Obsah (10)

§ 174§ 1741§ 630§ 442§ 187§ 440§ 444§ 468§ 175§ 168

Tsiviilasi nr 2-09-17918 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22. oktoobe

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on AS-i Krediidikassa hagi Deivi Oti vastu 6359 krooni (põhinõue 3180 krooni, viivis 3179 krooni) nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 06.06.2008 kiirlaenusüsteemi www.euro24.ee vahendusel sõlmitud laenulepingust.
2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kätte isiklikult kostjale 04.05.2009 (tl 22). Kostja vastas kohtule kirjalikult 14.05.2009, teatades, et võtab hagi õigeks ja ei soovi esitada vastuhagi. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja soovib asja lahendada nii, et võlg saaks tasutud, kokkuleppel. 3.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud. 4.

§ 444

lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 22.07.2008 võlateatest (tl 9), 14.08.2008 ja 24.09.2008 hagihoiatustest (tl 10-11), laenuandmetest (tl 12-14), laenulepingu üldtingimustest (tl 17-20).
2. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 101 lg 2 , § 113 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3180 krooni ja viivis 3179 krooni. 7.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS 8. Hageja taotles hagis kostjalt menetluskuludena riigilõivu 1000 krooni ja lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 3000 krooni väljamõistmist. 9.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 1500 krooni. 10.

§ 168

lõike 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi kohe õigeks. Asja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale meeldetuletusena esitanud võlateate ning hagihoiatused, andes kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks, kuid kostja ei asunud ka siis oma kohustusi täitma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, seega ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid hageja kanda. 2

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni ja õigusabi kulu 1500 krooni. Kohtunik 3