← Eesti

3-08-1832/23

Obsah (5)§ 41§ 48§ 46§ 15§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1832 Haldusasi D.

) ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) talle antud volitusi. Vaidlustatud käskkiri rikub kaebaja õigust osta enda vahendite eest just niipalju ja selles sortimendis kaupu, kui ta ise soovib. 3. Vastustaja Viru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt oli vangla direktoril

§ 41lg 2 alusel õigus piirangute kehtestamiseks.

Piirang kehtestati julgeolekukaalutlustel. Piirangute kehtestamisel arvestati muuhulgas asjaoluga, et kinni peetavatele isikutele on tagatud sisseostude tegemine kaks korda kuus, mistõttu vajadus suurtes kogustes kauba ostmiseks puudub. Käskkirjaga ei piiratud summa suurust, mille eest kinnipeetav võib ühes kuus asju osta, vaid seda, kui suures koguses võib kaupa osta ühe poekorra ajal. Viibides kinnipidamisasutuses ei saa kaebaja arvestada, et ta saab osta ükskõik mida, ükskõik kui suures koguses. Kaebaja võimalus oste sooritada on niikuinii piiratud vangla kaupluses pakutava sortimendiga. HALDUSKOHTU LAHEND 4. Tartu Halduskohus jättis 30. detsembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata.

§ 41

lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava vabadus küll üldreeglina vaid seaduses toodud piirangutele, kuid vanglal on julgeolekukaalutlusel lubatud kohaldada ka selliseid piiranguid, mida seadus otseselt ei sätesta. Sellisest õiguslikust alusest lähtub ka vaidlustatud käskkiri. Kuivõrd

§ 48

lg-ga 1 on seaduseandja andnud vanglale õiguse kinnipeetava ostude üle kontrolli teostada, pole erinevate kaupade ostmisele piirkoguste seadmine lubamatu. Sama põhimõte sisaldub ka VSKE § 74 lg-s 1, lisaks tuleneb VSKE § 57 lg-st 3 täiendav alus kinnipeetava sisseostude koguselisele piiramisele. Kuna

§ 46

ja § 47 kohaselt on kinnipeetavatele tagatud nii riietus kui toit ning sisseostude tegemine toimub Viru Vangla kodukorra p 13 alusel kaks korda kuus, ei ole korraga suurtes kogustes kaupade ostmine kinnipeetavatele hädavajalik, see ei piira neid ülemäärase rangusega, ei alanda nende inimväärikust ega moonuta seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Sisseostudele koguseliste piirangute seadmine ei ole keelatud ainete ja esemete keelamine

§ 15

lg 4 mõttes ega välista kinnipeetava õigust hoida enda juures või laos kinnipeetavale lubatud asju. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. D.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
  2. detsembri 2008 otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse ja selle täienduse kohaselt on halduskohus valesti tõlgendanud

§ 41lg-t 2.

Vangla direktori kohaldatavad piirangud ei tohi puudutada teisi seadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi.

§ 48

lg-st 11 tuleneb summa, mille eest kinnipeetav võib ühes kuus kaupu osta.

ja VSKE ei anna vangla direktorile õigust reguleerida seda, kui palju ja missugust kaupa on kinnipeetaval õigus ühe ostukorra jooksul poest osta. Kui kaebaja ei saa osta just seda kaupa, mida ta tahab ja soovitud koguses, siis ei saa ta kasutada ka

§-st 48 lg 11 tulenevat õigust kulutada ühes kuus ära ostuks ettenähtud summa e. 4350 kr. Otsitud ja põhjendamatu on piirangute kehtestamine põhjusel, et suurtes kogustes kauba ostmine segab kambri läbiotsimist. Kehtestatud koguselised piirangud erinevatele kaupadele ei ole proportsionaalsed ja mõistlikud. Kaebaja põhjendatud huvi on soov saada tulevikus Viru Vanglalt kompensatsiooni selle eest, et vangla ei võimaldanud tal osta talle vajalikus koguses kaupa ja kasutada

§ 48lg-st 11 tulenevat õigust osta kaupa ühes kuus kuni 4350 kr eest.

