Obsah (11)

§ 76l§ 641§ 3§ 635§ 637§ 638§ 82§ 76§ 25§ 643§ 646

2-06-13362/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-1

§ 76l

g 1 ja 2, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 164,§ 635 lg 1, § 636 lg 1, § 637 lg 1 ja 3, § 638, §

2. Kostjast sõltunud ehitusobjektil valitsenud töökorralduse tõttu ei saanud hageja oma töödega lepingus ning lepingu lisades kokkulepitud tähtaegadeks valmis, millest ta ka teavitas kostjat kirjalikult (tl 2425, 27, 29-30). Kostja aga ei võimaldanud hagejal kokkulepitud mahus ehitustöid lõpuni teostada. Hageja poolt valmis saadud tööde kohta, esitas hageja kostjale kirjalikud teated valmistööde üleandmiseks 09.01.06 (tl 23), 13.01.06 (tl 26), 18.01.06 (tl 28) ja 24.01.06 (tl 31). Kostja kirjalikele teadetele ei vastanud ega esitanud ka omapoolseid kirjalikke selgitusi, millest nähtuks, mis põhjendusega kostja töid vastu võtta ei soovinud. Valmistööde vastuvõtmiseks andis hageja kostjale aega 2 päeva. Kostja pidi vastavalt töövõtulepingu p 3.3.4 koostama akti tööde vastuvõtmise kohta hiljemalt 5 päeva jooksul või esitama motiveeritud keeldumisakti tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Samast lepingu punktist nähtuvalt juhul, kui tellija 5 päeva jooksul tööde üleandmise akti ei allkirjastanud või esitanud põhjendust vastuvõtmisest keeldumise kohta, loeti tööd tellija poolt 2 2-06-13362/34 vastuvõetuks. Seega leiab hageja, et tuleb eeldada, et hageja poolt tehtud tööd on vastuvõetud ning töödel on poolte vahel sõlmitud lepingus ettenähtud omadused ja kvaliteet.
3. Hageja esitas kostjale tehtud tööde eest arved: 02.01.2006 nr 001/06, summas 35 541 krooni, tähtajaga 16.01.06, 25.01.2006 nr 002/06, summas 3504 krooni, tähtajaga 7.02.06, 02.02.2006 nr 004/06, summas 6230 krooni, tähtajaga 16.01.06 (tl 18-20). Kokku esitas hageja kostjale arveid summas 45 275 krooni. Kostja hagejale arveid tasunud ei ole.
4. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 3.3.3 järgi kohustus kostja maksma viivist 0,5% lepingulisest summast iga viivitatud päeva eest. Kostja on viivitanud arvete maksmisega järgmiselt: 02.01.2006 arve nr 001/06 tasumisega on kostja viivitanud 129 päeva, seega on hageja arvestanud viivist 22 923,30 krooni. 25.01.2006 arve nr 002/06 tasumisega on kostja viivitanud 108 päeva, seega on hageja arvestanud viivist 1 892,16 krooni, 02.02.2006 arve nr 004/06 tasumisega on kostja viivitanud 100 päeva, seega on hageja arvestanud viivist 3 115 krooni. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis kokku 27 930,46 krooni.
5. Alates hagi esitamisest palub hageja kostjalt välja mõista viivis 0,5% iga viivitatud päeva eest kuni põhivõla 45 275 krooni täieliku tasumiseni.
6. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega ka tõendanud. Kostja pole tõendanud, et kostjal oleks esinenud seaduslikku alust arvete tasumisest keeldumiseks. Kostja esitatud 21.12.2005 kiri ei ole asjakohane, kuivõrd selles ei käsitleta konkreetselt ühtegi puudust tehtud tööde kohta. Vastuhagi kostja /põhihagi hageja/ vastuväited vastuhagile.
7. Vastuhagi kostja /põhihagi hageja/ vastuhagi ei tunnista ja palub jätta see täielikult rahuldamata.
8. Vastuhagi kostja leiab, et vastuhagi hageja ei ole tõendanud, et vastuhagi kostja oleks lepingulist või lepinguvälist kahju tekitanud. Vastuhagist nähtuvalt määratleb vastuhagi hageja kahjuna seda tasu tööde eest, mida ta maksis äriühingule SIA A tema poolt teostatud tööde eest. Vastuhagi kostjale jääb arusaamatuks, millele vastuhagi nõue tugineb, kas lepingulisel või siis lepingu välisele kahjule. Vastuhagi kostja on seisukohal, et tema ei ole kohustada tasuma äriühingu SIA A poolt teostatud tööde eest. Kõik objektil tehtud tööd pidi kinni maksma tellija, kelleks vastuhagi kostja ei ole. Kui vastuhagi kostja ei oleks endale töövõtulepinguga võetud kohustusi täitnud, siis vastuhagi hagejal oli võimalus vastuhagi kostjaga sõlmitud leping vastavalt lepingu p 5.1.
