Obsah (10)

§ 174§ 1741§ 630§ 442§ 187§ 440§ 444§ 468§ 173§ 168

Tsiviilasi nr 2-09-6738 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20. oktoober 2009, Ta

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on AS-i SEB Pank hagiavaldus Tõnis Tammekivi vastu 28 857,23 krooni (põhivõlgnevus 21 960,45 krooni, intress 1273,73 krooni, viivis 19.05.2009 seisuga 5623,05 krooni) nõudes. Hageja nõue tuleneb kostjaga 09.08.2007 sõlmitud laenulepingust nr L
3. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on toimetatud kätte Tõnis Tammekivile isiklikult 24.08.2009 (tl 28). Tõnis Tammekivi vastas kohtule kirjalikult 14.09.
4. Vastuses kostja selgitab, et tal ei olnud võimalik laenusummat õigeaegselt tagasi maksta seoses tema vahi all viibimisega alates 26.09.2007 ja tema suhtes kohaldatud suhtlemispiirangute tõttu. Kostja taotleb kohtult hageja nõude rahuldamist tema teise SEB Pangas asuva arvelduskonto arvel, sellel rahaliste vahendite puudumisel kostja II pensionisamba maksete kontol olevate vahendite arvel.
5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, kuna kirjalikus vastuses ei ole kostja hagile vastuväiteid esitanud, vaid taotluste esitamisega on hageja nõuet tunnistanud.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja vastuses esitatud taotlused käsitlevad juba hageja nõude täitmise viise ja ei ole vahetult seotud käesoleva tsiviilasja lahendamisega. 4.

§ 444

lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas, v.a juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti.
2. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 21 960,45 krooni, intress summas 1273,73 krooni ja viivis 5623,05 krooni. 7.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus kohtuotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostja on oma käitumisega ise andnud põhjust hagi esitamiseks, seega on põhjendatud jätta hageja menetluskulud kokku summas 5000 krooni (750 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv ja 4250 krooni hagiavalduselt tasutud riigilõiv) kostja kanda. Kohtunik 2