Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 14.10.2009. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. J.P. on pöördunud Tartu Halduskohtu poole vaidlustamaks Põlva Vallavalitsuse 15.04.2009 korraldust nr. 123-k. Põlva Vallavalitsuse korraldusega nr. 123-k 15.04.2009 „Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine“ p. 1 kohaselt on määratud katastriüksuse 61902:003:0610 asukohaga Põlva vald H. küla nimetusega M. uueks sihtotstarbeks „Ärimaa (002;Ä). Sama korralduse p. 2 on tühistatud Põlva Vallavalitsuse samasisuline korraldus nr. 49-k 25.02.2009, kuna nimetatud korraldus ei olnud piisavalt selge. Korralduse p. 3 kohaselt on antud korraldus viia muudatused sisse maakatastrisse, korralduse p. 4 kohaselt jõustub korraldus selle teatavakstegemisest ning p. 5 sätestab edasikaebe korra. Vaidlustatud korraldusel on aluseks võetud Riigi Maa-ameti kirjas 27.11.2008 nr. 12.1-5/12010 sisalduvad nõuded Vabariigi Valitsuse määruse nr. 155/23.10.2008 rakendamise kohta ning katastriüksuse 61902:003:0610 asukohaga Põlva vald H. küla nimetusega M. uue sihtotstarbe määramise kohta. Kaevatavas korralduses on leitud, et katastriüksus M. ei vasta sihtotstarbe sotsiaalmaa tunnustele , kuna sellel katastriüksusel asub ehitis- auto lammutustöökoda, ja autode ning romude parkla ning sellel katastriüksusel asuvat ehitist kasutatakse kasumi saamiseks. Korralduse aluseks on Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr. 155 kinnitatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise
“ § 7 lg 1 , § 2 lg 1 ja lg 2, § 6 p. 2 ja p. 13 ja § 8 lg 2 sätted. Kaebaja taotleb Põlva Vallavalitsuse 15.04.2009 korralduse nr. 123-k tühistamist . Kaebaja ei nõustu vallavalitsuse korraldusega, kuna korraldusega on määratud kogu temale kuuluva katastriüksus M. sihtotstarbeks ärimaa. Seniseks maaüksuse sihtotstarbeks on olnud 20% ärimaa ja 80% sotsiaalmaa. Kaebaja ei nõustu maaüksuse sihtotstarbe muutmisega ning peab kaevatavat korraldust õigusvastaseks, kuna haldusaktis puuduvad põhjendused, miks varasema sihtotstarbega sotsiaalmaa on muutunud ärimaaks. Kaebaja on omaks võtnud, et M. maaüksusel asub garaaž ja politsei poolt teisaldatud vanade autoromude parkla, kuid see hõlmab 20% maast, mis on olnud varasemalt ärimaa. Kaebuse esitaja on märkinud, et vallavalitsus ei ole talle väljastanud korralduse aluseks olevat Maa-ameti seisukohta ning ei ole teda kaasanud asja menetlusse, kaebajal ei ole olnud võimalust olla ärakuulatud. Kaebaja sooviks oleks olnud anda vallavalitsusele omapoolsed selgitused, mis oleks võinud viia vallavalitsuse teisele otsustusele ära hoides kohtuvaidluse. Kaebaja märgib, et jätkuvalt on tegemist motiveerimata otsusega, kuigi varasema vallavalitsuse korralduse nr. 49-k 25.02.2009 on vallavalitsus ise tühistanud seoses ebapiisava motiveerimisega. Kaebaja on seisukohal, et korraldus peab sisaldama põhjendust selle kohta, miks on olnud vajalik katastriüksuse senise 80% ulatuses sotsiaalmaa sihtotstarbe muutmine ärimaaks. Kaebajale teadaolevalt ei ole M. maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, mistõttu reguleeritakse M. maaüksuse sihtotstarve üldplaneeringus. Üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohaliku omavalitsuse volikogu, käesoleval juhul ei ole katastriüksuse sihtotstarvet määranud või muutnud mitte Põlva Vallavolikogu, vaid vallavalitsus. Seega , kas katastriüksuse sihtotstarve on muudetud selleks pädeva organi poolt. Kaebaja on seisukohal, et põhjendatud on M. maaüksuse käsitlemine ärimaana 20% ulatuses nagu varasemalt. Ülejäänud 80% maaüksusest võiks olla pigem tootmismaa ja transpordimaa sihtotstarbega maa, kuna sellel asuvad teed ja gaasitrassid. Nimetatud maa hulgas on ka põld, mis saab olla sotsiaalmaana käsitletav , seda maad hoitakse korras niitmisega. Kaebaja on seisukohal, et maa sihtotsrabe muutmisega on tegemist haldusakti muutmisega isiku kahjuks ning kaebaja toob välja õiguspärase ootuse printsiibi. Kohtuistungil möönab kaebuse esitaja esindaja, et maa ei vasta tõesti sotsiaalmaa tunnustele ning nõustub , et 80% maast võib olla maatulundusmaa. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on juhindunud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr. 155 kinnitatud „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise
“ sätetest ning Riigi Maa-ameti suunistest. Vastustaja on seisukohal, et sotsiaalmaa saab olla maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa alaliigiks ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks, kusjuures katastriüksuse sihtotstarbe määramisel sotsiaalmaana peab olema määratletud ka sihtotstarbe alaliik. Vastustaja on põhjendanud maa 80% sihtotstarbe muutmist ärimaaks asjaoluga, et katastriüksusel M. asub üks autolammutustöökoda, autode ja autovrakkide hoiukoht ning maad kasutatakse ärilistel eesmärkidel. Katastriüksusel M. puuduvad sotsiaalmaa tunnused, katastriüksust ei saa kasutada avalikuks liiklemiseks ega transpordimaaks, samuti ei ole see maa tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tulenevalt Maakatastriseaduse § 18 lg 6 alusel katastriüksuse sihtotstarbe määramise või muutmise õigus on kohaliku omavalitsuse täitevorganil. Kohtuistungil on vastustaja esindajad seisukohal, et vaidlusalusel katastriüksusel puuduvad sotsiaalmaa tunnused. Viidates katastriplaanile nähtub, et tegemist on heinamaaga ning heinamaale on ladustatud ehitusmaterjal ning teed, mis on katastriplaanile kantud, on kinnistu osad ja ei ole avalikuks kuulutatud. Vastustaja esindaja jääb oma seisukoha juurde, et ka põllumajandussaaduste tootmise eesmärgil ei kasuta kaebaja maaüksust, mistõttu ei saa maa sihtotstarve olla ka maatulundusmaa. Vastustaja ei ole vajalikuks pidanud kaebaja kaasamist asja menetlusse ning tema seletuste ärakuulamist, otsustus on tehtud komisjoniliselt, arvestatud on eelkõige Maa-ameti suuniseid maa sihtotstarbe määramisel. Kohus, tutvunud asja materjalidega , kuulanud menetlusosaliste seisukohad, asub seisukohale, et kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Asja materjalide kohaselt kuulub kaebuse esitajale katastriüksus 61902:003:0610, asukohaga Põlvamaa Põlva vald H. küla, nimetusega M. senise sihtotstarbega 20% ärimaa ja 80% sotsiaalmaa. Põlva Vallavalitsuse korraldusega 15.04.2009 nr. 123-k on tühistatud Põlva Vallavalitsuse 25.02.2009 korraldus nr. 49-k selle ebapiisava motiveerimise tõttu ning määratud kaebajale kuuluva maaüksuse sihtotstarbeks ärimaa (100%). Maa sihtotstarbe määramine on haldusakt. Seega tuleb katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel lähtuda samasugustest alustest , mis on ette nähtud haldusakti muutmise jaoks – sätestatud HMS §-des 64-70. Kaebaja pool on väitnud, et haldusaktiga on muudetud maa sihtotstarvet tema huvide vastaselt, seega on maa sihtotstarbe muutmise näol tegemist haldusakti muutmisega isiku kahjuks. Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine on reguleeritud Haldusmenetluse seaduse § 66 ja 67 sätetega. Nendest sätetest tulenevalt kui isiku kahjuks muudetakse õigusvastast haldusakti, peab sealjuures arvestama tema õiguspärast ootust. Kui muudetav haldusakt oli aga õiguspärane, siis peab selle muutmiseks esinema mõni HMS § 66 lõigete 2-4 tulenevatest alustest. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus haldusasjas 3-3-113-05 28.04.2005. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud haldusakt on motiveerimata. Motiveerimata sel põhjusel, et viidatud on ainult Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr. 155 kinnitatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise
“ (edaspidi
) sätetele, puuduvad viited Haldusmenetluse seaduse sätetele, mis reguleerivad isiku kahjuks haldusakti muutmist. Kaebajale on jäänud arusaamatuks, millest tulenevalt on varasemalt sotsiaalmaa sihtotstarbega maa muutunud ärimaaks, viidatud on üksnes Maa-ameti seisukohtadele, millest kaebajat ei ole teavitatud. Kaebaja ise ei ole kohaliku omavalitsuse poole pöördunud maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks. Tulenevalt
lg1 saab katastriüksuse sihtotstarbe muutmise aluseks olla üksnes õigusaktist tulenev vajadus siis võib kohalik omavalitsus määrata maa sihtotstarbe omal algatusel. Tulenevalt
lg 2 kohaselt tuleb määrata katastriüksusele sihtotstarve, mis vastab õigusaktidega või planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele.