9. erakorraliselt üles öelda ning maksta välja tasu üksnes reaalselt tehtud tööde eest, mida aga vastuhagi hageja teinud ei ole.
10. Vastuhagi kostja andis tehtud tööd vastuhagi hagejale üle ning vastuhagi hageja võttis need allkirja andmata vaikides vastu, esitamata vastuvõetud tööde kohta pretensioone. Kui vastuhagi hageja tellis kostjalt vastuvõetud tööde ületegemise teiselt äriühingult, siis ei vastuta selle ees vastuhagi kostja. Vastuhagi hageja oleks pidanud vastuhagi kostjale esitama koheselt pretensioonid ja nõudma töödes esinevate puuduste kõrvaldamist. Vastavalt lepingu p 3.3.4, kui vastuhagi kostja oleks keeldunud vigade parandamisest oleks olnud vastuhagi hagejal õigus palgata tööde tegemiseks teine äriühing. Ühtegi akti vastuhagi kostja poolt tehtud töödes esinevate puuduste kohta pole vastuhagi hageja koostanud.
11. Vastuhagi hagejal ei ole distsiplinaarvõimu teise firma töötajate üle, siis leiab vastuhagi kostja, et vastuhagile lisatud akt ei oma mingit õiguslikku tähendust. Vastuhagi hageja pole tõendanud, et joobes töötaja oleks vastuhagi hagejale kahju tekitanud. Vastuhagist ei selgu, milline on seos ühe vastuhagi kostja töölise joobes olekuga objektil viibimise ja vastuhagi hagejale tekitatud kahjuga. Vastuhagi hageja pole tõendanud, et kahju on tekkinud. Vastuhagi kostja leiab, et vastuhagi esitamise eesmärk on pahauskne ning vastuhagi hageja nõuab alusetult, et vastuhagi kostja maksaks kinni tööd, mille eest vastuhagi hageja on ilmselt juba raha saanud. Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue 3 2-06-13362/34
12. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
13. Kostja tunnistab töövõtulepingute ja nendele lisakokkulepete sõlmimist. Kostja leiab, et hageja poolt teostatud tööd olid puudustega ja kvaliteedilt ebarahuldavad ning teostati olulise lepingutähtaja rikkumisega, mistõttu ei võtnud kostja nimetatud töid ka vastu võtta. Kostja pidi enamus hageja poolt teostatud töid ümber tegema.
14. Hageja loobus 14.12.2005.a. lisakokkuleppes sõlmitud parapettide paigaldustööde teostamisest, pärast seda kui hageja töömees olles ehitusobjektile alkoholijoobes ja kostja esindajate nõudmisel objektilt hageja poolt eemaldati (tl 47). Hageja põhjendas tööde teostamisest loobumist asjaoluga, et tal puudub nimetatud töö teostamiseks vajalikud töömehed.
15. Tulenevalt sellest ning, et tööde üleandmise tähtaeg lõpptarbijale lähenes ja lepingu rikkumine kostja poolt oleks kaasa toonud olulised sanktsioonid kostja vastu, oli kostja sunnitud sõlmima nimetatud tööde teostamiseks lepingu firmaga SIA A (tl 121-126). Kuna tähtaeg oli lepinguliste tööde täitmiseks lühike, pidi kostja tasuma hageja poolt tegemata jäänud töö eest 92 938,41 krooni. SIA A teostas tööd kiirelt ja kvaliteetselt. Samuti teostas SIA A ka hageja poolt tööde ümbertegemisega ja parandamisega seotud töid.
16. Hageja ei ole esitanud kostjale tema poolt väidetavalt teostatud töö kohta tööde üleandmise vastuvõtmise akti. Vastavalt töövõtu lepingu p. 3.1.8 kohustus hageja üle andma valmis ehitatud objekti vastavalt kokkulepitud ja kinnitatud tööde mahule üleandmis-vastuvõtmisaktiga, lepingus kokkulepitud tähtajaks.
17. 13.06.2008 esitas kostja vastuhagi 106 401,26 krooni sissenõudmiseks juhinduvalt

§ 641lg 2 p 1, § 642 lg 1, § 646 lg 5, § 647 lg 1 ja 3.

