Obsah (4)

§ 661§ 663§ 374§ 452

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-986 Haldusasi AS K & H kaebus Maksu- ja T

) § 452 lg 4 alusel õigus eeldada kohtuotsuse tegemist hiljemalt 40 päeva jooksul taotluste ja dokumentide esitamise tähtpäevast arvates. Endine haldusasi nr 3-08-2220 oli menetluste liitmise ajal alles eelmenetluse staadiumis ning seetõttu tekitab haldusasjade liitmine viivituse endise haldusasja nr 3-08-986 lõpuni menetlemisel.

1. c)Eelneva menetluse põhjal oli pooltel õigus eeldada, et kohtu arvates on haldusasjade eraldi lahendamine võimalik, sest halduskohus jättis 16. jaanuaril 2009 rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotluse samade haldusasjade liitmiseks.
2. d)Halduskohus oli määranud endises haldusasjas nr 3-08-986 kohtuotsuse teatavaks tegemise aja, millest võib järeldada, et kohus pidas nimetatud asjas kohtuotsuse tegemist võimalikuks. Halduskohtu 26. märtsi 2009. a määrusest ei nähtu, millisel põhjusel on kohus varasemat seisukohta muutnud ja otsustanud haldusasjad liita. 2 6. AS K&H vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei anna HKMS § 471 lg 1 alust 26. märtsi 2009. a määruse vaidlustamiseks määruskaebusmenetluse korras. Alust määruskaebuse esitamiseks menetluste liitmise määrusele ei tulene ka tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Määruskaebuses esitatud seisukohad puudutavad pigem haldusasjade liitmise ja kohtuotsuse teatavakstegemise aja tühistamise otstarbekust, mille jaoks on ette nähtud vastuväite või vastavasisulise taotluse esitamise võimalus. 7. Ringkonnakohtu taotlusel esitas AS K&H oma vastuse ka Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse määruskaebusele, millega vaidlustati haldusasjade liitmist Tartu Halduskohtu poolt (halduskohtu 26. märtsi 2009. määruse peale esitatud määruskaebus). Vastuses palutakse jätta Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2009. a määruse peale rahuldamata. Vastuses märgitakse, et kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et määruskaebuses esitatud vastustaja seisukohad puudutavad hoopis haldusasjade liitmise ja kohtuotsuse teatavakstegemise aja tühistamise otstarbekuse küsimust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus käsitleb asja lahendamisel kõigepealt haldusasjade liitmise vaidlustamise võimalikkust (osa I) ning seejärel haldusasjade liitmise põhjendatust käesolevas asjas (osa II). I 9. HKMS § 472 lg 1 sätestab, et määruskaebuse menetlemisel halduskohtus ja selle kontrollimisel ringkonnakohtus lähtutakse tsiviilkohtumenetluse sätetest.

§ 661

lg 1 järgi esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse.

§ 663

lg 1 järgi otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Muuhulgas peab kohus kontrollima, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud. Tartu Halduskohus keeldus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse määruskaebuse menetlusse võtmisest põhjendusel, et kohtuasjade liitmise vaidlustamiseks ei ole halduskohtumenetluse seadustikus ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus edasikaebamise korda ette nähtud ning samuti ei takista haldusasjade liitmine asja edasist menetlust (HKMS § 471 lg 1).

1. Halduskohus märkis õigesti, et halduskohtumenetluse seadustik ja tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri otseselt küsimust, kas kohtuasjade liitmine on vaidlustatav. Seetõttu tuleb vaidlusalune küsimus lahendada HKMS § 471 lg 1 alusel, mille kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.
2. Riigikohtu halduskolleegium on
3. aprilli
4. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-19-09 andnud tõlgenduse HKMS § 741 lg-le 1, mis käsitleb ringkonnakohtu määruse vaidlustamist Riigikohtus ja mis näeb analoogselt HKMS § 471 lg-ga 1 ette, et määruskaebuse ringkonnakohtu määrusele võib esitada üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. 3 Selles asjas leidis Riigikohtu halduskolleegium, et fraasi „määrus takistab asja edasist menetlust” tuleb tõlgendada laiendavalt. See säte hõlmab nii juhtumeid, kus tegemist on kohtuasja menetluse edasise takistamisega kui ka juhtumeid, kus takistatud on kohtuasja menetluse mõistliku aja jooksul lõpetamine.
5. Ringkonnakohus leiab, et ka haldusasjade liitmine võib takistada ühe haldusasja menetluse lõpetamist mõistliku aja jooksul. Kui liidetakse näiteks piisava omavahelise seoseta asjad või kui ühe asja lõpuni lahendamine on haldusasjade menetluse erinevaid staadiumeid arvates otstarbekas, hoolimata haldusasjade omavahelisest seosest, siis on haldusasjade liitmine ebaotstarbekas ja vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. See takistab haldusasja menetluse lõpetamist mõistliku aja jooksul.
6. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Halduskohus on ekslikult leidnud, et kohtuasjade liitmine ei ole vaidlustatav ja keeldunud seetõttu Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse määruskaebuse menetlusse võtmisest. II
7. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse määruskaebus on ringkonnakohtule esitatud Tartu Halduskohtu
8. aprilli
9. a määruse peale, millega keelduti menetlusse võtmast määruskaebust haldusasjade liitmise vaidlustamiseks. Kuna halduskohus pidas haldusasjade liitmise määrust mittevaidlustatavaks, siis ei ole ta järelikult otsustanud ka asjade liitmise määruse peale esitatud määruskaebuse põhjendatuse üle vastavalt

§ 663lg-le 4.

Selle sätte kohaselt võib esimese astme kohus juhul, kui ta leiab, et määruskaebus on põhjendatud, selle ise määrusega rahuldada. Samas leiab ringkonnakohus, et nimetatud asjaolu ei takista ringkonnakohtul sisuliselt lahendada haldusasjade liitmise määruse (

1. märtsi
2. a määrus) peale esitatud määruskaebust. Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks piirduda üksnes halduskohtu
3. aprilli
4. a määruse tühistamisega ning haldusasjade liitmise määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebuse tagasisaatmisega selle menetlemiseks halduskohtus

§-le 663 järgi. See oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Samuti ei rikuta

1. märtsi
2. a määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisega poolte õigusi, sest asjas on olemas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse määruskaebus nimetatud määruse peale ning AS-le K&H on antud võimalus selle määruskaebuse osas esitada oma seisukohad. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks ja vajalikuks kontrollida Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu ja tollikeskuse määruskaebuse alusel ka Tartu Halduskohtu
3. märtsi
4. a määruse õigsust.
5. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu
6. a märtsi
7. a määrus haldusasjade liitmise kohta on õige ja põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates olid halduskohtu
8. märtsi
9. a määrusega liidetud haldusasjad omavahel seotud. Varasemas haldusasjas (haldusasi nr 3-08-986) lahendas halduskohus küsimust, kas maksuhalduri poolt maksumenetluses tehtud menetlustoimingud on õiguspärased. Hilisemas haldusasjas taotles kaebaja sellesama maksumenetluse raames tehtud maksuotsuse tühistamist (3-08-2220). Seega on tegemist omavahel ilmselgelt seotud haldusasjadega. 4

§ 374

sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist juhtumiga, kus haldusasjade liitmine

§ 374alusel oli põhjendatud.

Vaidlevad pooled on samad, vaidluse esemeks on ühes ja samas maksumenetluses tehtud toimingud ning antud haldusakt. Nähtuvalt maksuotsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusest on ka maksuotsuse vaidlustamisel üheks argumendiks eelnevalt vaidlustatud menetlustoimingute (asja materjalidega tutvumise mittevõimaldamine) väidetav õigusvastasus. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul lihtsustab asjade ühendamine nende menetlemist ja õige lahendi saavutamist. 16. Ringkonnakohus möönab, et asjade liitmine pikendab praegusel juhul tõenäoliselt varasema haldusasja (asi nr 3-08-986) lahendamist. Samas ei ole asja lahendamise kiirus asjade liitmisel ainsaks argumendiks.

§-st 374 tulenevalt võib omavahelise seosega asju liita siis, kui see võimaldab asjade kiiremat lahendamist, või siis, kui see lihtsustab nende menetlemist. Ringkonnakohtu hinnangul lihtsustab asjade liitmine praegusel juhul asjade omavahelise ilmselge seotuse tõttu nende menetlemist ning aitab kaasa õige lahendi saavutamisele. Kolleegiumi hinnangul kaalub see üles varasema haldusasja lahendi mõningase võimaliku hilinemise. Samuti on oluline, et lõpliku haldusakti vaidlustamiseks esitatud kaebuse lahendamise aega haldusasjade liitmine ei pikenda, vaid suure tõenäosusega hoopis lühendab seda. 17. Ringkonnakohus leiab, et haldusasjade liitmist ei välista see, et varasemas haldusasjas oli määratud kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg.

§ 374

ei keela haldusasjade liitmist juhul, kui ühes haldusasjas on määratud otsuse teatavaks tegemise aeg.

§ 452

lg-s 4 reguleeritud viimase istungi aja ja kohtuotsuse tegemise aja omavaheline seotus ei ole ringkonnakohtu arvates kohaldatav juhtumil, kus istungil olnud asi liidetakse teise haldusasjaga. Sellisel juhul vaadatakse liidetud haldusasjad läbi üheskoos ning paratamatult ei pruugi olla võimalik järgida väljakuulutatud otsuse teatavakstegemise tähtaegu. Pidades võimalikuks sellises menetlusstaadiumis asjade liitmist, tuleb võimalikuks pidada ka kohtuotsuse teatavakstegemise aja edasinihkumist.

1. Asjaolu, et halduskohus keeldus
2. jaanuaril 2009 haldusasja nr 3-08-2220 menetlusse võtmisel selle liitmisest varasema haldusasjaga, ei tähenda, et haldusasjade liitmine oleks keelatud hiljem. Arvestada tuleb ka seda, et Tartu Halduskohus jättis vastustaja poolt esitatud haldusasjade liitmise taotluse rahuldamata põhjusel, et ühes haldusasjas oli esitatud määruskaebus, mistõttu oli haldusasi sel hetkel Tartu Ringkonnakohtus lahendamisel.
3. märtsi
4. a määruse tegemise hetkel oli see keeldumise alus ära langenud.
5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu
6. aprilli
7. a määruse osas, milles keelduti Tartu Halduskohtu
8. märtsi
9. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest.

§ 663

lg-st 2 tulenevalt on käesolev määrus selles osas lõplik ning ei ole edasikaevatav. 5 Maksu- ja Tolliameti määruskaebus Tartu Halduskohtu

1. märtsi
2. a määruse peale jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Maili Lokk Agu Timmi 6 Einar Vene