3-08-1664/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1664 Haldusasi Mihhail Kotšetkovi kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju 570 000 krooni nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.01.2009 määrus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mihhail Kotšetkovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 29.01.2009 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. määrus ASJAOLUD Mihhail Kotšetkov esitas 21.08.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla poolt tekitatud moraalse kahju 570 000 krooni hüvitamiseks. Kahju hüvitamise kaebuses taotleb enda riigilõivust vabastamist. Seega on kaebaja esitanud halduskohtule menetlusabi taotluse. Tartu Halduskohtu 03.09.2008 kohtumäärusega tagastati kaebus läbivaatamatult, kuna oli läbimata Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 1¹ lg 8 sätestatud kohtueelne kord. M. Kotšetkov esitas 11.09.2008 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 03.09.2008 määruse tühistamist ning teha uue määruse tegemist, millega võtta tema kaebus menetlusse. Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2008 määrusega tühistati Tartu Halduskohtu määrus ning saadeti asi tagasi ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Tartu Halduskohus jättis 29.01.2009 määrusega rahuldamata Mihhail Kotšetkovi menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt peab halduskohus riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel võtma lisaks taotleja maksevõimele arvesse ka muid asjakohaseid kaalutlusi. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik. Riigilõivu tasumise eesmärgiks on, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus andma eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Mida olulisem on kaebaja jaoks õigus, mille kaitseks ta kohtu poole pöörduda soovib, ning mida väiksemad on isiku võimalused oma õigusi kaitsta muul moel, seda enam on põhjendatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud, kui ilmneb, et õiguste kaitse vajadus kas puudub või on tegemist küsimusega, mida ei saa pidada isiku jaoks oluliseks. Samuti vähendab riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust see, kui isikul oleks võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta ka muul moel kui kohtu poole pöördudes. M. Kotšetkovi kaebuses esitatud nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Käesoleval juhul on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kusjuures väidetav kahju seisnes mittepüsivates füüsilistes ning emotsionaalsetes kannatustes. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamiselt. Ka riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-s 6 sätestatakse, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Nii nagu seadusandja ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet pidanud isiku jaoks oluliseks küsimuseks riigi õigusabi saamise seisukohast, ei pea kohus seda oluliseks ka riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. M. Kotšetkovi vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole kaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud. Kaebajale antakse riigilõivu tasumiseks aega kuni 10 päeva käesoleva määruse kättesaamisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED M. Kotšetkov esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 29.01.2009 määruse ning teha uue määruse, millega saata asi menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse kohaselt on riigilõiv kaebaja jaoks reaalselt ületamatu takistus kohtusse pöördumisel, sest ta on maksejõuetu. Puuduvad tuluallikad ja vahendid, kaebaja lähedased, ema ja isa on töötud ja tal pole raha riigilõivu maksmiseks. Riigis toimub diskrimineerimine materiaalse (sotsiaalse) seisundi järgi, sest õiglust saavutavad ainult rikkad ja kindlustatud isikud, kes jõuavad riigilõivu tasuda. Kaebaja nõuab hüvitist julma kohtlemise ja tervise kahjustamise eest, muuhulgas nõuab ka kompensatsiooni tervise taastamiseks. Piisav alus kohtusse pöördumiseks on juba ainuüksi see, et on toimunud õigusrikkumine, mis on kaasa toonud õiguste kitsendamise Kaebaja kandis moraalset kahju, füüsilisi kannatusi ja talle tekitati tervisekahjustus. Kaebaja nõuab seletust, miks tal pole õigust kahjuhüvitisele. HKMS § 5 lg 1 kohaselt juhindub halduskohus käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjades kohaldatavatest sätetest. Riigilõivust vabastamise küsimus on HKMS § 91 lg-s1 reguleeritud ja kohtul pole vajadust võtta kasutusele tsiviilkohtumenetluse sätteid. HKMS § 91 lg 1 järgi on riigilõivust vabastamine ette nähtud sel juhul, kui kohus veendub isiku maksevõimetuses. Ülaltoodu tõendab selgelt, et halduskohus ei arvestanud kõiki kaebusega seotud asjaolusid ja kohaldas valesti materiaalõigust. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.01.2009 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. Halduskohus on õigesti leidnud, et isiku jaoks olulise küsimusena saab eelkõige vaadelda küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või elukorraldus. Kahju, mis seisnes mittepüsivates füüsilistes ning emotsionaalsetes kannatustes, võib selle tõendatuse korral olla rahalise hüvituse nõude aluseks, kuid see ei saa olla nii oluline küsimus, mis oleks aluseks isiku vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Samuti on ringkonnakohtu arvates vajalik riigilõivust vabastamise küsimuse otsustamisel hinnata ka kaebuse perspektiivikust. Toimiku materjalide kohaselt võib öelda, et tegemist ei ole perspektiivika kaebusega. Ka seoses sellega ei ole otstarbekas isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Samas ringkonnakohus nõustub määruskaebusega, et kuna HKMS § 91 lg 1 sätestab riigilõivust vabastamise alused, siis ei pidanud kohus viitama TsMS vastavatele sätetele. Samas ei ole selline viitamine määruse tühistamise aluseks. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi