) § 113 tähenduses. AS Vallox Invest vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt maksis kostja juhatuse liige K. Kaas
K. Kaas oli OÜ Kaubamax juhatuse liige alates 19.09.2003 kuni 03.09.2004, mil otsustati läbi viia OÜ Kaubamax likvideerimine ning likvideerijaks määrati Ove Tikk. K. Kaas oli osaühinguga seotud aasta jooksul, mil ta tegi kaks sissemakset osaühingu osa omandamiseks osakapitali suurendamise korral. K. Kaasi volituste lõppemisel juhatuse liikmena oli ta jätkuvalt seotud osaühinguga Kaubamax suurendatava osakapitali katteks tehtud maksete kaudu. K. Kaasi taotlus võla tagastamiseks rahuldati vähem kui kolm nädalat pärast tema volituste lõppemist osaühingu juhatajana ja likvideerija määramist. K. Kaasi nõue OÜ Kaubamax vastu ei tulenenud äriühingu igapäevasest majandustegevusest, vaid äriühingu osade omandamise kavatsusest. Eeltoodu alusel on võimalik tuvastada K. Kaasi lähikondsus OÜ-ga Kaubamax. Tulenevalt Riigikohtu juhistest ei ole hageja ja kostja või võlgniku ja võlausaldaja lähikondsus aluseks hagi rahuldamisele. Hagi rahuldamise aluseks saab olla asjaolu, et OÜ Kaubamax (pankrotis) poolt K. Kaasile võla tasumine kahjustas võlausaldajate huve. Kahju tekkimist K. Kaasi korraldusel tehtud makse tõttu peab tõendama hageja. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on saanud K. Kaasilt kaks makset kokku 300 000 krooni, millise summa ulatuses K. Kaas ei saanud äriühingu osade omanikuks. Kuivõrd tehingut ei toimunud, tekkis K. Kaasil nõudeõigus OÜ Kaubamax vastu. OÜ Kaubamax tagastas K. Kaasile tema poolt sissemakstud summa osaliselt, vastavalt K. Kaasi avaldusele 21.09.2004 summas 99 161.15 krooni. Raha ülekandmine hagejalt kostjale toimus K. Kaasilt 3 saadud käsundi alusel, kus K. Kaas oli käsundiandja ja OÜ Kaubamax käsundisaaja. Kostja oli käsundi täitmise vastuvõtja maksekäsundi järgi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 79 lg 1 sätestab, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, loetakse kohustus täidetuks täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul.
lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Väljamakstud summat saab hageja võlausaldaja K. Kaasilt tagasi võita
lg 1 p 2 alusel kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi teadma võlgniku maksejõuetusest. Eelkõige aga peab kohustuse täitmine kahjustama võlausaldajate huve. Kohustus täideti kaks kuud ja kolm päeva enne pankrotimenetluse algatamist. OÜ Kaubamax pankroti väljakuulutamise kohtuotsusest 08.02.2005 nähtub, et ajutise pankrotihalduri aruande koostamise ajaks oli äriühingu majandustegevus olnud seiskunud enam kui 8 kuud. Müüdud oli majandustegevuses tähtsust omav põhivara, ettevõttel puudusid turuväärtuslikud kaubajäägid. Võlgniku makseraskused tekkisid 2004 aasta alguses, kui Soomes asuv OY Betula Board keeldus tasumast 229 625 krooni saadud kauba eest. Selle summa laekumata jäämine viis niigi kahjumis oleva äriühingu veelgi suurema likviidsusprobleemini. Pankrotihalduri lõpparuande kohaselt arestis Maksu- ja Tolliamet äriühingu arvelduskontod
§-s 113 lg 2 märgitud asjaolud rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks. Võlausaldajate huvide kahjustamine on tõendatud asjaoludega, et võlgnik tasus võla lähikondlasest võlausaldajale ajal, mil ta ei olnud võimeline tasuma võlgu teistele võlausaldajatele, võlgniku majandustegevus oli seiskunud ja tootmise jätkamiseks vajalikud varad olid müüdud. Vastu oli võetud osaühingu likvideerimise otsus. K. Kaasi avalduse alusel tehtud väljamakse ei olnud seotud võlgniku igapäevase majandustegevusega, milliste maksete puhul ei ole tõepoolest võimalik tuvastada ühe võlausaldaja eelistamist teisele. Tulenevalt asjaolust, et hageja osanik ja kostja aktsionär oli ca 50 % ulatuses üks ja sama isik, saab kohus tuvastada ka selle, et kostja kolmanda isikuna täitmise vastuvõtmise ajal võis ja pidi teadma
