MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Ivo Pilving, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse kuupäev
- mai 2009 Haldusasja number 3-08-1999 Haldusasi M.K.i kaebus Viru Vangla poolt tekitatud kahju 163 000 krooni hüvitamiseks Apellant M.K. Vastustaja Viru Vangla Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg
- aprill 2009 RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata M.K.i taotlus riigilõivust vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu
- märtsi 2009 otsuse peale.
- Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- M.K. paigutati kartserisse 29.07.2008, seoses erinevate distsiplinaarkaristuste kandmisega. Ta on alates Viru Vanglasse saabumisest toime pannud 11 distsipliinirikkumist.
- M.K. esitas 09.10.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus, et Viru Vangla hüvitaks talle 163 000 krooni suuruse mittevaralise kahju, kuna Viru Vangla tegevus tema suhtes oli õigusvastane, vastuolus üldtunnustatud moraalinormidega, kahjustas tema tervist ning põhjustas füüsilisi kannatusi.
- Tartu Halduskohtu
- märtsi 2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et puuduvad tõendid Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kohta, samuti selle kohta, et M.K. üldse haige oli ja pidi ravimeid tarvitama ning et tema tervisele on kartseris viibimise ja ravimite äravõtmise tulemusel tekkinud riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluv kahju. Kaebaja tervisekaart näitab, et vastunäidustusi kartserisse paigutamisel ei olnud. Usutavad tõendid puuduvad ka katkise aknaklaasiga kambris viibimisest tekkinud tervisekahjustustest. Tervisekaardi kanded kinnitavad, et kaebajal tuvastati kõrvapõletik ja eemaldati klaasikild, kuid ei nähtu, et haigestumise ja vigastuse põhjuseks oli mõne vanglaametniku õigusvastane tegevus. M.K. loobus ise kartseris ette nähtud riietuse selga panemisest, seetõttu pole tal alust väita, et teda selleks sunniti ega kedagi oma väärikuse alandamises süüdistada. Ükski M.K.i nõude õiguslikest alustest ja faktilistest asjaoludest ei vast tegelikkusele.
- M.K.i apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Kaebaja leiab, et kartser on karistus ja raskelt haige inimese karistamine on ebainimlik, julm ja õigusvastane. Kaebajal oli tugev hambavalu ja ta läbis kahte maksa ravikuuri. Peale ilma aknaklaasita kambrisse paigutamist kõrvapõletik tugevnes. Viru Vangla on rikkunud Vangistusseaduse § 41, § 45 lg 1; Põhiseaduse § 18 lg 1, § 28 lg 1; inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni § 3; Euroopa karistusseadustiku Rec
(2006)2 § 1, § 18 lg 1, § 39, § 42 lg 2, 3, § 102 lg
- Koos apellatsioonkaebusega esitas M.K. kohtule taotluse riigilõivust vabastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata (HKMS § 91 lg 1). Kaebaja on küll tõendanud oma maksujõuetust, kuid apellatsioonkaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja selle läbivaatamata jätmisel ei jää kaitseta kaebaja olulised õigused.
- Riigikohtu halduskolleegium leidis 6.09.2007 määruses haldusasjas nr 3-3-1-40-07, et kohus peab riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel võtma lisaks taotleja maksevõimele arvesse ka muid asjakohaseid kaalutlusi (p 10). Üheks selliseks kaalutluseks on kohtu eelhinnang apellatsioonkaebuse eduväljavaadete kohta. Riigilõivu eesmärk on muuhulgas vältida kohtule läbimõtlematute kaebuste esitamist. Kui maksujõuetu isik vabastataks riigilõivust ka ilmselgelt perspektiivitute kaebuste esitamisel, jääks riigilõivu see eesmärk saavutamata. Riigikohus on seejuures rõhutanud, et riigilõivu tõttu ei tohi isiku olulised õigused jääda kaitseta (samas, p 11).
- Ringkonnakohtu hinnangul on antud juhul tegemist perspektiivitu apellatsioonkaebusega. Sisuliselt on apellatsioonkaebuses käsitletud neidsamu väiteid, mis olid juba esitatud halduskohtule esitatud kaebuses. Halduskohus on neid väiteid oma otsuses põhjalikult käsitlenud ning apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mis lükkaksid halduskohtu otsuses toodud põhjendused ümber. Sisuliselt on apellatsioonkaebuse motiiviks see, et halduskohus ei rahuldanud kaebaja taoltust ja ei mõistnud tema kasuks välja mittevaralist kahju.
- Kuna kaebaja väitel puuduvad tal vahendid riigilõivu tasumiseks, ei anna ringkonnakohus uut tähtaega riigilõivu tasumiseks, vaid tagastab apellatsioonkaebuse (HKMS § 33 lg 3 p 3). Ivo Pilving Maili Lokk 2 Agu Timmi