Poolte vaidluse põhiobjektiks on teostatud tööde täpne maht. Kuna kostja ei soovinud eelarve ületamist, siis tööd katkestati ning kokkulepitud töödest jäid kostja nõudel teostamata sokliosa viimistlus ja vihmaveetorustiku paigaldus, mille eest hageja tasu ei nõua. Arvestades hinnapakkumises toodud ühikuhindasid on töövõtja tasu nõue 550 127.80 krooni, sh elamu fassaadi viimistlemine 869,2 m2 x 625.40 krooni = 543 597.68 krooni ja katuseräästa värvimine 14 160 krooni. Kostja on hagejale tasunud 369 220 krooni. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista reaalselt teostatud tööde eest 188 537.68 krooni ja põhinõude pealt arvestatava viivise alates 15.11.2006 kuni põhinõude täitmiseni 0,3% 188 537.68 kroonist, s.o 565.61 krooni iga viivituses oleva päeva eest, kuid mitte rohkem kui 99% põhinõudest, s.o 186 652.30 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmise kulud summas 1462.32 krooni. Töö ühikuhindades oli tegemist siduva eelarvega ning lepingu kogusummas oli tegemist mittesiduva eelarvega, kuna lepingu p 6.2.1 kohaselt töö mahu muutumisel muutub ka lepingu maksumus. Korteriühistu TM vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt esitas hageja 07.06.2006 kostjale kirjaliku hinnapakkumise kogu hoonele tehtavate tööde maksumuse kohta, kogusummas koos käibemaksuga 508 462 krooni. Hageja kinnitas, et hinnapakkumine on siduv ja selle maksumusega saab kõik tööd ära tehtud. Hageja väide, et hinnapakkumine oli tehtud kostja poolt öeldud mahtude järgi, on ebaõige. Hageja oli isiklikult kohal ja talle näidati hoonet tervikuna ja öeldi, mis töid tahetakse. Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist vaid juhul, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Käesoleval juhul oli hagejale ülevaatamiseks antud kogu hoone Timuti 9 välisfassaad ning on arusaamatu, miks hageja ei saanud õigeid mõõtmisi teha. Kostja ei ole ehitusspetsialist ja ei ole kunagi teinud mõõtmisi ega arvestusi ehitustööde mahtude kohta ega oska seda ka teha. Arvestuste tegemiseks oli hagejale esitatud projektdokumentatsioon. Kui hagejal tekkis lepingu sõlmimisel kahtlus objekti mahu suhtes, tulnuks hagejal teostada objekti ülemõõtmine, mitte aga lasta end eksitada 200 m2 mahu vahega. Seoses pakkumise nõustumisega allkirjastasid pooled 10.07.2006 töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus teostama Timuti 9 hoone fassaadi ja sokli välissoojustuse koos viimistlustöödega, vihmaveetorustiku vahetuse ja katuseräästa värvimistööd 430 900 krooni eest, millele lisandub käibemaks. Pärast ühe eksemplari allkirjastamist tegi hageja kostjale ettepaneku teha tööd soodsamalt ilma käibemaksuta (st mitteametlikult) ning sel juhul kogu tööd hoonele Timuti 9 saaks ära teha 430 900 krooni eest, millega kostja ka nõustus. Seetõttu vormistatigi leping ainult ühes eksemplaris, sest kostjale polevat seda vaja. Kostjale jäi arusaam, et tegutsetakse suulise kokkuleppe alusel. Vastavalt kokkuleppele tasus kostja hagejale sularahas 50% kogu tööde maksumusest, s.o kokku 215 450 krooni, summa on ilma käibemaksuta. Lepingu järgi oleks pidanud kostja tasuma hagejale enne tööde alustamist 50% lepingulisest tasust, s.o summas 215 450 krooni pluss käibemaks 38 781 krooni, seega kokku 254 231 krooni, mitte aga 215 450 krooni. Sellega on tõendatud asjaolu, et pooltel oli lepinguväline suuline kokkulepe teostada tööd ilma käibemaksuta. Hageja esindaja teatas kostjale
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv; kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve siduv. Hageja hinnangul kokkulepe 430 900 krooni koos käibemaksuga tasumises töö eest ei ole siduv ja 4 kostja hinnangul on siduv. Hageja väitel pooltevahelise lepingu p 6.2.1 tõendab hageja õigust tööde mahu suurenemisel nõuda täiendava tasu maksmist ja selles osas on tegemist mittesiduva eelarvega ning ühikuhindades on tegemist siduva eelarvega. Kostja juhatuse esimehe A. Vaheri ja kostja juhatuse liikme, tunnistaja E. Koha ning Timuti 9 elaniku, tunnistaja T. Soku ütluste kohaselt oli ühistu liikmetele oluline lõpphind ning nende tahe lepingut sõlmides oli kokku leppida lepingu p 8.2 nimetatud hinnas. Lepingu p 8.2 kohaselt on tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest 430 900 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 6.2.1 sätestab, et töövõtjal on õigus nõuda lepingu hinna muutmist või täiendavate kulude hüvitamist lisaks lepingu esialgsele hinnale juhul, kui töö maht suureneb; hind muutub ainult töö mahu muutuse või vastavate lisatööde otseste kulude võrra; kulude aluseks võetakse lepingu lisas olevas hinnapakkumises toodud ühikuhinnad.