6. Vastustaja Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt lähtub vaidlustatud käskkiri

§ 41

lg-st 2 tulenevast õiguslikust alusest ning selle põhjendused on asjakohased ja arvestatavad. Julgeolekukaalutlustel põhineva piiranguga ei piiratud summat, mille ulatuses kinnipeetav võib oste sooritada, vaid kauba kogust, mida kinnipeetav võib osta ühe poekorra ajal.

ja vaidlustatud käskkiri reguleerivad sisseostude tegemist erinevatest aspektidest. Meelevaldne on väide, et

§ 48

lg-s 1 viitega VSKE §-le 74 sätestatud vangla õigus teostada kontrolli sisseostude üle tähendab ainult seda, et kinnipeetav ei saa teha sisseoste ilma vangla vahenduseta ning vanglal ei ole sellest tulenevalt õigust kehtestada sisseostude tegemisega seoses muid piiranguid. Võimalus miinimumpalga ulatuses sisseoste sooritada on ainult võimalus, mis realiseerub üksnes vastavate vahendite olemasolul. Kaebaja rahalised vahendid ei ole senini ka reaalselt võimaldanud seaduses ettenähtud summat ühes kuus ostudele kulutada. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et vangla tagab ka ilma sisseostudeta kinnipeetavate miinimumvajadused toidule ja riietusele ning seega ei ole kauplusest sisseostude sooritamine miinimumpalga ulatuses ühes kuus ka hädavajalik. Halduskohtu viide VSKE § 57 lg-le 3 näitab, et kui lisada 30 kg-le lubatud asjadele veel kauplusest ostetavad toiduained jms. äratarvitatavad ained, on tulemuseks väga suur kogus asju, mille asumine kambrites raskendab oluliselt kinnipeetavate kontrollimist. Asjakohatu on kaebaja väide, et suurtes kogustes kauba ostmine ei raskenda läbiotsimise teostamist. Mida rohkem on kambrites asju, s. h veel äratarvitamata toiduaineid, hügieenivahendeid jne, seda rohkem aega võtab asjade läbiotsimine ja seda rohkem on kinni peetavatel isikutel võimalusi peita keelatud esemeid, ning tekitada lubamatuid alluvussuhteid. Samuti on takistatud visuaalse ülevaate saamine kambrist. Kehtestatud koguselised piirangud erinevatele kaupadele on põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2008 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus on valesti tõlgendanud

§ 41

lg 2, leides, et selle sätte alusel oli Viru Vangla direktoril õigus 17.07.2008 käskkiri nr 168 välja anda.

§ 41

lg 2 kohaselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Käskkirjas nr 168 on esitatud kaalutlused mis tingisid käskkirja väljaandmise. Käskkirjas esitatud kaalutluse kohaselt: ,,Viru Vanglas on kinni peetavatele isikutele tagatud sisseostude tegemine kaks korda kuus, mistõttu ei ole kinni peetavatel isikul vajadust korraga osta suurtes kogustes kaupa, kuna nad seda ise ära tarvitada ei jõua ning kinni peetavatel isikutel ei ole õigust oma sisseoste jagada teistele kinni peetavatele. Suurtes kogustes sisseostude tegemine ning nende kambris hoidmine raskendab vanglas läbiotsimiste teostamist, suurendab keelatud esemete peitmise võimalusi ning ohustab vangla julgeolekut.“ Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja p-s 3.2

