) § 24 lg 1 p 3 alusel, kui kohus kinnitab kompromissi.
Kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides kohtukulude jagamises kokku leppinud, jäävad kohtukulud menetlusosaliste kanda. Eeltoodust lähtudes palub vastustaja menetluse lõpetamisel
lg 1 p 3 alusel jätta kohtukulud menetlusosaliste kanda, tuginedes
§-le 92 lg 6. Kohus leiab, et praegusel juhul pole tegemist kaebusest loobumisega
lg 1 p 2 tähenduses ega ka mitte kompromissiga
Viimasel juhul peaksid pooled olema sõlminud kirjaliku kokkuleppe, mille kohus peaks kinnitama. Sellist kirjalikku kokkulepet sõlmitud pole. Kaebaja palub menetlus lõpetada põhjusel, et vastustaja on peamise vaidlustatud haldusaktidest kehtetuks tunnistanud. Selline menetluse lõpetamise alus on ette nähtud
§-s 24 lg 1 p 4, mis sätestab, et kohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebaja taotleb asja läbivaatamist. Menetluskulud kannab sellisel juhul vastustaja(
Kaebaja palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista 47 550 kr, mis koosneb 47 100 kr õigusabikuludest ja 450 kr riigilõivust.
Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 20 000 kr. Kohtunik: D. Maastik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.