Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 26.07.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 40 630,73 kr tasumist, millest 29 881,02 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 3 867,11 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 976,20 kr leppetrahv, 6,40 kr viivis ning 900 kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Tagastamata krediidisumma Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist lepingu katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 29 881,02 krooni, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni ei tasunud kostja hagejale järgmisi maksegraafikujärgseid makseid (jäi nimetatud maksetega võlgu): 12.03.2007.a. maksest jäi kostjal tasumata 100 kr (937.50 - 837.50); 12,04.2007.a. maksest jäi kostjal tasumata 742,50 kr (937.50 - 195); 14,05.2007.a. jäi tasumata terve osamakse summas 937.50 krooni; 12.Q6,2007.a. jäi tasumata terve osamakse summas 937.50 krooni; 12.07.2007.a. jäi tasumata terve osamakse summas 937.50 krooni. Lisaks ülaltoodule jäi kostjal kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata osamakse summas 403,98 krooni (ajavahemik 13.07.2007 kuni 26.07.2007.a.). Kokku on kostja tasunud 4 058.98 krooni. Intress Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,04% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks teinud ühtegi makset, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 2
lg 3 tulenevalt on hageja väidetav võla sissenõudmise kulu summas 900 krooni hageja otsene varaline kahju.
lg 5 järgi, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. 06.11.2008.a. toimunud kohtuistungil tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja tunnistas hagi põhivõlga summas 29881,02 krooni nõudes, trahvinõuet summas 5976,20 krooni. Kostja ei nõustunud intressinõudega summas 3867,11 krooni ja viivisenõudega. Viivis on liigas suur, lisaks ei ole see põhjendatud. Hageja saab nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses, 2007 jaanuarist alates on VVÕS § 94 lubatav intressimäär 3,5% ja käesoleva ajani 4% aastas. Lepingu lõppemisel 26.06.07 lõppes ka intressi arvestus, samuti palus määrata otsuse täitmise korra, et esialgselt tasuks kostja põhiosa, siis viivise. Kostja tõendeid ei esitanud Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse § 76 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist.
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi ja § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 järgi võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist ning lg 2 alusel peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Hagi osalise tunnistamisega on kostja omaks võtnud asjaolu, et hageja ja tema vahel on sõlmitud kirjalikult tarbijakrediidileping et ta sai hagejalt 30 000 kr ulatuses krediiti, et ta jäi võlgu saadud krediidi eest kokku 29 881,02 krooni, sh jäi võlgu kolme järjestikuse osamaksega vastavalt 14.05.07 937,50 krooni, 14.05.05 937,50 kr, 12.07.07 937,50 krooni. Seega on leidnud kinnitust asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping kirjalikult, kostja rikkus lepingust tulenevat osamaksete tasumise kohustust. Samuti on krediidiosa võla tunnistamisega hageja võtnud omaks asjaolu, et hageja võimaldas kostjale
lg 1, 2 alusel 2 –nädalase tähtaja läbirääkimiste pidamiseks, kompromissi saamiseks, võla tasumiseks ja et hageja on teinud kostjale mitmeid meeldetuletuse kirju võla tasumiseks ja hoiatanud, et kui ta ei asu võlga tasuma, ütleb lepingu üles. Samuti kinnitas kostja, et lepingu on üles öeldud vastava avaldusega 26.07.2007. Eeltoodu alusel leiab kohus, et leping on kehtivalt üles öeldud ning kostjalt tuleb
lg 1 p1 ja 108 lg 1 ja
lg 1 ja 402 ja 416 lg 2 alusel tagastamata krediiti summa 29881,02 krooni hageja kasuks välja mõista.
lg 1 alusel on kõrvalkohustuseks leppetrahvi maksmise kohustus.
lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 1 sätestab, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist ning lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja poolt leppetrahvi nõude tunnistamisega on leidnud kinnitust, et hageja esitas pärast lepingu rikkumise avastamist so 26.07.07 kostjale nõude trahvi saamiseks. Samuti on leidnud kinnistust, et üldtingimuste p 6.3 ja 5.3 alusel, so krediidisaajapoolse lepingu rikkumisele korral, on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 5 976,20 kr (29 881,02 kr * 20%). Eeltoodu alusel tuleb
lg 1, 141 lg 1 alusel leppetrahv sumas 5976,20 krooni välja mõista.
alusel on krediidisaajal õigus nõuda krediidilepingu korral tagastama lepingu lõppemisel krediidi ja tasuma intressi.
p 6 järgi lõpeb võlasuhe ülesütlemisega ja selleks ajaks sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmist saab võlausaldaja nõuda. Hageja märkis, et kostja jäi võlgu intressi tasumisega järgmiselt: 12.04.2007.a. 842.50 kr, 14.05.2007.a. 5
lg 1 p1, 401 lg 1 ja 108 lg 1 alusel lepingu lõppemisel sissenõutavaks muutunud ja kostja poolt tasumata intress 3967,11 krooni hageja kasuks välja mõista. Hageja palus välja mõista kostjalt viivise, mis oli muutnud sisenõutavaks lepingu lõppemisel vastavalt 5137,74 krooni. Kostja leidis, et viivismäär ei vasta seadusele, viivis on ülemäära suur. Hageja nõuab viivist 25,04% aastas, kusjuures tingimuste p 6.2 järgi loetakse aastaks 365 päeva ja viivise arvestamisel lähtutakse tegelikest päevade arvust kuus. Viivitatud päevade arv on 26.07.2007-25.03.2008 (lepingu lõpetamisest hagi esitamiseni) vastavalt 243 päeva. Hageja palus viivise välja mõista summalt 30781,02 krooni. Arvestades märgitud summa suurust ja arvestades võlguoleva krediidi suurust 29881,02 krooni, on vahe 900 krooni ja on seega hageja poolt võla sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni (teated, avaldused kostjale vastavalt hinnakirjale), mida hageja samuti nõuab.
lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.
kohaselt on
ja 415 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei saa hageja tugineda sellele, et tal on
lg 1 alusel lepitud kokku kõrgem viivisemäär, kui see tuleneks seaduses, sest sellisel juhul on selline kokkuleppe tühine. Seega on õige kostja väide, et hagejal puudub õigus nõuda viivist üldtingimustes sätestatud määras 25,04 % aastas, kuivõrd ületab seaduses sätestatud määra.
lg 1 ja
alusel on seega seadusjärgne viivis
sätestatud määr, mis on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.jaanuari ja 01. juulit ja millele lisandub 7%. 2007.a. oli märgitud intressi määr 3,5% aastas, seega viivis 10,5% aastas ja käesoleval ajal vastavalt 4% aastas ja viivis vastavalt 11 % aastas. Seega on hageja viivisenõue vaid osaliselt põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks võlguolevalt krediidilt 29881,02 kroonilt 243 päeva eest seaduses sätestatud määras on põhjendatud. Alates 26.07.2007- 31.12.2007 oli viivise määr 10,5% aastas, seega päevas 0,028% ja viivitatud 159 päeva eest on 1330,30 krooni. Alates 01.01.2008 on seadusjärgne viivis 11% aastas, so 0,030% päevas ja alates 01.01.0825.03.08 on viivis 84 päeva (243-159) eest vastavalt 753 krooni. Kokku on viivis 25.03.08 seisuga 2083,30 krooni. Eeltoodud ulatuses tuleb viivis kostjalt välja mõista 2083,30 krooni. Hageja palus viivise välja mõista edaspidi 25,04 % aastas tasumata krediidisummalt. Ka märgitud nõue on osaliselt põhjendatud ja nimelt tuleb kostjalt välja mõista kuni krediidisumma, milleks on 29881,02 krooni, tasumiseni viivis seadusjärgses määras, so 11% aastas. Hageja palus välja mõista kostjalt viivise kohtuotsuse tegemise kuupäevast alates sissenõutavaks muutunud intressilt vastavalt 25,04% aastas.
lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressiga tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv leping on tühine. Nimetatud kaalutlustel ei ole hageja nõue intressilt viivise saamiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 6
lg 1 alusel võib krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist, sama on sätestatud ka
Hageja palus kostjalt välja mõista lepinguga kokkulepitud võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni. Ehkki hageja märgib, et tegemist on kokkuleppelise tasuga, on tegelikult märgitud kulude näol, milleks on võla sissenõudmisel tehtud kulutused kostjale meeldetuletuste ja kirjade, sj lepingu ülesütlemisavalduse saatmiseks, tegemist
lg 2 sätestatu kahjuga, kuna märgitud kulud on tekkinud seetõttu, et kostja rikkus lepingut. Märgitud kulud 900 krooni on aga väiksemad kui hageja kasuks väljamõistetav viisis, seega ei ületa märgitud kulu 900 krooni kui kahju saadavat viivist ning seega puudub hagejal õigus nende kulutuste hüvitamiseks ja nõue jääb rahuldamata. Eeltoodud kaalutlustel puudub kohtul alus arvestada märgitud 900 krooni selle summa hulka, millelt kohus arvestas viivise, sest kui selline kulutuse nõue kui kahju ei kuulu hüvitamisele, ei saa rääkida sellelt ka viivise arvestamisest.
lg 8 ja § 162 alusel võib viivise suurust, kui see on ebamõistlikult suur, kohus maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja palus viivist vähendada, kuid kostja ei ole millegagi põhjendanud viivise ebamõistlikku suurust. Väljamõistetav viivis ühekordses ulatuses 2083,30 krooni ja edasine seadusjärgne viivis ei ole ebamõistlikult suur võrreldes kostja põhivõlaga 29881,02 krooni ja seega puudub alus viivise vähendamiseks. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata krediidivõlg 29881,02 krooni, sissenõutavaks muutunud intress 3867,11 krooni, leppetrahv 5976,20 krooni, viivis seisuga 25.03.2008 2083,30 krooni ja alates 26.03.2008 kuni võlguoleva krediidisumma 29881,02 krooni tasumiseni 11% aastas. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Hagu kuulus rahuldamisele osaliselt 91% ulatuses (41807,63 45762,07-st on 91%). TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 8% ulatuses hageja kanda. Kostja palus määrata kindlaks otsuse täitmise viisi selliselt, et kostja tasub kõigepealt põhivõla ja siis viivise. TsMS § 445 lg 1 alusel võib kohus määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamatult või et otsuse täitmine tagatakse hagi tagamise abinõuga. Otsuse täitmise viisi, korra, tähtaja määramine on kohtu õigus. Kohus leiab, et otsuse täitmise viisi, korra määramiseks puudub piisav alus ja mõistlik põhjendus, kuna
lg 2 sätestab tarbija poolt maksete tegemisel tasutu mahaarvestamise järjekorra ja selle muutmiseks puudub kohtu arvates seadusest tulenev alus. Kostja ei ole palunud määrata kindlaks otsuse täitmise tähtaega. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.