lg 2 kohaselt mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud ette näha. Poolte vahel ei ole vaidlust faktis, et hageja eelarve koostamisel objekti ei mõõtnud. Hageja väitel uskus ta kostja mõõtmistulemusi. Hinnapakkumise ning lepingu kohaselt on töö pindala 730 m2, tegelik pindala oli 869,2 m2, s.o 139,2 m2 rohkem.
lg 1 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohus leidis, et hageja ettevõtjana ei ole tegutsenud mõistlikult. Kohtu arvates ei olnud õiguslikku tähendust sellel, kas mõõtmised teostas hageja või kostja. Hageja pidi tagama, et hinnapakkumine oleks paikapidav. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et objektiivseid muudatusi töö pindalas ning võimalikes segavates faktorites (satelliidiantennid seintel, kaablid) eelarve tegemisel ning töömahu suurenemise aja vahel ei toimunud. Pooled ei leppinud ka kokku senisest suuremat töömahtu või uut hinda. Pooled on küll kokku leppinud, et tööde mahu suurenemisel võib lepingu hinda muuta, kuid tõlgendades
lg 1 ja 2 koos, asus kohus seisukohale, et hinna muutmine on võimalik, kui hageja on teinud omalt poolt mõistliku selleks, et tööde maht ja seega lepingu hind ei muutuks, hageja seda teinud ei ole. Seega leidis kohus, et tööde maht oli täielikult ettenähtav ja hinnatav ning hagejal puudub õigus täiendavat tasu nõuda, eelarve oli pooltele siduv. Töödest on teostatud fassaadi viimistlus välja arvatud sokli viimistlus, mille eest vastavalt hageja nõudele on tasu 456 542 krooni ja katuseräästa värvimine, mille eest vastavalt hageja nõudele on tasu 14 160 krooni, seega kokku 470 702 krooni. Kohus tuvastas, et tasu lepingu täitmise eest on 430 900 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nimetatud summast on tasutud 215 450 krooni ja 153 770 krooni, seega kokku 369 220 krooni. Lepingus nimetatud töödest on teostamata sokli viimistlus ja vihmaveetorustiku vahetus. Sokli pindala, s.o tegemata töö maht on 62 m
Kui kohus leiab, et tegemist oli siduva eelarvega, siis jääb arusaamatuks, kuidas 6 on pooltel üldse võimalik rakendada lepingu punkti 6.2.1, kuivõrd siduv eelarve välistab ju eelarve muutmise täielikult. Samuti jääb arusaamatuks, et kui maakohus leiab, et lepingu p 6.2.1 saab rakendada ainult juhul, kui töövõtja on omalt poolt teinud mõistliku selleks, et tööde maht ja lepingu hind ei muutuks, siis millist eesmärki lepingu p 6.2.1 lisamine lepingusse üldse täidab – nimetatud punkt on lepingusse lisatud eesmärgil, et kokku leppida eraldi regulatsioon lepingutasu muutmiseks, mis tähendab, et lepingupooled ei soovi eelarve ületamisel lähtuda
Seeläbi lepingu suhtes kujundusõigust kasutades on maakohus ületanud oma pädevust ning muutnud lepingu p 6.2.1 tingimusi selliselt, et on lisanud selle rakendamiseks eeldused, milles lepingupooled ei ole tegelikult kokku leppinud. Seetõttu ei kuulu antud juhul kohaldamisele ka
lg 2, kuivõrd tegemist ei olnud eelarve olulise ületamisega ning eelarve ületamise puhuks oli lepingu p-s 6.2.1 ette nähtud eraldi regulatsioon, mistõttu kuulub antud juhul
lause asemel kohaldamisele lepingu p 6.2.
§-de 639 lg 2, 1027, 1028 lg 1 ja 1032 lg 2 alusel. Seda tegemata jättes on kohus jällegi oluliselt rikkunud TsMS § 438 lg
Apellant ei ole nimetatud sätteid täitnud ja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt; 2) on õige kohtu seisukoht, et eelarve oli pooltele siduv. 10.07.2006 töövõtulepingu sõlmimine toimus suulise arutelu ja kokkuleppe põhjal. Korteriühistul jäi arusaam, et tegutsetakse suulise kokkuleppe alusel ning hageja tegutseb heausksuselt ning kuna vastustaja ei saanud enda valdusesse koopiat lepingust, ei olnud tal ka alust muud eeldada.
639 lg 1 järgi oli poolte vahel tegemist siduva eelarvega. Lepingu sõlmimine seoti konkreetse hinnapakkumisega, sest see oli vastustajale lepingu sõlmimise aluseks just apellandiga, kuna viimane oli piiratud eelarvega korteriühistu hinnangul kõige soodsama hinnapakkumise 7 esitaja (vt KÜ Timuti 08.07.2006 üldkoosoleku protokoll). Sellest lähtuvalt oli apellant teadlik Korteriühistu TM piiratud eelarvest.
lg 2 sätestab, et mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Apellandile oli antud ülevaatamiseks kogu Timuti 9 hoone välisfassaad, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas apellandil ei olnud võimalik teha pakkumisel õigeid arvestusi ning miks ei saanud apellant tööde mahtusid ette näha; 3) on ebaõige väide, et maakohus on otsust tehes käitunud üllatuslikult ning oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kassa sissetuleku ordereid on vastustaja-kostja nõudnud kirjalikult alates poolte vahel vaidluse tekkimisest. EELNEV APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS Tartu Ringkonnakohus tühistas 21.04.2008 otsusega maakohtu otsuse ja rahuldas Balti Vara Kinnisvaraarenduse OÜ hagi Korteriühistu TM vastu osaliselt, mõistes Korteriühistult TM Balti Vara Kinnisvaraarenduse OÜ kasuks välja 188 537.68 krooni põhivõlgnevuse katteks, 30 000 viiviste katteks ja 1462.32 krooni kahju katteks. Ringkonnakohus leidis, et lepingu p 8.2 järgi oli tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest 430 900 krooni, millele lisandus käibemaks. Lepingu p 16.1 nägi ette, et lepingut võib muuta ja täiendada üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Kuna seda tehtud ei ole, siis on leping kehtiv ning pooled on kohustatud sellest juhinduma. Maakohtu järeldus, et pooled leppisid suuliselt kokku, et tööde eest makstavale tasule ei lisata käibemaksu, on vastuolus lepingu p-ga 16.1 ning põhineb ainuüksi kostja seletusel. Kostja 19.10.2006 üldkoosoleku protokoll ei tõenda kokkulepet jätta töö eest tasumisel maksmata käibemaks, vaid kinnitab kostja kui ühe lepingupoole arvamust tööde maksumuse kohta, kuid ei lükka ümber lepingu p-des 8.2 ja 16.1 sätestatut. Vastasel korral võiks üks lepingupool (toetudes üldkoosoleku otsusele) keelduda tasumast mis tahes töö eest kokkulepitud ulatuses. Sellist kokkulepet ei tõenda ka kostja poolt hagejale sularahas 215 450 krooni tasumine 21.07.2006. Viimati mainitu tõendab kostjalt hagejale ettemaksu tasumist enne tööde alustamist. Kassa sissetuleku order (kohtutoimiku lk 86) tõendab, et hageja esindaja on ettemaksu (sh käibemaks 32 865 krooni 26 senti) maksnud hageja kassasse. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et eelmärgitud orderil märgitud käibemaksu summa on kajastatud Maksu- ja Tolliametile esitatud aruandes. Nähtuvalt asja materjalidest on kostja tegelikkuses 869,2 m2 fassaadi viimistluse ja katuseräästa värvimise vastu võtnud alates 22.11.2006. Tööde vastuvõtmist kinnitas ringkonnakohtu istungil ka kostja esindaja. Lepingu p 6.2.1 järgi on töövõtjal õigus nõuda lepingu hinna muutmist või täiendavate kulude hüvitamist lisaks esialgsele hinnale juhul, kui töö maht suureneb. Hind muutub ainult töö mahu muutuse või lisatööde otseste kulude võrra. Kulude aluseks võetakse lepingu lisas olevas hinnapakkumises nr 00138 toodud ühikuhinnad. Lepingu p-st 6.2.1 järeldub, et kuigi esialgu lepiti kokku fassaadi töödes 730 m2 ulatuses, nägid pooled ette tööde mahu suurenemise ja sellest tulenevalt lepingu hinna muutumise võimaluse. Seega tuleneb lepingust, et esialgselt kokkulepitud fassaadi viimistlemise ulatus 730 m2 ei ole lõplik ehk pooled leppisid kokku mittesiduvas eelarves.