sätestab nõuded katastriüksuse sihtotstarbe määramise otsusele.
p. 1 kohaselt peab olema otsuses viide Maakatastriseaduse sätetele ning
p. 2 sätestab viite planeeringu kehtestamise otsusele, nimetatud viited kaevatavas haldusaktis puuduvad. Tulenevalt Maakatastriseadus § 18 lg 6 kohaselt Planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohaliku omavalitsuse volikogu. Antud juhul on määranud (muutnud) maa sihtotstarbe vallavalitsus. Kuna kaevatavas haldusaktis puudub viide planeeringu kehtestamise otsusele, ei ole võimalik hinnata haldusaktist lähtuvalt , kas vallavalitsus on pädev M. maaüksusele sihtotstarvet määrama (muutma). M. maaüksuse seniseks sihtotstarbeks oli määratud 20% ärimaa ning 80 % sotsiaalmaa. Ärimaa on
p. 2 kohaselt ärilistel eesmärkidel kasutatav maa, mille kohta on kaebaja väitnud, et kasutabki nimetatud osa maast ärilistel eesmärkidel.
Vallavalitsus on olnud seisukohal, et kaebaja kasutab kogu maad ärilistel eesmärkidel ning 80% M. maaüksusest ei vasta sotsiaalmaa kummagi alaliigi tunnustele, mis ei ole ühiskondlike ehitiste maa ega üldkasutatav maa. Kuna kohus on asunud seisukohale , et haldusakt on motiveerimata, ei anna kohus õiguslikku hinnangut asjaolule, milline võiks olla vaidlusaluse maaüksuse sihtotstarve ning samuti ei anna hinnangut vallavalitsuse poolt Maa-ameti seisukohtade rakendamise kohta. Samuti on küsitav, kas haldusakt on antud pädeva organi poolt. Haldusakti motiveerimine on abinõu , et isik, kellele on haldusakt adresseeritud saab aru , kuidas ja kas on tema õigusi rikutud , et osata oma õigusi kaitsta. Korralduses on viidatud Maa-ameti seisukohtadele, kuid korraldusest ei ole võimalik välja lugeda miks 80% maaüksusest muudeti ärimaaks, korralduses puuduvad katastriüksuse sihtotstarbe muutmise põhjendused ning vastustajal on ärakuulamata maaomaniku seisukohad. Kohus on seisukohal, et eelpoolloetletud menetlus- ja vorminõuete rikkumine on kaasa toonud haldusakti tühistamise. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Põlva Vallavalitsus on rikkunud korralduse väljaandmisel kaebaja subjektiivseid õigusi, kaebaja suhtes on rikutud õiguspärase ootuse printsiipi, mille kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu isikule ebasoodsas suunas. Kõik kodanikule suunatud kitsendused peavad olema kooskõlas Põhiseadusega. Kohus rahuldab kaebuse lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 1 ning tühistab Põlva Vallavalitsuse 15.04.2009 korralduse nr. 123-k p.1 ja 3 osas kui nimetatud punktide osas õigusvastase haldusakti. Sisuliselt on kaebaja vaidlustanud korralduse p.1 ja sellega seonduvalt p.3. Nimetatud korraldust p. 2 osas kohus haldusakti ei tühista, kuna haldusakti tühistamine selles osas jätaks kehtima Põlva Vallavalitsuse korralduse nr. 49-k 25.02.2009 ,mille haldusorgan ise on tühistanud seoses korralduse nr. 49-k mittepiisava selgituse tõttu. Samuti peaks jääma kehtima kaevatava korralduse p. 4, mille kohaselt on korraldus Põlva Vallavalitsuse korralduse nr. 49-k tühistamise osas jõustunud ning korraldus jääb kehtima p. 5 osas, mis on sätestanud korralduse edasikaebe korra. Kaevatava haldusakti tühistamine p. 1 ja 3 osas ei võta Põlva Vallavalitsuselt õigust asi uuesti läbi vaadata. Menetluskuludest Kirjalikus kaebuses on taotletud jätta menetluskulud vastustaja kanda. Menetluskuludeks on kaebaja poolt tasutud riigilõiv 250.- krooni. J.P. kaebuselt on tasunud riigilõivu V. P., kelle arveldusarve SEB pangas on 10010270720019. Tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kuulub J.P. kasuks Põlva Vallavalitsuselt väljamõistmisele riigilõiv 250.- krooni. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.