§-de 109 lg 1 ja 113 lg 1 p 2 alusel tagasivõitmise aluste olemasolust K. Kaasi vastu, sest oli võlgniku lähikondne. Kostja aktsionär J. Raig otsustas ühtlasi osanikuna OÜ Kaubamax likvideerimise, olles seega teadlik OÜ Kaubamax majanduslikust olukorrast ja tegutsemise jätkumise võimatuse väljavaatest. 4 Käesolevas asjas ei ole tõendatud K. Kaasi poolt käsundi andmine kohustuse täitmiseks lähikondsest kolmandale isikule eesmärgiga vabaneda võlgniku pankroti korral soorituse tagasivõitmise võimalusest. Antud asjas ei leidnud tõendamist K. Kaasi ja kostja lähikondsus. Samuti ei ole K. Kaasi poolt käsundi andmine raha kandmiseks kostjale vabastanud K. Kaasi võlgniku pankroti korral soorituse tagasivõitmise võimalusest
Pankrotihalduri lõpparuande kohaselt on pankrotihaldur Indrek Lepsoo sõlminud K. Kaasiga rahalise kohustuse tagasivõitmiseks 45 000 krooni ulatuses maksegraafiku ning K. Kaas on võla tasunud juuliks
Maakohus on leidnud, et hea usu põhimõtte rikkumine ei ole tõendatud. Samuti ei ole kohus vastuolu puudumist hea usu põhimõttega sisuliselt põhjendanud. Hea usu põhimõtet on antud juhul rikutud ning selline rikkumine annab aluse nõude esitamiseks kostja vastu ning hagi rahuldamiseks. Kostja on püüdnud luua olukorra, kus raha on liikunud isikule, kelle vastu tagasivõitmist reguleerivate normide alusel nõude esitamine on kahtlane ning nende normide alusel tuleks nõue esitada isiku vastu, kes ei ole väljamakse tulemusena midagi saanud. Seega on faktiline ja õiguslik raha liikumine olnud erinev. Tagasivõitmise eesmärgiks ei ole mitte nõuete esitamine, vaid võlausaldajate kaitse enne pankrotimenetlust võlgnikult välja läinud vara tagasitoomisega pankrotivarasse. Antud juhul on kostja tahe olnud välistada sellise eesmärgi saavutamine ja kasutada ära olukorda, et õigusnormid otseselt sellist tegevust ei keela. Niisugune käitumine saab olla käsitletav hea usu põhimõtte rikkumisena. Maakohtu poolt püstitatud küsimus K. Kaasi ja kostja lähikondsusest ei ole relevantne. Pankrotiõiguses hinnatakse lähikondsust võlgniku ja kolmanda isiku suhtes, mitte aga kolmandate isikute omavahelises suhtes. Sellist seisundit nagu võlgniku kahe lähikondse omavaheline lähikondsus kehtiv õigus ei tunne ning ei omista sellele ka mingeid tagajärgi. Järelikult ei saa see asjaolu omada ka õiguslikult mingit kaalu. Asjaolud, et nii K. Kaas kui ka kostja olid hageja kui võlgniku lähikondsed, on käesolevas asjas kohtu poolt tuvastatud. Maakohtu otsuses on põhistatud K. Kaasi vastu tagasivõitmise nõude esitamise võimalikkust üksnes pankrotihalduri lõpparuandes nimetatud kokkuleppega, mille alusel on K. Kaas tasunud rahalise kohustuse tagasivõitmiseks 45 000 krooni maksegraafiku alusel. Kuigi pankrotimenetluse lõpparuanne oli esitatud hageja poolt tõendina, ei ole tuginetud nimetatud asjaolule. Sellega on kohus rikkunud TsMS §-s 184 lg-s 4 sätestatut. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormide –
Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega tunnistab hageja poolt K. Kaasi maksekäsundi alusel 99 161.15 krooni üleandmise kostjale kehtetuks ning mõistab kostjalt nimetatud summa välja hageja pankrotivarasse. 2. Pooled ei vaidle asjaolude üle, et: 1) OÜ Kaubamax suhtes oli 25.11.2004 algatatud pankrotimenetlus; 2) Kalvi Kaas oli 19.12.2003 ja 14.01.2004 tasunud hageja kontole kokku 300 000 krooni osaühingu põhikapitali suurendamiseks, kuid see jäi vormistamata, mistõttu K. Kaasil on hageja vastu nõue nimetatud summa tagastamiseks; 3) 21.09.2004 avalduses AS-i Vallox Invest juhatajale palus K. Kaas OÜ Kaubamax poolt AS-ile Vallox Invest tasutud summast kustutada oma võla 49 580.15 krooni ja Ülar Tiku võla 49 581 krooni; 4) OÜ Kaubamax on 22.09.2004 (2 kuud ja 3 päeva enne osaühingu suhtes pankrotimenetluse algatamist) tasunud K. Kaasi avalduse alusel AS-ile Vallox Invest 99 161.15 krooni. Eeltoodud asjaoludest tuleneb, et hageja andis kostjale 22.09.2004 raha üle maksekäsundi alusel, tehes sellega soorituse K. Kaasile, kostja oli üksnes täitmise vastuvõtja maksekäsundi järgi. Käesolevas asjas on vaidlusaluseks küsimuseks see, kas hagejal kui pankrotivõlgnikul on
§-de 110 ja 113 alusel võimalik tagasi võita tema poolt kostjale kui kolmandale isikule tehtud makset, kellega tal puudus iseseisev võlasuhe. Riigikohus on eelnevalt käesolevas asjas tehtud lahendis nr 3-2-1-115-07 leidnud, et hageja võib hea usu põhimõttest tulenevalt (VÕS § 6 lg 2) nõuda üleantu tagastamist kostjalt vaid juhul, kui viimane kolmanda isikuna täitmist vastu võttes teadis või pidi teadma asjaolust, et sooritus K. Kaasile võidakse tunnistada kehtetuks
3.
lg 1 sätestab, et kohus tunnistab tagasivõitmisel
- § 114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et tõendatud on võlausaldajalt K. Kaasilt
Vaidlust ei ole selles, et K. Kaasi maksekäsund täideti 2 kuud ja 3 päeva enne hageja pankrotimenetluse algatamist. Maakohus on õigesti esitatud asjaolude ja tõendite põhjal leidnud, et: 1) OÜ Kaubamax ja AS Vallox Invest ning K. Kaas ja OÜ Kaubamax olid
lg 3 alusel lähikondsed; 2) OÜ Kaubamax on eelistanud ühte võlausaldajat teisele, tehes väljamakse lähikondse K. Kaasi avalduse alusel ning jättes samal ajal täitmata näiteks AS-ga Viisnurk sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused; 3) K. Kaas, olles OÜ Kaubamax juhatuse liikmeks kuni 03.09.2004, võis ja pidi teadma hagejale 21.09.2004 maksekäsundi andes, et hageja on muutunud maksejõuetuks, kuna osaühingu majandustegevus oli seiskunud juba
Kostja pahausksuse olemasolul ei välista talle üleantu tagasinõudmist pankrotivarasse see, et hageja pole tagasivõitmise nõuet esitanud soorituse saaja K. Kaasi vastu. Ringkonnakohus leiab, et kostja pidi K. Kaasi vastu tagasivõitmise aluse olemasolust
lg 1 p 2 järgi teadlik olema, kuna OÜ Kaubamax ja AS Vallox Invest juhtimist korraldanud iskute ring osaliselt kattus (OÜ Kaubamax osanik J. Raig oli samaaegselt AS Vallox Invest aktsionär ning OÜ Kaubamax likvideerija Ove Tikk oli alates 27.12.2004 AS Vallox Invest nõukogu liige). Kuna kostja pidi hagejalt makse saades K. Kaasi poolt tehtud soorituse tagasivõidetavusest hageja pankroti korral teadlik olema, siis ei ole kostja tegutsenud hagejalt makse vastuvõtmisel heas usus ning seetõttu tuleb hageja poolt maksekäsundi alusel kostjale üle antud 99 161.15 krooni kostjalt hageja pankrotivarasse välja mõista. 6. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, siis tuleb kooskõlas TsMS § 60 lg-ga 11 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) vastavalt muuta kohtukulude jaotust esimese astme kohtus, mõistes TsMS § 61 lg 1 p-de 1 ja 2 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) alusel kostjalt hageja kasuks välja viimase õigusabikulud 4602 krooni ulatuses ning jättes kostja kulud (õigusabikulu 4958 krooni) menetluses tema enda kanda. Samuti tuleb vastustajalt 7 TsMS § 60 lõigete 1 ja 8 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) lisaks välja mõista apellandi kasuks viimase poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni ja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 3540 krooni. Üllar Roostoja Viivi Tomson 8 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.