lg 2 kohaselt võib töövõtja mittesiduva eelarve olulisel ületamisel nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmisel võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Ringkonnakohus leidis, et tegemist on eelarve olulise ületamisega, kuna tööde maht suurenes 139,2 m2 ja 87 055.68 krooni võrra ning täiendavad kulutused olid eelmärgitud ulatuses ettenägematud. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et 1 m2 hind on 625.40 krooni, siis on hagejal võimatu viimistleda esialgselt kokkulepitud hinnaga 730 m2 asemel 869,2 m2 fassaadi. Kostja vastuväited oleksid arvestatavad, kui hageja nõuaks 1 m2 eest makstava tasu 8 suurendamist. Hageja teatas kostjale tööde mahu suurenemisest ja seetõttu loobus kostja sokli viimistlusest ja vihmaveetorude vahetamisest. Tegemist on
Elamu fassaadi pindala on objektiivne kriteerium ning seda ei ole hagejal võimalik muuta. Oleks ebamõistlik, kui hageja oleks jätnud 139 m2 fassaadi viimistlemata. Hagejal on õigus saada tasu 869,2 m2 fassaadi viimistlemise eest ning katuseräästa värvimise eest ühikuhindades, milles kirjalikult kokku lepiti. Hagejal on õigus saada fassaadi viimistlemise eest 543 597.68 krooni 2 (869,2 m x 625.40 krooni) ja katuseräästa värvimise eest 14 160 krooni, kokku 557 757.68 krooni. Kostja on hagejale tasunud 369 220 krooni. Seega on hageja õigus saada tasu 188 537.68 krooni. Kostja on võlgnevust osaliselt tunnistanud. Hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist lepingu p-s 10.3 kokkulepitud määras, s.o päevas 0,3% (565 krooni 61 senti) võlgnetavast summast, kuid mitte üle 99% põhinõudest.
lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. Kostja nõudis ringkonnakohtu istungil viivise vähendamist, kuna hageja nõutud määras on viivis ebamõistlik. Hageja kostja nimetatud taotlusele vastu ei vaielnud ning kinnitas, et jätab viivise mõistliku suuruse kohtu otsustada. Riigikohus on rõhutanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ei ole põhjendatud viivise vähendamine alla seadusega tagatud ulatuse. Arvestades
lg-s 1 sätestatud viivisemäära (22.11.2006 kuni 21.04.2008), oleks seadusest tuleneva viivise suurus olnud ca 27 000 krooni. Hageja on tegutsev äriühing, kostja aga korteriühistu. Seega on eelduslikult hageja majanduslik seisund võrreldes kostjaga parem, samuti ei nähtu asja materjalidest, et hagejale oleks tekkinud kahju seetõttu, et kostja viivitas raha maksmisega, mõistlikuks viivise suuruseks on 30 000 krooni.
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kulusid kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Korteriühistu TM esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu 21.04.2008 otsuse ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus tühistas 05.11.2008 otsusega ringkonnakohtu 21.04.2008 otsuse ning saatis asja apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus ei ole hageja nõude osalisel rahuldamisel tuginenud selgele õiguslikule alusele. TsMS § 654 lg 4 kohaselt peab ringkonnakohus oma otsuse põhjendavas osas märkima ära asjaolud, millele on kohtu järeldused rajatud, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Ringkonnakohtu otsus on oma põhjendustes vastuoluline. Pooltevahelise töövõtulepingu p 6.2.1 järgi on töövõtjal õigus nõuda lepingu hinna muutmist või täiendavate kulude hüvitamist lisaks lepingu hinnale juhul, kui töö maht suureneb. Kulude aluseks võetakse sama lepingupunkti järgi lepingu lisas olevas hinnapakkumises toodud ühikuhinnad.
lg 1 järgi võib kokku leppida töö eelarve, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv, kusjuures sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.
lg 2 järgi võib töövõtja mittesiduva eelarve olulisel ületamisel nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Töövõtjal on võimalus
lg-s 1 sätestatud eeldust ümber lükata, tõendades, et lepiti kokku mittesiduvas eelarves. Vaidluse korral lepingu tõlgendamise üle lähtutakse
§-s 29 sätestatud reeglitest. Kuna
§-s 639 sätestatud regulatsioon ei ole imperatiivne, siis võivad pooled lepinguga põhimõtteliselt kokku leppida teisiti, näiteks lepingu hinna muutmise õiguses juba ette juhuks, kui töö maht suureneb. 9 Ringkonnakohus on pooltevahelist õigussuhet tuvastades ebaselgelt kohaldanud
lg-t 2, leides ühest küljest, et lepingu p 6.2.1 tõendab poolte kokkulepet eelarve mittesiduvuses, kuid teisest küljest, et hagejal on õigus saada tasu 869,2 m2 fassaadi viimistlemise ja katuseräästa värvimise eest ühikuhindades, milles kirjalikult kokku lepiti. Ringkonnakohus ei ole võtnud selget ja põhjendatud seisukohta küsimuses, kas pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel tuleks aluseks võtta üksnes lepingu p 6.2.1 või üksnes
lg 2 või mõlemad, s.t kas hagejal on õigus nõuda eelarve ületamisel tasu lisaks varem kokku lepitud tasule üksnes lepingu p 6.2.1 alusel või peavad lisaks esinema kõik või osa
Asja uuel arutamisel tuleb ringkonnakohtul analüüsida, kas pooled leppisid lepingu p 6.2.1 järgi kokku, et töövõtjal on töömahu suurenemise korral õigus lepingu hinda muuta või mitte. Juhul kui ringkonnakohus tuvastab, et pooled leppisid kokku töövõtja õiguses lepingu hinda muuta ilma, et esineksid muud
lg-s 2 nimetatud eeldused, on hagejal õigus lepingu järgi saada eelarvet ületavat tasu poolte kokkuleppe järgi. Juhul kui ringkonnakohus sellist kokkulepet ei tuvasta, on töövõtjal õigus nõuda eelarvet ületavat tasu
Ringkonnakohus ei ole
Ringkonnakohus on lugenud ühe eelduse - eelarve ületamise ettenähtamatuse olemasolu tuvastatuks üksnes sellega, et eelarvet ületati oluliselt, ehk siis sisuliselt jätnud oma järelduse põhjendamata. Asjaolust, et eelarvet ületati oluliselt, ei saa järeldada eelarve ületamise ettenähtamatust.
