) § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kohus on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada
lg-t 1 ja 2.
lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kostjal oli õigus leppetrahvi nõuda alates lepingute lõppemisest s.t. 28.jaanuarist 2005.a. Kostja esitas nõude vastuhagina kohtusse 07.11.2008.a. Seega oli hagi esitamise ajaks 3 aastane aegumistähtaeg möödunud. Kohus leiab, et kostja seisukoht, mille järgi tuleb käesolevas vaidluses aegumistähtaja algusele kohaldada
lg 3 teist lauset, on ekslik.
lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus osutab, et nimetatud 3 säte reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist ning nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Poolte vahel kokku lepitud lepingu üldtingimuste p. 8.2 sätestas, et tähtajalise lepingu ülesütlemise korral, sõltumata sellest, kas tähtajalise lepingu ütles üles klient või Tele2, on klient kohustatud Tele 2 esimesel nõudmisel maksma leppetrahvi 1000 krooni, välja arvatud juhul, kui klient ütleb Tingimuste p.11.9 sätestatud korras lepingu üles Tele2 poolt ühepoolselt tingimuste VII peatüki sätete olulise muutmise ja/või täiendamise tõttu. Seega ei olnud poolte vahel kokku lepitud, et leppetrahvi nõue tuli hagejal tasuda talle esitatava arve alusel ning seetõttu leiab kohus, et
Kostja on asjas tuginenud ka sellele, et hageja rikkus oma kohustusi tahtlikult, ning sellest tulenevalt on aegumistähtaeg pikem s.o. 10 aastat. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg s 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega pidanuks kostja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid hageja kavatsused suunatud sellele, et kostjal jääksid saamata lepingus kokkulepitud summad. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (
) § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid hageja pahauskset käitumist tuleks kostjal tõendada. Kostja seda teinud ei ole. Kohus leiab, et aegumise regulatsioon kaotaks tähenduse, kui lugeda kostja poolt esiletoodud asjaolusid automaatselt tahtlikuks tegevuseks ja kohaldada seetõttu pikendatud aegumistähtaega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja poolt kohustuse tahtlik rikkumine ei ole tõendamist leidnud.
lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Peale nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmist. Kuna hageja on esitanud aegumise väite ja asjas on tõendamist leidnud, et kostja vastuhagis esitatud nõue on aegunud, siis leiab kohus, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata ning kuna hagi aluseks olevad asjaolud on samad, siis tuleb hagi rahuldada nõudes, milles hageja palub tuvastada, et ta puudub kohustus tasuda kostjale 8 999,98 krooni. Hageja on palunud hagiavalduses kohustada kostjat kirjalikult esitama avalduse AS-ile K tekstiga „Palume kustutada F OÜ suhtes avaldatud andmed võlgnevuse kohta“. Hageja tugineb sellele, et kostja poolt AS-ile K edastatud andmed, mille kohaselt on hagejal kohustus tasuda kostjale võlgnevus, on ebaõiged. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja on edastanud AS-ile K andmed selle kohta, et hagejal on kostja ees kohustus tasuda võlgnevus. VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. 4
lg 1 teise lause kohaselt pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja vastuhagis nõue on aegunud ning sellest tulenevalt on hagejal õigus keelduda kostja nõude täitmisest. Seega leiab kohus, et käesoleval ajal on kostja poolt esitatud andmed ebaõiged ning sel põhjusel tuleb hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldada ning kostjat tuleb kohustada esitama AS-ile K teade selle kohta, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale võlgnevus. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kostja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.