Obsah (6)

§ 62§ 67§ 422§ 149§ 190§ 172

Tsiviilasi nr 2-08-93187 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Tartu Maakohus Tartu Maakohtu ko

) § 67 lõige 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse vastuväite esitamise tähtaja ennistamiseks Tartu Maakohtu 04.06.

1. a määruse (makseettepanek) peale. Määruses on selgitatud võlgnikule tema õigust esitada makseettepaneku teinud kohtule vastuväide makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul. Toimikus olevast väljastusteatest nähtub, et võlgnik sai makseettepaneku isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte 01.07.
2. a.

§ 62

lõike 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse vastuväide kohtule tähtaegselt esitatuks, kui see on tähtaja jooksul kohtusse saabunud ehk antud juhul 16.07.

1. a hiljemalt kell 24.
2. Vastuväide on kohtusse saabunud 21.07.
3. a, seega seaduses sätestatud tähtaja möödudes. Tähtaja möödalaskmise tagajärjeks on asjaolu, et menetlusosalisel ei ole võimalik enam menetlustoimingut teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista.

§ 67lõike 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja mõjuva põhjuse olemasolul.

Võlgniku väitel oli mõjuvaks põhjuseks, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida, asjaolu, et ta viibis tööturuametis arvel olles perioodil 25.06.

1. a kuni 23.07.
2. a töökatsetel Plywood OÜ-s ega saanud seetõttu vastuväidet kohtumaja kantseleisse isiklikult toimetada. Riigikohus on 23.05.
3. a tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07 leidnud järgmist: „Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda

§ 422lõikes 1 sätestatust.

Viidatud säte ei kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Kolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 24.01.2007. a tehtud määruse punktis 12 selgitanud, et mõjuv põhjus tähendab

§ 67lõike 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus.

Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa“. Võlgnik ei ole tähtaja ennistamise avalduses toonud välja, et tal oleks esinenud mõjuv põhjus menetlustoimingu tegemata jätmiseks

§ 422

lõike 1 mõttes (enda ootamatu haigestumine, lähedase ootamatu raske haigus, liikluskatkestus). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole toonud avalduses välja ka ühtegi objektiivset mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud menetlustähtaega järgida. Töökatsetel käimist ei saa pidada objektiivseks mõjuvaks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel. Kuigi äriregistrist nähtub, et Plywood OÜ (registrikood 11108738) on registrisse kantud äriühing ja selle seaduslikuks esindajaks on juhatuse liige Raavo Salumäe, ei loe kohus usaldusväärseks kohtule esitatud tõendit (tl 13), kuna tegemist ei ole ametliku kinnitusega võlgniku töökatsetel viibimise kohta Plywood OÜ-s. Lisaks on vastuoluline võlgniku põhistus, et ta ei saanud tähtaega järgida, kuna oli töökatsetel perioodil 25.06.

1. a kuni 23.07.
2. a, samas on vastuväide esitatud kohtule 21.07.
3. a. Vastuväite esitamine ei ole menetlustoiming, mis tuleb teha kohtus. Samuti ei tulene vastuväite esitamise juhisest kohustust toimetada vastuväide kohtusse isiklikult. Menetlusdokumendi võib edastada kohtule nii posti, faksi kui elektronpostiga. Kohus leiab, et võlgnik ise ei ole üles näidanud vajalikku hoolsust menetlustoimingu õigeaegseks tegemiseks. Kuna võlgnikul puudus mõjuv põhjus tähtaja järgimata jätmiseks, tuleb Pavel Ulasevitš’i avaldus menetlustähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata.

§ 149

lõike 5 teise lause kohaselt arvatakse menetlustähtaja ennistamise avalduse rahuldamata jätmise korral tasutud kautsjon riigituludesse. Võlgnik on 13.08.2009. a määrusega vabastatud menetlustähtaja ennistamise avalduselt kautsjoni summas 250 krooni tasumisest.

§ 190

lõike 6 kohaselt, kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista

§ 172

lõikes 1 sätestatud tingimustel.

§ 172lõike 1 alusel jätab kohus kautsjoni 250 krooni riigi kanda.

Kohtunik 2