lg 3 kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Maakohus on eksinud selle sätte vastu, kui jättis sõiduauto Honda hageja omandisse, kuigi ühisvara jagamise ajaks oli hageja selle võõrandanud. Kuna sõiduauto jäi poolte kooselu lõppemisel hageja omandisse, tuli kohtul ühisvara jagamisel arvestada sõiduauto võõrandamisest saaduga. Rahalise hüvitise määramise osas ei muuda see asjaolu otsust. Teiseks käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väiteid otsuse kohta osas, milles maakohus tunnistas Tallinnas, XXXXXXXXX XX 1/3 mõttelise osa kinnistust poolte ühisvaraks ja jagas ühisvara ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise.
lg-le 1 on abielu kestel abikaasade omandatud vara nende ühisvara.
lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.
lg 2 kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on omandanud kinkelepingutega Tallinnas, XXXXXXXXX XX asuvast kinnistust 29.04.1998 1/3 mõttelist osa ja 03.07.1998 lisaks 1/6 mõttelist osa. Seega omandas kostja kinkelepinguga S. K. ja R. M. kokku 1/2 mõttelist osa eelnimetatud kinnistust. Hageja palus tunnistada kostjale kuuluv 1/3 mõttelist osa kinnistust poolte ühisvaraks, väites, et nimetatud osa väärtus on poolte abielu kestel oluliselt suurenenud abikaasade töö, rahaliste kulutuste ja hageja lahusvara arvelt. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas ei leidnud tõendamist, et kostja poolt lahusvarana omandatud mõtteline osa kinnistust oleks poolte abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Hageja poolt esitatud majapidamiskulude arvestus seda ei kinnita (t.lk 100-154). 29.04.1998 sõlmitud kinkeleping ja kokkulepe kinnistu valdamise ja kasutamise korra kohta ja lepingu lisaks olev plaan kinnitavad, et kinkimise hetkeks oli elamu III korrus välja ehitatud ning elamu III korrus anti kaasomanike vahelise kasutuskorraga kostja kasutusse (t.lk 2536). Hageja on kinnitanud menetluse kestel, et pööningukorruse põhiosa oli märtsiks 1998 valmis ehitatud ja et tütre kaheaastaseks saamise sünnipäevapidu peeti märtsis 1998 III korruse ruumides. Vaidlust ei olnud selles, et pooled panustasid XXXXXXXXX XX elamu III korruse väljaehitamisse, kuid sellel ajal ei kuulunud elamu kostjale. Seega puudus maakohtul seaduslik alus tunnistada eelnimetatud vara poolte ühisvaraks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus luges 1/3 Tallinnas, XXXXXXXXX XX elamu mõttelise osa poolte ühisvara hulka kuuluvaks ja mõistis kostjalt välja selle osa kostja omandisse jäämisel hüvitise. Selles osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. 7 Lisaks eeltoodule analüüsib ringkonnakohus nõuet sisuliselt. Eelmises lõigus sisalduv küll välistab nõude rahuldamise esitatud kujul, kuid samas on pooled esile toonud asjaolud, milliseid on võimalik maakohtul hinnata. Maakohus peab kontrollima, kas poolte vahel võis olla ühise tegutsemise leping, mille eesmärgiks võis olla kostja tädide S. K. ja R. M. poolt seatud eesmärkide täitmine (näiteks pööningu väljaehitamine, mis oli kinkijate poolt seatud kinkelepingu sõlmimise eelduseks). Hageja on eelnimetatud asjaolud esile toonud ja panuste tegemist tõendanud. Sellise ühise tegutsemise eesmärgi täitmiseks tegid pooled panuseid. Asjaolu, et pooled olid abielus, ei välista nende vahel ühise tegutsemise lepingu sõlmimist. Juhul, kui ühise tegutsemise lepingu eesmärgiks ei olnud kinnisasja osa omandamine, siis ei pidanud see olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Samuti pidi olema notariaalselt tõestatud ka vallasasjast elamu mõttelise osa kaasomandisse soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping. Vaidlust ei ole selles, et sellist lepingut sõlmitud ei ole. Ühise tegutsemise lepingule ei ole tsiviilkoodeksis esitatud vorminõudeid. Poolte seletustel oli ühise tegutsemise eesmärgiks pööningu väljaehitamine, s.t kostja tädide S. K. ja R. M. poolt seatud kinkelepingu sõlmimise eelduse täitmine. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostjalt hüvitise saamiseks seoses Tallinnas, XXXXXXXXX XX elamu pööninguruumide väljaehitamisega saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on poolte vallasvara kogumaksumuseks tuvastanud 133 180 krooni, millest kostja valduses on ühisvara 91 680 krooni väärtuses ja hageja valduses oleva vara ja vara võõrandamisest saadud raha kokku moodustab 41 500 krooni. Enamsaadud ühisvara arvelt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis 25 090 krooni. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus osas, milles kohus tunnistas 1/3 mõttelist osa Tallinnas, XXXXXXXXX XX kinnistust poolte ühisvaraks ja jagas selle, tuleb tühistada ja asi saata hüvitise väljamõistmise nõudes lahendamiseks maakohtule. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude väljamõistmise osas. Kuna asi saadetakse osaliselt uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, tuleb menetluskulude jaotus lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. Ulvi Loonurm Ülle Jänes Kaupo Paal Jõustunud Riigikohtu 09 12 2009 lahendis nr 3-2-1-117-09 toodud muudatustega RESOLUTSIOON 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2009. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 205-767 muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi. 2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.