Vastuhagi hageja palub vastuhagi rahuldada ja välja mõista vastuhagi kostjalt menetluskulud.

1. Vastuhagi hageja/põhihagi kostja esitas vastuhagi tulenevalt poolte vahel 12.12.2005 sõlmitud tööettevõtu lepingu nr. J-19 ja lepingule sõlmitud lisadest 1-
2. Vastuhagi hageja teostas töid peatöövõtu korras.
3. Vastuhagi kostjaga sõlmitud lepingu ja lepingu lisade täitmisega ilmnesid peale sõlmimist probleemid nii tööde tähtaegade kui ka kvaliteedi osas. Vastuhagi kostja keeldus lõpetamast lepingu lisas 2 kokkulepituid töid. Kuna objekti üleandmise tähtaeg objekti omanikule oli 01.02.2006, sõlmis vastuhagi hageja 04.01.2006 remondi- ja ehitustööde teostamise lepingu ehitusfirmaga SIA A (tl 121-126). SIA A poolt teostatud vastuhagi kostja poolt teostamata või ebakvaliteetselt teostatud tööde puuduste ja vigade kõrvaldamisega seotud tööde eest tasus vastuhagi hageja SIA A kokku 106 401,26 krooni (tl 127). Tööd SIA A poolt anti üle üleandmise-vastuvõtmise aktidega (tl 129-131, 133-134, 136-138, 140-142).
4. Vastuhagi kostja poolt tööde ebakvaliteetselt ja puudustega teostamist ning osaliselt mitteteostamist tõendab muuhulgas ka asjaolu, et vastuhagi hageja juhtis jooksvalt vastuhagi kostja tähelepanu puudustele töö kvaliteedis ja tähtaegades, millest tingituna ei saanud vastuhagi kostja täita ka 12.12.2005 sõlmitud tööettevõtu lepingu nr. J-19 punktiga 3.1.8 võetud kohustust: üle anda valmisehitatud objekt vastavalt kokkulepitud ja kinnitatud tööde mahule üleandmisvastuvõtmisaktiga. Ei põhilepingu ega selle juurde sõlmitud lisades nimetatud tööde kohta vastuhagi kostja vastuhagi hagejale tööde üleandmis-vastuvõtmisakte esitanud ei ole, mistõttu puudus vastuhagi hagejal võimalus töid vastu võtta ja puudus ka alus tööde eest tasumiseks.
5. Vastuhagi hageja nõue vastuhagi kostja vastu koosneb vastuhagi hageja poolt, vastuhagi kostja teostamata tööde ja vastuhagi kostja poolt ebakvaliteetselt ja puudustega tõestatud tööde parandamise ja teostamise eest, SIA A tasutud summast, kokku 106 401,26 krooni. Kohtu põhjendused 4 2-06-13362/34
6. Kohus, ära kuulanud poolte esindajad, tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ja vastuhagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
7. Kohus selgitab, et kohtu põhjendustes on hageja all mõeldud ka vastuhagis kostjat ja kostja all vastuhagi hagejat.
8. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 30.

§ 3

p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 635

sätestab töövõtulepingu mõiste, mille kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamiseks muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 12.12.2005 tööettevõtu lepingu nr. J-19 XXX alevikus XXX 15a, XXX 15b ja XXX 15c asuval ehitusobjektil lepingus näidatud ehitustööde teostamiseks ning hilisemalt sõlmisid pooled 13.12.2005 nimetatud lepingule lisad 1 ja 2, 28.12.2005 lisa nr. 3, 03.01.2006 lisa nr. 4 ja 11.01.2006 lisa nr. 5. Lepingus ja lepingute lisades on pooled kokku leppinud konkreetsete tööde tegemiseks, kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud tasu eest (vt. käesoleva otsuse punkte 1-6). Kostja peatöövõtjana ehitas elamut asukohaga XXX 15 XXX alevikus. Ehitusel kasutas kostja hagejat osade tööde tegemiseks. 31. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on

§ 635

lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes.

§ 637

lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

§ 638

järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamise eelduseks on, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (

§ 82lg 7 mõttes).

Vastavalt poolte vahel 12.12.2005 tööettevõtu lepingu nr. J-19 punktile 3.1.8 pidi töövõtja tellijale üle andma valmisehitatud objekti vastavalt kokkulepitud ja kinnitatud tööde mahule üleandmisvastuvõtmis aktiga (tl 4). Kohus asub seisukohale, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule pidi üleandmis-vastuvõtmis akt olema vormistatud kirjalikult ja nimelt hageja poolt, kuna pooled on nii kokku leppinud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi üleandmis-vastuvõtmis akti, millest nähtuks, et hageja oleks tööd kostjale üle andnud vastavalt lepingu nr. J-19 punktile 3.1.8. Kuna hageja ei ole kostjale üle andnud valmis töid kokkulepitud viisil, siis ei saa hageja nõuda kostjalt vastavalt

§ 76lg 1 ja 2 kohustuse täitmist.

Kohus leiab, et hageja esitatud kirjalikud teated valmistööde üleandmiseks 09.01.06 (tl 23), 13.01.06 (tl 26), 18.01.06 (tl 28) ja 24.01.06 (tl 31) ja arved (tl 18-20) ei ole samastatavad üleandmisvastuvõtmis aktiga. Eeltoodud teatised ei sisalda tehtud tööde loetelu ja mahtu. Teatistest ei ole arusaadav millised tööd ja millise lepingu alusel on tehtud ja milliste valminud tööde üleandmist hageja soovib. Kohus leiab, et arvete esitamise eelduseks on nõuetekohane tööde tegemine. Lisaks eeltoodule ei pea kohus põhjendatuks teadete ja arvete vastuolu st varasema kuupäevaga arved hilisemalt tehtud tööde eest (tl 18 ja 28). Pooled leppisid lepingus kokku tasu maksmise pärast töö tegemist. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et puudub eeldus, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, mis omakorda välistab hagi rahuldamise. 5 2-06-13362/34 32. Vastavalt

§ 638

järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväited. Kuna pooltel on äriregistris tegevusalaks märgitud ehitustegevus ja ehitustööd, siis pooled lisaks kokkulepitule peavad oma tegevuses juhinduma

§ 25

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on pooled majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima vastava majandusharu üldtunnustatud tavasid, sõltumata lepingu sisust. Tunnistajate ALja XXX S ütlustega on leidnud tõendamist, et kostja esindajad viibisid igapäevaselt lepingus märgitud objektil ja jälgisid sh hageja poolt tehtavaid töid. Tunnistajate sõnul hageja ei lõpetanud lepingus ettenähtud töid selleks ettenähtud tähtajaks ja nõutud kvaliteediga. Tunnistaja A L ütlustest ilmnes, et tema kohustuseks oli jälgida ehitusobjektil tööde tegemisi ja teavitada kostja vastutavaid isikuid olukorrast. Tunnistaja juhtis hageja töötajate tähelepanu tööde mittevastavusele või halvale kvaliteedile ja nõudis puuduste kõrvaldamist. Tunnistaja AL ütlustest ilmnes, et probleeme oli kõikide lepingus märgitud töödega sh uste paigaldamisega, kuna need ei olnud loodis. Osade tööde mittevastavus avastati tööde tegemise ajal, mõnede tööde halb kvaliteet hiljem. Tunnistajate ütluste kohaselt lisaks mittekvaliteetsele töö tegemisele oli probleem hageja töötajaga, kes tuli ehitusobjektilt kõrvaldada, kuna töötaja viibis seal alkoholijoobes. Tunnistaja XXX S ei vaielnud vastu, et ta sai hageja teated kätte tulla töid vastu võtma. Tunnistaja ei pidanud teateid üleandmis-vastuvõtmis aktideks. Tunnistaja täpselt ei mäleta kas ta teates nõutud ajal oli nõutud kohas, kuid kuna tunnistaja igapäevaselt viibis ehitusobjektil, siis oli ta pidevalt kättesaadav ja pidevalt käis kontrollimas tehtuid töid ning nõudis suuliselt puuduste kõrvaldamist. Tunnistaja ei saanud ühtegi üleandmis-vastuvõtmis akti hagejalt ja ise ei esitanud ühtegi kirjalikku pretensiooni hagejale. Tunnistaja ütlustes selgus, et hageja tegemata ja tehtud tööd tuli lasta ümber teha teisel äriühingul. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostja täitis

§ 643

sätestatud kohustust tehtud töö viivitamata üle vaadata misjärel oli kostja õigustatud ka hageja nõude rahuldamisest keelduma kuni hageja poolt kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole kostjale üle andnud kokkulepitud töid nõutud kvaliteediga kokkulepitud viisil, siis ei saa hageja nõuda kostjalt valmis töö vastu võtmist ja tasu maksmist, kuna ei ole täidetud

§ 637

lg 3 sätestatud eeldus, st töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. 33.

