6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos alates 1989.a. märtsikuust kuni 2008.a. oktoobrikuuni. Poolte kooselust on sündinud kaks last – xxxx.a. poeg K V ja xxxx.a. poeg K V , kes elavad hageja juures ja on hageja ülalpidada. Kostja perekonda ei toeta. Hageja soovib elatist kummalegi lapsele seadusega sätestatud määras 2 175 krooni kuus. Kohus 09.07.2009.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale teadmiseks ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagile ei esitanud, mistõttu kohus 04.09.2009.a. määras korraldada asjas eelistung. II. II. Asja kohtulik arutelu ja maakohtu otsuse põhjendused. Kohtu eelistungil kostja kinnitab, et pole keeldunud elatise maksmisest, kuid tööd on olnud juhuslikult, pidev sissetulek puudub, mistõttu ta pole võimeline rohkem maksma kui 3 000 krooni kuus. Hageja ja kostja omavahelise kõneluse tulemusena hageja vähendab nõutavat elatusraha 1 500 kroonile lapse kohta ja on nõus, et kostja maksaks kummalegi lapsele 1 500 krooni kuus. Kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele hageja taotletud määras.
kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja soovib lapsele elatusraha 1 500 krooni kuus, mis on alla seadusega sätestatud määra. Kostja on nõus maksma 1 500 krooni.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.
sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on oma õigeksvõttu väljendanud kohtule eelistungil. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 03.07.2009.a.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,
§-de 164, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 10.detsembril 2009.a Nooremreferent Sirja Tooming Merle Kaegas Merle Kaegas 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.