lg 2 kohaldamisel tuleb silmas pidada, et sama lõike teise lause järgi peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamatult teatama. Ainult teatamiskohustuse täitmisel on töövõtjal õigus nõuda eelarvet ületava tasu maksmist. Kui töövõtja ei teata tellijale eelarve olulisest ületamisest viivitamatult, siis on tal tellija vastu üksnes alusetust rikastumisest tulenev hüvitisnõue. Ringkonnakohus on otsuses ebaõigesti määranud
lg 2 kolmanda lause järgi alusetust rikastumisest tuleneva nõude eeldused, märkides, et hageja teatas eelarve ületamisest ja tegemist on tellija alusetu rikastumisega. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude eelduseks on viimati nimetatud sätte järgi eelarve olulisest ületamisest teatamata jätmine. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude suuruse kindlakstegemisel ei ole pooled seotud lepingus kokkulepitud tariifidega.
lg 2 kolmanda lause puhul on alusetu rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel oluline eelarvet ületava töö keskmine kohalik turuväärtus. Kohtud on ebaõigesti käsitlenud ja hinnanud hageja ja kostja väidetavat kokkulepet jätta töö eest tasumisel maksmata käibemaks. TsÜS § 87 järgi ei too seadusega vastuolus olev tehing kaasa selle kehtetust, kui keelu mõtteks ei ole keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus (Riigikohtu 13.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-05). Keelava seaduse eesmärgiks ei ole õigussuhte enda reguleerimine, vaid sellega tahetakse takistada käitumist teatud viisil. Käibemaksuseaduses puudub otsene keeld teha käibemaksuseaduse sätteid rikkuvat tehingut. Seega juhul, kui tuvastatakse poolte kokkulepe tööde tegemise hinnas ilma käibemaksuta, ei ole see kokkulepe tühine. Käibemaksu tasumata jätmise eest vastutab KMS § 3 lg-st 1 tulenevalt teenuse osutaja, s.o töövõtja ja viimase poolt käibemaksu tasumata jätmine ei mõjuta töövõtulepingu kehtivust. Ebatäpne ja eksitav on ringkonnakohtu seisukoht lepingu muutmisel vorminõuete järgimata tagajärgede osas. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi
lg 2 järgi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Töövõtulepingu punkti 16.1 kohaselt võis lepingut muuta ja täiendada üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on kokkulepe kehtetu. Samas
lg 3 järgi ei või üks lepingupool tugineda lepingutingimusele, et lepingut muudetakse või leping 10 lõpetatakse teatud vormis, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta kostja väited vastuses hagile (kohtutoimiku lk 60), et pooled lõpetasid töövõtulepingu 07.11.2006 kokkuleppega tingimusel, et kostja maksab hagejale sularahas 153 770 krooni, mille tasumisel pooltel teineteise vastu rohkem nõudmisi ei ole. Ringkonnakohus oleks pidanud käsitlema ka kostja väiteid pooltevahelise kompromissi kohta 07.11.2006 toimunud arutelu käigus (kohtutoimiku I kd, lk 25, vt Riigikohtu 11.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-08) ja selgitama välja, kas pooled jõudsid kokkuleppele tööde lõpphinna muutmises. Jättes kostja vastuväidetele hinnangu andmata, on ringkonnakohus oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg-t 8 ja § 654 lg-t 5, millest tuleneb, et kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta seisukoht vastustaja esimese astme kohtus esitatud faktiliste väidete kohta (vt Riigikohtu 18.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08). Ringkonnakohus leidis, et hagejale tuleb hüvitada kohtueelses menetluses õigusabile kulunud 1462.32 krooni. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ringkonnakohtu põhjendus, mille kohaselt on nimetatud kulutused mõistlikud ning nõude maksmapanekuks vajalikud ja põhjendatud, ei ole piisav.
lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Kolleegium leiab aga, et selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused
Asja uuel läbivaatamisel peab kohus nõude rahuldamiseks ka kõiki nimetatud eeldusi kontrollima. RINGKONNAKOHTU LÄBIVAATAMISEL OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED ASJA UUEL
lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Vastavalt
§-le 13 lg 1 võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kõnesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või üks lepingupool tugineda lepingutingimusele, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Käesoleval juhul olid pooled kirjalikus lepingus kokku leppinud (lepingu p-d 8.2 ja 8.3), et lepingujärgsele tasule lisandub käibemaks, ning sama lepingu 16.1 kohaselt võis lepingut muuta ja täiendada üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on kokkulepe kehtetu. Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et pooled leppisid pärast kirjaliku lepingu vormistamist suuliselt kokku tasu maksmises ilma käibemaksu lisamiseta. Poolte taolist suulist kokkulepet lepingu muutmiseks kinnitavad nii kostja seadusliku esindaja A. Vaheri ütlused, et hageja esindaja M. Karro tegi talle ettepaneku kirjaliku lepingu sõlmimisel teha tööd käibemaksuvabalt juhul, kui tasutakse sularahas, millega hageja nõustus, samuti ka poolte konkludentne käitumine lepingu täitmisel, s.o kostja poolt lepingu p 8.3 alusel hagejale enne tööde algust sularahas 215 450 krooni (kokkulepitud ettemaksusumma ilma käibemaksuta) tasumine (tl 67) ja hageja poolt seejärel tööde alustamine ilma, et ta oleks esitanud kostjale lepingu p 8.3 mittekohase täitmise osas pretensioone, ning korteriühistu 19.10.2006 erakorralise koosoleku protokollist (tl 116) tulenev, et ühistu liikmed arutasid fassaaditööde lõpetamiseks korteriomanike poolt täiendava juurdemaksu tegemise vajadust, lähtudes ruutmeetri hinnast 530 krooni, s.o ilma käibemaksuta. Nimetatud tõendid kogumis lükkavad ümber hageja seadusliku esindaja M. Karro ütlused, hageja poolt kassa sissetuleku orderis (tl 86) märgitu ja ringkonnakohtule hageja poolt esitatud maksudokumendid ja pearaamatu väljavõtte selle kohta, et hageja on siiski oma kassaarvestuses, raamatupidamises ja käibemaksudeklaratsioonides näidanud kostjalt laekunud 215 450 kroonilt käibemaksu arvestamist. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud hageja kassaarvestuses, raamatupidamises ja käibemaksudeklaratsioonides kajastatu näitab küll hageja kui käibemaksukohustuslase maksukäitumist lepingu täitmise järel, kuid ei lükka usaldusväärselt ümber ülalpool märgitud muid tõendeid ja asjaolusid, millest saab järeldada poolte suulist kokkulepet tasu maksmisel käibemaksu mittearvestamiseks. Kuna hageja käitumisest saab järeldada tema nõustumist lepingu p-de 8.2 ja 8.3 muutmisega tasu suuruse osas suulises vormis, siis tulenevalt
lg-st 3 on poolte see kokkulepe kehtiv sõltumata sellest, et pooled olid lepingu p-s 16.1 kokku leppinud lepingu muutmise võimaluse üksnes kirjalikus vormis.
esimene lause sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Tulenevalt pooltevahelise lepingu p-st 14.1 pidi hageja tööde üleandmise vormistamiseks esitama kostjale teostatud tööde akti, mille järel tellija oli kohustatud tööd üle vaatama ning akti allkirjastama või sellest motiveeritult keelduma viie tööpäeva jooksul. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja on viinud lõpule fassaadi viimistluse 869,2 m2 ulatuses ja teostanud katuseräästa värvimise. Kostja seadusliku esindaja A. Vaher on maakohtus vande all antud seletustes (tl 134) kinnitanud, et hageja poolt teostatud tööde osas kostjal pretensioone ei ole ning et etteheiteid ei ole hagejale ka sokli viimistluse ja vihmaveetorude vahetuse tegemata jätmise osas, kuna see oli tingitud fassaaditööde mahu suurenemisest. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud asjaolud kinnitavad poolte kokkulepet, et hageja poolt teostatavad tööd piirduvad fassaadi viimistlusega 869,2 m2 ulatuses ja katuseräästa värvimisega, ning, et kostja saab lugeda
kohaselt arvates 22.11.2006 tööd vastu võtnuks vaatamata kostja keeldumisele allkirjastada teostatud tööde akt.
lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Hageja väidete kohaselt võimaldab eeltoodud lepingupunkt hagejal muuta kokkulepitud tööde mahtu ja hinda ilma, et pooled oleksid selles eelnevalt kokku leppinud, ning et selle lepingusättega välistati
Kostja väidetel leppisid pooled kokku siduvas eelarves ning lepingu p 6.2.1 tuleb mõista nii, et lepingu hinna muutmine on võimalik üksnes kostja poolt täiendavate tööde tellimisel. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd pooled tõlgendavad lepingu p 6.2.1 erinevalt ning ainuüksi sellest, et kostja huvi rahaliste vahendite piiratuse tõttu oli saada teenust algselt kokkulepitud hinnaga, ei järeldu, et pooled olid kokku leppinud eelarve siduvuses, siis ei ole võimalik poolte ühist tegelikku tahet lepingu p 6.2.1 sõlmimisel kindlaks teha. Kuna poolte ühise tegeliku tahte kindlakstegemine lepingu p 6.2.1 puhul ei ole võimalik, siis tuleb lähtuda
lg-s 4 sätestatud tõlgendamisreeglist, mille kohaselt tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. 13 Ringkonnakohtu arvates on lepingu p 6.2.1 sõnastusest tulenevalt mõistlik tõlgendada seda lepingusätet nii, et töövõtjal on õigus nõuda lepingu hinna muutmist tööde mahu olulise suurenemise korral hinnapakkumises toodud ühikuhindades juhul, kui on täidetud ka
lg 2 toodud muud eeldused, s.o eelarve ületamine ei olnud ettenähtav ja töövõtja oli tellijat eelarve olulisest ületamisest viivitamatult teavitanud. Nimetatud lepingusättes on pooled seega kokku leppinud mittesiduvas eelarves ning maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige. 7. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud
lg 2 lausetes 1 ja 2 toodud tingimused, mis võimaldavad hagejal tööde mahu (fassaaditööd 139,2 m2 ulatuses) olulisel suurenemisel kostjalt eelarvet ületava tasu maksmist kokkulepitud ühikuhindades nõuda. Arvestades nimetatud fassaaditööde mahu suurenemise ulatust on tegemist algse eelarve (730 m2) olulise ületamisega. Poolte seaduslike esindajate M. Karro ja A. Vaheri vande all antud seletused fassaaditööde algse mahu kindlakstegemise osas on vastukäivad M. Karro seletuste kohaselt andis talle lepingu sõlmimisel konkreetse fassaaditööde mahu A. Vaher, kes väitis, et on fassaadi korduvalt üle mõõtnud; A. Vaheri seletuse kohaselt tegi fassaaditööde mahu kindlaks töövõtja ise, olles selleks eelnevalt saanud kostjalt maja tehnilise projekti. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd usaldusväärselt ei ole tõendatud see, et hageja oleks saanud enne kostjale hinnapakkumise tegemist maja tehnilise projekti, ning Timuti 9 maja fassaadipind on ka suhteliselt suur ja selle täpset pindala on keerukas arvestada (akende rohkus, rõdude olemasolu jms; vt tl-del 40-46 olevad arvutused), siis ei saanud fassaaditööde mahu suurenemine hagejale kui töövõtjale olla ettenähtav vaatamata sellele, et hageja näol on tegu kogenud fassaaditööde teostajaga. Kuna pooltel ei ole sisulist vaidlust selles, et hageja sai tööde mahu suurenemisest teada 2006. a oktoobri keskpaigas ning ta teavitas kostjat sellest 2006. a oktoobri teisel poolel, siis on hageja õigustatud kostjalt nõudma tasu lepingu p 6.2.1 ja
lg 2 lausetest 1 ja 2 tulenevalt ka täiendavate fassaaditööde 139,2 m2 tegemise eest kokkulepitud ühikuhinnas, s.o 530 krooni 1m2 eest. 8. Põhjendatud ei ole kostja vastuväide hagile, et pooled lõpetasid töövõtulepingu 07.11.2006 kokkuleppega – kompromissiga - tingimusel, et kostja maksab hagejale sularahas 153 770 krooni.