§ 641

lg 3 töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis välistaks töövõtja vastutuse ja annaks õiguse tasule. Kohus soovib rõhutada, et kui hageja oleks vormistanud kirjalikult tööde üleandmis-vastuvõtmis aktid, siis oleks kostja pidanud hagejat puudustest teavitama seaduses sätestatud korras, mis omakorda oleks võimaldanud kindlaks määrata nõuetele teostatud tööde mahu ja selle maksumuse. Kuna hageja ei ole ühtegi üleandmis-vastuvõtmis akti koostanud, siis puudub võimalus anda hinnangut kas hageja lõpetas mõne lepinguga ettenähtud töö vastavalt lepingule. Eeltoodu tegemata jätmine välistab võimaluse ka osalise tasu määramiseks. 34. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel sõlmitud lepingute alusel ei ole toimunud ühtegi makset. Vaidlust ei ole, et hageja poolt tehti osa tööd ära.

§ 646

lg 1 kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. 6 2-06-13362/34

§ 646

lg 5 kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Eeltoodu sätte kohaldamise eelduseks on, et tellija teavitab töövõtjat puudustest ja nõuab töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist mõistliku aja jooksul ja kui töövõtja seda mõistliku aja jooksul ei tee, siis võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega seadus sätestab tellija teavitamiskohustuse. Töövõtjal on õigus teada millised puudused on tehtud töös ja saada võimalus parandada mõistliku aja jooksul. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hagejat oleks teavitatud lepingurikkumisest või hagejaga oleks sõlmitud lepingud ülesöeldud. Eeltoodu teavitamine oleks pidanud toimuma samas vormis nagu leping on sõlmitud –seega kirjalikult. Kohtule sellise sisuga tõendeid esitatud ei ole. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejale esitati pretensioon mittenõuetele vastava töö tegemise kohta. Hageja eelmärgitud asjaolu omaks ei võta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks määratleda millised tööd ei vastanud nõutavale kvaliteedile ja milliste tööde parandamist kostja hagejalt nõudis ja millised puudused jättis hageja kõrvaldamata seaduses sätestatud mõistliku aja jooksul. Tunnistajate ütlused kinnitavad üldsõnaliselt puuduste olemasolu, kuid mitte konkreetsete puuduste loetelu ja mille parandamist hagejalt nõuti. Seega kohtul ei ole esitatud tõendite alusel võimalik anda hinnangut millised hageja tehtud tööd ja millises mahus ei vastanud lepingutingimustele. Hageja töötaja eemaldamine ehitusobjektilt, kuna viimane oli alkoholijoobes iseloomustab isiku käitumist, mitte tehtud töö kvaliteeti (tl 47). Kostja hoolsuskohustus oli fikseerida puudused. Kohus leiab, et kostja sõlmitud leping SIA A tööde teostamiseks vaidlusalusel objektil ja selle alusel tasu maksmine ei ole

§ 646lg 5 sätestatud hüvitise nõude aluseks.

Tunnistajate ütluste kohaselt töötas hagejaga samaaegselt objektil SIA A töötajad. Kostja ei öelnud hagejale lepingut üles ega esitanud kirjalikus vormis pretensioone puuduste kõrvaldamiseks. Dokumendid, mis tõendavad SIA A töötajate tehtud töid ei ole samastatav hageja poolt tehtud tööde puuduste parandamisega. Kostja ei vormistanud dokumendina hageja tehtud tööde puudused, mis vajasid parandamist, mistõttu puudub võimalus määrata parandamist vajavate tööde maht ja sellest tulenevalt parandamiseks mõistlike kulutuste rahaline suurus. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et vastuhagi ei ole tõendatud ega põhjendatud, mistõttu vastuhagi ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud Kuna kohus jätab rahuldamata hagi ja vastuhagi, siis kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Maire Lukk Kohtunik 7