täiendamine §-ga 41 on märgitud, et: ,,Ilmselge on see, et lõige 2 ei anna vanglatele volitust piirata õigusi, mis on juba konkreetselt piiratud, naiteks ei ole õigust pikendada distsiplinaarkaristuste tähtaega, laiendada täiendavate julgeolekuabinõude aluseid või kasutada relvi juhul, kui selleks ei tulene seadusest õigust. Seega ei saa üldvolitusele tuginedes rakendada meetmeid, mille kasutamise eeldused on seaduses täpsustatud ja piiritletud." Lisaks on seletuskirjas rnärgitud, et: ,,Sätte eesmärgiks on vältida olukordi, kus igal väiksemalgi vangla toimingul peab olema konkreetne seaduslik alus. Vangla kontekstis, kus tehakse toiminguid, mis hõlmavad kõiki kinnipeetava eluvaldkondi, on vajalik paindliku regulatsiooni olemasolu". Kuna seadus ei sätesta konkreetset piirangut, millises koguses võib kinni peetav isik kaupa osta ühe ostukorra ulatuses, siis oli Viru Vangla direktoril tulenevalt

§-st 41 lg 2 ja justiitsministri 13.06.2006 määruse nr 20 Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus §-st 4 lg 2 p 7 (vangla direktor annab oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele) õigus anda selliseid piiranguid sisaldav käskkiri juhul, kui need piirangud on vajalikud julgeoleku tagamiseks vanglas, vastavad täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning nendega ei moonutata seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust, s. o piirangute kehtestamisel on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks sätestab ka

§ 66

lg 3, et direktor vastutab julgeoleku eest vanglas, mis samuti paneb vangla direktorile kohustuse võtta tarvitusele meetmed julgeoleku tagamiseks vanglas. Asjaolu, et

§ 48

lg 11 kohaselt võib kinnipeetav ühes kuus teha sisseoste kuupalga alammäära piires ei tähenda seda, et nimetatud sättega ja VSKE §-ga 74 (sisseostude tegemise ja ostu eest tasumise kord) oleks sisseostude tegemise kord ammendavalt reguleeritud ja vangla direktoril puuduks seetõttu õigus

§ 41lg 2 alusel selles valdkonnas vajadusel täiendavaid piiranguid kehtestada.

Ringkonnakohus möönab, et piirangute kehtestamine selle kohta, millises koguses võib kinni peetav isik ühe ostukorra jooksul ühte või teist kaupa osta, riivab kinni peetava isiku, s. h kaebaja privaatautonoomiat ja omandi käsutamise õigust ning

§-s 48 lg 1 sätestatud sisseostude tegemise õigust, kuid see riive on kohtu hinnangul proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas) ning piiranguga ei alandata kinni peetavate isikute inimväärikust. Samuti on vaidlusalune piirang kooskõlas

§-ga 6 lg 1, mille kohaselt vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Nagu juba varem märgitud, on Viru Vangla direktori vaidlusalune käskkiri välja antud eesmärgiga tagada vangla julgeolek, kuna suurtes kogustes sisseostude tegemine kinnipeetavate poolt ning nende (sisseostude) kambris hoidmine raskendab vanglas läbiotsimiste teostamist, suurendab keelatud esemete peitmise võimalusi ning ohustab seega vangla julgeolekut. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimise hindamisel loetakse sobivaks abinõu, mis soodustab piiranguga seatud eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Lähtudes piirangu eesmärgist, milleks on vangla, s. h ka kinni peetavate isikute endi julgeoleku tagamine, on piirang ringkonnakohtu hinnangul sobiv, sest aitab ära hoida või vähendada tegevusi (suurem võimalus peita kambrisse keelatud esemeid, läbiotsimiste teostamise raskendamine tulenevalt ostetud ja kontrollimist vajavate esemete suuremast hulgast, isiku enda tarbimisvajadust ületavate ostude puhul ostetud asjade üleandmise või vahetamise võimalus, mis omakorda tekitab kinnipeetavate vahel võlasuhteid, millede lahendamine võib viia kinni peetavate isikute tülideni ja füüsiliste konfliktideni, mille toimumine ja toimepanek ohustab ilmselgelt vangla julgeolekut. Abinõu on vajalik, kui piirangu eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Lähtudes piirangu eesmärgist ja eelpoolkirjeldatud võimalustest ohu tekkimiseks vangla ja kitsamalt ka kinni peetavate isikute endi julgeolekule juhul, kui kinni peetava isiku poolt ühe ostukorra raames tehtavatele sisseostudele ei oleks seatud koguselist piirangut, loeb ringkonnakohus abinõu vajalikuks, sest ilma sisseostude kogust piiramata ei ole efektiivselt võimalik saavutada olukorda, kus kinni peetava poolt ostetud ja kambris hoitavad asjad (s. h toiduained ja hügieenitarbed koos pakenditega jne.) ei muutuks vahenditeks, millega on võimalik takistada läbiotsimiste efektiivset teostamist, kalduda kõrvale keelust hoida kambris keelatud esemeid, tekitada kinni peetavate isikute vahelisi alluvus- ja võlasuhteid jne. Ringkonnakohtu hinnangul ei hoia vangla vahendusel ostetavate kaupade võimalikust põhjendamatult suurest kogusest ja selle kambris hoidmisest tulenevaid julgeolekuriske ära