lg 1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte esindajate vahel 07.11.2006 toimunud koosoleku ja seal arutatu kohta andnud seletusi apellandi juhatuse liige M. Karro ja kostja juhatuse liikmed A. Vaher ja E. Koha ning ütlusi tunnistaja T. Sokk (tl-d 130-136). M. Karro on seletanud, et 07.11.2006 kohtumisel teatasid kostja esindajad talle kategooriliselt, et on nõus apellandile tasuma täiendavalt vaid 153 770 krooni ning ta otsustas selle rahasumma 08.11.2006 vastu võtta, kuna oli põhjendatult kartus, et hageja võib sellestki ilma jääda. Samas ei nõustunud ta kokkusaamistel ja raha vastu võttes sellega, et nimetatud rahasumma on lõplik täiendav tasu tehtud tööde eest. A. Vaheri ja E. Koha seletuste ning tunnistaja T. Soku ütluste kohaselt tegid nad 07.11.2006 koosolekul töövõtja esindajale M. Karrole ettepaneku fassaaditööde lõpuleviimiseks ja lõpliku tasuna 153 770 krooni maksmiseks, arvestades soklitööde ja vihmaveetorude vahetuse tegemata jätmist, millega M. Karro ka nõustus. Ringkonnakohus, hinnates nimetatud tõendeid kogumis leiab, et poolte kompromissi saavutamine 07.11.2006 lepinguhinna muutmises ja täiendava tasu maksmises vaid 153 770 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Apellandi juhatuse liige M. Karro ei ole oma seletustes kinnitanud poolte vahel 07.11.2006 kompromissi saavutamist ning tema tahet nõustuda kostja esindajate poolt pakutud kompromissiga ei saa tuvastada vaid A. Vaheri, E. Koha ja T. Soku kui asjast huvitatud isikute ütluste pinnalt ega ka pelgalt M. Karro poolt 08.11.2006 153 770 krooni 14 vastuvõtmise faktist lähtuvalt. Et tegelikkuses kostja väidetavat kompromissi pooled 07.11.2006 ei saavutanud, kinnitavad kaudselt ka T. Soku ütlused selle kohta, et „07.11. koosolekul kas ütles seda Meelis Karro või teine noormees, et see maht on vale ja number on suurem ja tuleb kinni maksta“. 9. Arvestades eelpool tuvastatut, et pooled leppisid kokku tööde hinnad ilma käibemaksuta ja et hageja on õigustatud kostjalt nõudma tasu lepingu p 6.2.1 ja
lg 2 lausetest 1 ja 2 tulenevalt kokkulepitud ühikuhindades ka täiendavate fassaaditööde tegemise eest, siis on hagejal õigus tasule 460 676 krooni ulatuses (869,2 m2 x 530) fassaadi viimistlemise eest ja 12 000 krooni ulatuses katuseräästa värvimise eest, s.o kokku 472 676 krooni. Kuna kostja on hagejale maksnud tasu kokku 369 220 krooni, siis on põhjendatud kostjalt täiendavalt tasu väljamõistmine 103 456 (472 676 – 369 220) krooni ulatuses. 10. Hageja on esitanud kostja vastu ka nõude viivise väljamõistmiseks lepingu p-s 10.3 kokkulepitud määras, s.o võlgnetavalt summalt 0,3 % (310.35 krooni) päevas, kuid mitte üle 99 % põhinõudest.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Vastustaja on taotlenud ringkonnakohtus viivise vähendamist, leides, et hageja nõutud viivis on ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus leiab, et kostjas taotlus viivise määra vähendamiseks on põhjendatud, arvestades, et hageja kui tegutseva äriühingu majanduslik olukord on ilmselgelt kostja (korteriühistu) omast parem, samuti ei nähtu asja materjalidest, et hagejale oleks tekkinud seoses kostja poolt raha maksmise viivitamisega kahju. Ringkonnakohus peab põhjendatuks kostjalt viivis välja mõista 30 000 krooni ulatuses, mis on veidi enam kui seadusega ettenähtud viivisemäär. 11. Hageja on taotlenud kostjalt ka kohtueelses menetluses õigusabile kulunud 1462.32 krooni väljamõistmist.
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nimetatud säte võimaldab kannatanul nõuda kahju tekitanud isikult ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused
lg 1 järgi, s.o eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et seoses kostja vastulausega 22.11.2006 (tl 24-25) täiendavate tööde eest tasumisest keeldumise kohta oli hageja alates 24.11.2006 sunnitud kasutama kostjaga suhtlemiseks advokaadi õigusabi (tl-d 26-46). Advokaadibüroo Aivar Pilv on 23.11.2006 esitanud hagejale arve osutatud õigusabi eest 5900 krooni tasumiseks ning 20.02.2007 arve veel 2360 krooni tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt Advokaadibüroole Aivar Pilv makstut tuleb käsitleda hageja otsese varalise kahjuna ning nimetatud kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega, kes tõstatas vaidluse pooltevahelise lepingu p 6.2.1 tõlgendamisest ja keeldus põhjendamatult hagejale tehtud täiendavate tööde eest 103 456 krooni maksmisest. Kui kostja ei oleks lepingut nimetatud tasu maksmise osas rikkunud, siis ei oleks ka hageja pidanud õigusabiteenust kasutama ja vastavaid kulutusi kandma. Hageja on vähendanud oma kahjuhüvitusnõuet 1462.32 kroonini ning ringkonnakohus leiab, et hageja kahjuhüvitusnõue selles ulatuses on põhjendatud. 15 12. Kuna ringkonnakohus tühistab täielikult maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi põhinõude osas ligilähedaselt pooles ulatuses ja viiviste osas 30 000 krooni ulatuses, siis tuleb poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Andra Pärsimägi Viivi Tomson 16 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.