Obsah (12)

§ 174§ 1741§ 630§ 442§ 187§ 444§ 468§ 173§ 162§ 139§ 124§ 175

Tsiviilasi nr 2-09-30254 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2009. a Tartu kohtumaja Tsiv

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE Krediidikassa AS (hageja) ja Viljam Takis (kostja) sõlmisid 28.11.

1. a laenulepingu, mille alusel sai kostja 28.11.
2. a kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu 3 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 90 krooni tagastama hiljemalt 15.12.
3. a. Kuna kostja jättis lepingulised kohustused täitmata, saatis hageja kostjale 19.01.
4. a võlateate ning 20.03.
5. a ja 09.04.
6. a hagihoiatused, millele kostja ei reageerinud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlana 3 000 krooni, lepingu sõlmimise tasuna 90 krooni ja viivisena 2 843 krooni. Hageja palub hagi rahuldada, taotledes seejuures ka kostjalt menetluskuludena riigilõivu 1 000 krooni ja lepingulise esindaja tasu 2 700 krooni väljamõistmist. 10.08.
7. a teavitas hageja kohut, et kostja on võtnud nendega ühendust kompromissilepingu sõlmimiseks. Hageja poolt on kompromiss kostjale edastatud ja selle allkirjastamisel saadetakse kompromissileping kohtule kinnitamiseks. KOSTJA VASTUS Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte 10.08.
8. a. Kostja esitas 24.08.
9. a hagile vastuse, milles võtab hageja nõude õigeks summas 5 933 krooni. Vastuse kohaselt on hageja esitanud kostjale ka maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks. 26.10.

1. a teatas hageja kohtule, et kostja ei ole kuni käesoleva ajani tagastanud temale 10.08.
2. a saadetud kompromissi allkirjastatult. Kuivõrd kostja on 24.08.
3. a vastuses võtnud hageja nõude õigeks, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega rahuldab hagi.

§ 444

lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab

§ 444lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele

§ 162

lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1 000 krooni ja lepingulise esindaja tasu 2 700 krooni. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (

§ 139

lõige 3), mis antud vaidluses on 3 090 krooni, millelt tuli

§ 124

lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1 000 krooni. 2 Tulenevalt

§ 175

lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 1 000 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2 000 krooni (1 000 + 1 000). Kohtunik 3