lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud üürilepingu ülesütlemist kostja poolt. Kostja tõendab oma vastuväidet,et ta pole hagejaga sõlmitud üürilepingut üles öelnud hagejale 29.05.2007 a saadetud kirjaga,milles teatab,et kuna hageja ei esitanud avaldust ,et ta ei soovi lepingu pikenemist, seaduses sätestatud tähtaja piires ,on üürileping temaga eluruumi Xxx kasutamiseks tähtaja möödumisel muutunud tähtajatuks (tlk 11). Kohus leiab,et antud vaidluses VÕS § 326 lg.2 kohaldamiseks puuduvad eeldused. VÕS § 309 lg.1 esimese lause kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega,kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajalise üürilepingu pikenemist reguleerib VÕS § 310.Nimetatud seadusesätte teise lõike kohaselt, kui vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürilepingu puhul kumbki lepingupool ei teata vähemalt kaks kuud enne tähtaja möödumist,et ta ei soovi lepingu pikenemist,muutub üürileping tähtaja möödumisel tähtajatuks. Hageja on esitanud 04.05.2007 avalduse Kristiine Linnaosa Valitsusele üürilepingu pikendamiseks (tlk 10),pikenemise tähtaega avaldus ei sisalda. Hageja põhjendab avalduse esitamise tähtaja möödalaskmist mõjuvate põhjuste olemasoluga ,milleks oli teadmatus,kellele avaldus esitada ja avalduse tõlkeprobleemid. Kohus leiab,et nimetatud põhjusi ei saa pidada mõjuvaiks.Tallinna Üürikomisjoni otsusega ,kus komisjoni istungil osales ka hageja ,tunnustati hagejaga sõlmitud üürilepingu kehtivuse ajaks 30.06.2007,seega on tõendatud,et hageja oli lepingu lõppemise tähtajast teadlik.Tallinna Ülikooli 20.04.2007 a. kirjaga on hagejale teatatud,et Xxx kinnistu kuulub Tallinna Linnale ja selle valitsemist teostab Kristiine Linnaosa Valitsus.Isegi juhul,kui hageja ei oleks teadnud kinnistu uuest omanikust,tulnuks tal tähtaegselt pöörduda talle teadaoleva üürileandja poole.Hageja ei ole ka põhjendanud avalduse eesti keelde tõlkimise vajadust. Esitatud tõendite põhjal asub kohus seisukohale,et hagi on põhjendamata ,tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,kelle kahjuks otsus tehti,seega hageja.
lg.1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul ,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.