§-st 48 lg 11 tulenev piirang, et kinnipeetav võib ühes kuus teha sisseoste kuupalga alammäära piires ega ka VSKE §-st 57 lg 3 tulenev piirang, mille kohaselt kinnipeetava enda juures ja laos olevate lubatud asjade kaal kokku ei või ületada 30 kg, sest näiteks vangla kaudu ostetavaid toiduaineid, hügieenivahendeid ja muid n. ö äratarvitatavaid asju ei arvestata VSKE §-s 57 lg 3 märgitud lubatud asjade piirkaalu hulka. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Käskkirjaga nr 168 reguleeritakse kinni peetavate isikute sisseostude kogust konkreetsete käskkirjas toodud kaubaartiklite lõikes ühe ostukorra kohta ning sisseoste on kinni peetavatel isikutel Viru Vanglas võimalik teha vangla vahendusel kaks korda kuus, mis tähendab seda, et iseenesest on kinni peetavatel isikutel võimalik ühes kuus osta käskkirjas nr 168 loetletud kaupa kahekordses koguses. Käskkirjas toodud loetelu kohaselt võib kinni peetav isik ühes kuus osta näiteks 4 kg leiva- ja saiatooteid, 5 kg juustu ja suitsuvorsti, 4 l piimatooteid, suitsutatud lihatooteid 2 kg, halvaad ja šokolaadi kokku 2 kg, komme 2 kg, tualettseepi, šampooni jt. hügieenivahendeid 2 tk iga eset, 2 pakki A4 paberit, 2 vihikut, 2 kirjaplokki jne. Kuna vangla kaupluses pakutavad toiduained on eelkõige võimalus lisatoidu ostmiseks, sest Viru Vangla pakub kolm korda päevas kinni peetavatele isikutele sooja toitu, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul käskkirjas nr 168 toiduainete koguste osas kehtestatud piirangud oma ulatuselt ebaproportsionaalsed. Sama kehtib ka muude loetelus toodud kaupade liikide osas. Samuti on piiratud kogustes osta võimaldatud kaupade loetelu koostatud selliselt, et kinni peetav isik saab valida mitme sarnase kaubakategooria vahel ja soovi korral ka korraga osta sarnase kaubakategooria kaupu (näiteks halvaa ja šokolaad ning lisaks kommid, paber, vihik ja kirjaplokk eraldi jne). Lähtudes eeltoodust ei ole ringkonnakohtu arvates kehtestatud piiranguga sekkutud kinni peetavate isikute õigustesse (iseotsustamise õigus seonduvalt omandi käsutamise õigusega, mis tuleneb

§-st 48 lg 1) sellise ulatusega ja nii intensiivselt, et see kaaluks üle piirangu kehtestamise eesmärgi, milleks on vangla ja kitsamas mõttes ka vanglas viibivate kinni peetavate isikute endi julgeoleku tagamine. Agu Timmi Tiit Lõhmus Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.