ja tema võlausaldajale (Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu) ettepaneku võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks deposiitarvele vajaliku summa tasumiseks (40 000 krooni koos ajutise menetluse kuludega). Kohtu määratud tähtpäevaks (23.11.2009) nimetatud summat ei laekunud. EV Maksu- ja Tolliameti poolt teatati kohtule, et analüüsides ajutise pankrotihalduri kogutud andmeid jõuti järeldusele, et kuna pankrotivara suurenemine sõltub varatu AS MM-Terminal juhatuse liikme vastu hagi esitamise võimalusest ning ka seda, et puuduvad pankrotimenetluse raames vara tagasivõitmise ja nõude esitamise võimalused, siis ei pea maksuhaldur võlausaldajana pankrotimenetluse rahastamist AS MM-Terminal pankrotimenetluse raames otstarbekaks. Seega, kohtus tuvastatud asjaoludel ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1, 13, 29 lg 1, 3, 5, leiab kohus, et vaatamata AS-il MM-Terminal väljakujunenud maksejõuetusele, kuulub algatatud pankrotimenetlus lõpetamisele raugemisega aktsiaseltsi suhtes pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul puudub vara pankrotikulude katteks ja puudub ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

§ 23

lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse tehtud töö eest tasu ja kantud kulude väljamõistmiseks ning lisanud tasu arvestuse. Kokku on ajutine haldur kulutanud ajutises pankrotimenetluses 14 töötundi (à 1000 krooni 1 tund) ning taotletavaks tasuks kokku on 14 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Samuti taotleb ajutine haldur menetluses tehtud kulude katteks 2 500 krooni väljamõistmist Esitatud aruandest nähtuvalt on ajutine haldur täitnud nõuetekohaselt

§ 22

lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesanded: on selgitanud välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, on kontrollinud, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulusid ning andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele; ta on koostanud aruande ja osalenud avalduse läbivaatamisel kohtuistungil. Kohus leiab, et taotluses märgitud halduri tasu suurus vastab antud menetluses ajutise halduri ülesannete mahule ja keerukusele ning halduri kutseoskustele, samuti justiitsministri kehtestatud ja käesoleval ajal kehtivatele halduri tasu ja kulutuste piirmääradele (

§ 23lg 2) määruse redaktsioon 25.03.2009).

Tasu jääb täielikult AS MMTerminal kanda; selle tasumise korraldamise eest vastutavaks on juhatuse liige.

§ 29lg 5 tulenevalt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse võlgnik.

Kui pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel, võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest. Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 09.detsembril 2009.a Nooremreferent Merle Kaegas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.