2-09-22069/10

2-09-22069 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 30.10. 2009.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-22069 Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Ärakuulamine Jõgeva linna avaldus vanema õiguste äravõtmiseks ja hagi LxxxxAxxxx vastu elatise nõudes Lõpplahend Avaldaja Jõgeva linn linnavalitsuse kaudu (Suur 5 Jõgeva 489306); Puudutatud isikud Lxxx Axxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx); Sxxxxx Axxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx) esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt (AB Valge & Uiga Jõgeva osakond, asukoht Pargi 3 Jõgeva) 19.08 ja 21.10.2009.a RESOLUTSIOON Võtta vastu avaldusest loobumine ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste poolt kandtud kulud nende endi kanda. Jätta SxxxxxxAxxxx esindamisega seotud kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Kohus leidis 15.05.2009 esitas Jõgeva linn linnavalitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palub võtta Lxxx Axxxxxx ära võtta vanema õigused poja SxxxxxxAxxxx suhtes ja mõista Lxxx Axxxxxx välja elatise avaldaja kasuks. Avalduse kohaselt on Jõgeva linn eestkosteasutusena võtnud Sxxxxxx 11.05.2009.a ära tema ema juurest ja paigutanud xxxxxxxxxlastekodu turvatuppa. Kohus kohaldas 18.05.2009.a määrusega esialgset õiguskaitset ja määras lapse elukohaks menetluse ajaks lastekodu. Pärast asjas mitmete menetlustoimingute läbi viimist ja menetlusosaliste ära kuulamist, tühistas kohus 21.09.2009.a määrusega esialgse õiguskaitse ja lubas lapse ema juurde tagasi. Kohtu eesmärgiks oli anda Lxxx Axxxxxx võimalus tõestada, et ta tuleb iseseisvalt lapse kasvatamisega toime. Jõgeva linn esitas kohtule 15.10.2009.a arvamuse, mille kohaselt tuleb Lxxx Axxxx Sxxxxxx kasvatamisega toime, kuid vajab tugivõrgustikku, mis toetaks teda probleemide lahendamisel. Sxxxxx Axxxx esindaja esitas kohtule 08.10.2009.a kirjalikult arvamuse, mille kohaselt tuleks jätta linna avaldus rahuldamata, kui enne lahendi tegemist ei ilmne uusi negatiivseid asjaolusid. 21.10.2009.a toimunud ärakuulamisel kinnitas Lxxx Axxxx, et tunnetab lapse kasvatamisega kaasnevat vastutust, saab toetust sotsiaalmajast, käib nõustaja juures ja püüab leida tööd. Ärakuulamisel teatas avaldaja esindaja, et loobub avaldusest. Kohus leiab, et asjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 ja 429 alusel. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et avaldaja loobumine tuleb vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. Kuigi vastavalt TsMs § 477 lg 5 ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti, leiab kohus siiski, et loobumine on põhjendatud. Ära on langenud avalduse esitamist tinginud asjaolud ja Lxxx Axxxx on asunud ise oma poja eest vastutama ja teda kasvatama. Ta küll vajab seejuures toetust ja juhendamist, mida linna on talle aga valmis pakkuma. Kohus on seisukohal, et lapsel on siiski parem elada koos emaga ja ema on end muutnud, mistõttu on kooselu ka võimalik. Seetõttu on avaldusest loobumine asjakohane. Kuna vanema õiguste äravõtmise avalduses tuleb menetlus lõpetada, tuleb lõpetada menetlus ka elatise nõudes. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 3 kohaselt võib hagita perekonnaasja menetluse kulud jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et menetlusosaliste poole kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuid lapse esindaja kulud tuleb jätta riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik