TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number 3-09-2509 Määruse kuupäev 11.11.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.S. kaebus (avaldus) riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega

§ 11lg 4).

1. Kohtumääruse ärakiri saata avalduse esitajale
2. Kaebus (avaldus) koos lisadega tagastada pärast kohtumääruse jõustumist.
3. A.S. tõlkida kohtumäärus vene keelde. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 11lg 8 ja § 471 lg 2).

Edasikaebamise kord 02.11.2009 saabus Tartu Halduskohtusse A.S. vene keeles kirjutatud kaebus (avaldus) (haldusasi nr 3-09-2509), mis tõlgiti kohtu vahendusel eesti keelde. Kaebuse (avalduse) kohaselt määrati A.S. Tallinna Linnakohtu poolt väärteoasjades karistuseks erinevad arestiajad järgmiselt: 08.09.2003 väärteoasi nr 4-1357/2003 arest 14 päeva, 08.09.2003 väärteoasi nr 4-1648/2003 arest 15 päeva, 08.09.2003 väärteoasi nr 41673/2003 arest 20 päeva, 20.10.2003 väärteoasi nr 4-1960/2003 arest 30 päeva, 20.10.2003 väärteoasi nr 4-1716/2003 arest 26 päeva, 20.10.2003 väärteoasi nr 41733/2003 arest 28 päeva. Kaebuse (avalduse esitaja) esitaja märgib, et pidi need karistused ära kandma Tallinna arestimajas, kuid väidetavalt A. S. mitteolenevatel asjaoludel hakkas ta neid kandma detsembris 2004, s.o pärast aasta möödumist otsuste tegemisest. Põhja Politseiprefektuuri töötajad võtsid A.S. kodunt 06.12.2004 ja viisid Tallinna arestimajja neid karistusi kandma. Kaebaja (avaldaja) on märkinud, et aasta möödudes otsuse jõustumisest kaotas karistus aresti näol tol hetkel oma jõu ning ära kandnud mõned 1 arestipäevad, esitas A. S. kohtule 14.12.2004 avalduse, misjärel lasti teda karistuse aegumise tõttu arestist vabaks. Põhja Politseiprefektuuri teatisest 19.10.2009 nr, PHJ3.3-16.21/51885 nähtub, et A. S. on viibinud Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna arestimajas arvates 06.12.2004 kuni 14.12.2009. Kaebusele (avaldusele) lisatud Rahandusministeeriumi 29.10.2009 kirjast nr 4-4/14237 nähtuvalt on A.S. pöördunud Rahandusministeeriumi poole riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise avaldusega. Kirjaga on Rahandusministeerium selgitanud, et avaldusele tuleb lisada hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri. Samas Rahandusministeerium tagastab A. S. poolt esitatud dokumendid (11 lehel), kuna need ei ole aluseks hüvitise taotlemisel ning palub avaldajal esitada hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks olev otsus või määrus. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1 p 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.

§ 3

lg 1 p 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 3

lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 vastavalt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib „Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus“ (AVVKHS). Selle seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb hüvitise saamiseks esitada avaldus Rahandusministeeriumile kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri. Sama paragrahvi lg–s 6 sätestatu kohaselt kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel. Halduskohtu pädevusse ei kuulu riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse (avalduse) läbivaatamine. Sellise avalduse läbivaatamine kuulub Rahandusministeeriumi pädevusse. Seega on A. S. esialgselt õigesti pöördunud avaldusega Rahandusministeeriumi poole. AVVKHS § 4 lg 6 kohaselt tekib A. S. halduskohtusse kaebuse esitamiseks õigus alles pärast seda, kui Rahandusministeerium on tema avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätnud. Antud juhul ei ole kohtule esitatud Rahandusministeeriumi otsust A. S. avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise kohta vaid kohtule esitatud kaebuse (avalduse) 2 materjalidest (Rahandusministeeriumi kiri) nähtub, et A.S. on vajalik Rahandusministeeriumile kahju hüvitise saamiseks esitada hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks olev otsuse või määruse ärakiri. See tähendab, et A. S. tuleb Rahandusministeeriumile esitada kohtulahend, mille alusel teda 14.12.2004 Tallinna arestimajast vabastati. Eeltoodust lähtudes leiab halduskohus, et A.S. kaebus (avaldus) ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kohus tagastab kaebuse (avalduse), juhindudes

§ 11lg 1 p 2 ja lg 4 pädevuse puudumise tõttu, selle esitajale.

Mare Priks Kohtunik 3