3-08-2537/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-2537 Haldusasi Vjatšeslav Julini (Džanashija) kaebus Tartu Vangla direktori 05.08.2008 käskkirja „Kirjapaberi andmine kinni peetavatele isikutele“ tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.03.2009 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vjatšeslav Julin Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. märtsi 2009 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD Tartu Halduskohtusse saabus kinnipeetav Vjatšeslav Julini (Džanashija) kaebus Tartu Vangla direktori 05.08.2008 käskkirja nr 1-3/93 peale. Vaidlustatud käskkirja punktiga 1 lubatakse anda igal tööpäeval üks leht valget kirjapaberit formaadis A4 ja üks ümbrik kinni peetavatele isikutele, kelle vanglasisesel isikuarvel on viimase poole aasta jooksul olnud vähem kui 200 krooni ja keda vangla ei ole tööga kindlustanud. Kaebaja palus tühistada Tartu Vangla direktori 05.08.2008 käskkirja nr 1-3/93 ning tunnistada see kui riigiasutustega kirjavahetust piirav haldusakt ka õigusvastaseks. 13.01.2009 esitas V. Julin taotluse, milles palus esialgse õiguskaitse korras peatada kaevatava haldusakti – Tartu Vangla direktori 05.08.2008 käskkirja nr 1-3/93 - täitmine haldusasja nr 3-08-2537 kohtumenetluse ajaks. Tartu Halduskohus jättis 14.01.2009 määrusega V. Julini esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, kuna sellele ei olnud lisatud tõendit riigilõivu tasumise kohta. Kohus võttis arvesse, et kaebuse esitamisel vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest pooles ulatuses ja vabastas seega ta ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust pooles ulatuses, kohustades kaebajat tasuma riigilõivu 100 krooni. V. Julin esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu 14.01.2009 määruse tühistada ja vabastada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest. 04.02.2009 määrusega tagastas Tartu Halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse, kuna kaebaja jättis kohtu poolt määratud tähtajaks esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudused kõrvaldamata ja riigilõivu tasumata. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 16.02.2009 määrusega V. Julini määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 14.01.2009 määruse, rahuldades riigilõivust vabastamise taotluse ning vabastades kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest täies ulatuses. 16.02.2009 saabus Tartu Halduskohtusse V. Julini määruskaebus 04.02.2009 esialgse õiguskaitse tagastamise määruse tühistamiseks. Tartu Halduskohus rahuldas 10.03.2009 määrusega V. Julini määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 04.02.2009 kohtumääruse haldusasjas nr 3-08-
3. Sama määrusega jättis halduskohus rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. Määruse põhjenduste kohaselt oli kaebaja esitanud määruskaebuse esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise määrusele ning Tartu Ringkonnakohus 16.02.2009 määrusega vabastas V. Julini riigilõivu tasumisest, siis ei olnud halduskohtul alust kaebajale esialgse õiguskaitse taotlust tagastada. HKMS § 12 1 lg 1 kohaselt kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu sooritamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt halduskohus võib kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ei kuulu rahuldamisele. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Kirjapaberi täielik puudumine võib küll välistada Põhiseaduse (edaspidi PS) § 15 lg-s 1 ja §-s 46 sätestatud õiguste teostamise, ent antud juhul ei jäeta kaebajat vaidlustatud käskkirjaga täielikult ilma õigusest saada kirjapaberit. V. Julin saab igal tööpäeval ühe lehe valget kirjapaberit. Arvestades asjaolu, et käesoleva kohtuasja lahendamiseks võib keskeltläbi kuluda aega 3-4 kuud ning kaebaja saab selle aja jooksul igal tööpäeval ühe lehe valget kirjapaberit, leiab kohus, et kaebaja asutuste poole pöördumise võimalused ei ole takistatud. Kohtumenetluse ajal ei saa kaebaja õigused niivõrd kahjustatud, et oleks vajalik vaidlustatud käskkirja täitmine peatada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED Vjatšeslav Julin esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 10.03.2009 määruse ning teha uue määruse, millega saata asi menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu määruse esimesest osast näha, et kohus on teadlik vangla direktori 05.08.2008 käskkirja nr 1-3/93 toimest. Määruses teises osas on aga kohus juba teisel arvamusel. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse kohta otsuse langetanud kohtunik pole olnud objektiivne, mis raskendab kaebaja olukorda kirjavahetuses kohtuga ja riigiasutustega, piirates kaebaja PS § 15 lg-st 1 ja §-st 46 tulenevaid õigusi. Vaidlustatava kohtumääruse resolutsiooni
4. osa on vastuolus Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2009 määrusega. Halduskohus pole arvestanud, et kaebajal on peale antud haldusasja kohtumenetluses veel üle 10 asja, samuti on kaebajal tihe kirjavahetus riigiasutuste ja Euroopa Kohtuga. Kaebajal on tekkinud olukorras väga raske oma kohtuasju ajada. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti viidanud HKMS §-le 121 lg 1, mille kohaselt kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu sooritamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-67-01 märkinud, et kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt juba kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Lähtudes kaebaja poolt kaebuses esitatud taotluse sisust ei näe ringkonnakohus antud asjas sellist võimalust, et vaidlustatud käskkirja kehtimine kohtumenetluse ajal looks selliseid kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Samuti ei tulene kaebajale Tartu Vangla direktori 05.08.2008 käskkirja kehtivusest ka sellise kahjuliku tagajärje ohtu, mis annaks aluse taotletud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Asjaolu, et Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2009 määruses on leitud, et halduskohtule esitatud kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, ei tähenda samuti seda, et V. Julini taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja vaidlusaluse käskkirja kehtivuse peatamiseks tuleks seetõttu igal juhul rahuldada. Määruskaebuses esitatud põhjendus, et kaebajal on käesoleva haldusasja kõrval halduskohtus veel menetluses üle 10 kohtuasja ning ta peab väga tihedat kirjavahetust ka riigiasutuste ja Euroopa Kohtuga ei anna samuti iseenesest alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, sest kaebuse esitaja ei ole esile toonud ühtegi konkreetset juhtu, mille puhul saaksid käesoleva menetluse ajal sellisel määral kahjustada tema PS §-dest 15 ja 46 tulenevad õigused, et esialgse õiguskaitse korras tuleks vaidlustatud käskkirja kehtivus peatada. Tulenevalt HKMS §-st 122 lg 5 on käesolev määrus lõplik ja selle peale ei saa enam Riigikohtule määruskaebust esitada. Einar Vene Agu Timmi 3 Maili Lokk