← Eesti

3-08-1514/49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1514 Haldusasi OÜ Resk kaebus Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna korraldatud jäätmeveo konkursi komisjoni 3.07.2008 otsuste osaliseks ja Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008 korralduste nr 857 ja nr 858 täielikuks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. veebruari 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Resk apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  3. juuni 2009 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – OÜ Resk, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Linnavalitsus, esindajad Sille Arak ja Ülle Mauer Kolmas isik – AS Ragn-Sells, esindajad advokaat Kadri Jõgi, Anne Jõesaar ja Piret Miller RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  4. veebruari 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Tartu Halduskohtu 31.07.2008 määrus, millega peatati Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008 korralduste nr 857 ja 858 kehtivus. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Välja mõista OÜ-lt Resk AS Ragn-Sells kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 19 402 (üheksateist tuhat nelisada kaks) krooni. Muus osas jätta menetluskulud AS RagnSelles enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
  5. juunist
  6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  7. 12.05.2008 kuulutas Tartu Linnavalitsus välja avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks veopiirkondades nr 1 ja nr
  8. Tartu Linnavalitsuse 03.06.2008 istungil kinnitati avalikel konkurssidel
  9. ja
  10. veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks pakkujate kvalifitseerimise, pakkumiste vastavaks tunnistamise ja hindamise komisjon (komisjon). 16.06.2008 viidi komisjoni poolt läbi pakkumiste avamine ning koostati pakkumiste avamise protokoll. 03.07.2008 tegi komisjon protokollilised otsused, milledes tunnistas pakkumise kutse dokumentides toodud tingimustele vastavaks mõlemas veopiirkonnas 6-st kvalifitseeritud pakkujast 5: Ragn-Sells AS, Prügivedu Tallinn OÜ, OÜ Resk, Prügimees OÜ ja Cleanaway AS pakkumised. Pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele vastavaks ei tunnistatud Adelan Prügiveod OÜ pakkumist. Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008 korraldusega nr 857 tunnistati avalikul konkursil korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks veopiirkonnas 1 edukaks AS Ragn-Sells pakkumine ja korraldusega nr 858 tunnistati avalikul konkursil korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks veopiirkonnas 3 edukaks AS Ragn-Sells pakkumine. Kaebaja on seisukohal, et nii Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 18.07.2008 kirjas nr 4.3-3.1/12184 väljendatud 3.07.2008 haldusakt AS-i Ragn-Sells pakkumise vastavaks tunnistamise kohta (Haldusakt) kui ka Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008 korraldused nr 857 ja 858 (Korraldused) on õigusvastased ja kaebaja õigusi rikkuvad. Seetõttu tuleb nii Haldusakt (AS Ragn-Sells pakkumist vastavaks tunnistavas osas) kui ka Korraldused tühistada. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond 3.06.2008 kirjas nr 4.3-3.1/12184 keelas ära nii põhjendamatult madala hinnaga pakkumised kui ka pakkumised, mille puhul on tegemist ristsubsideerimisega, s. o tasuta või liigväikese hinnaga teenust kompenseeritakse mõne teise teenuse arvelt. AS Ragn-Sells esitas korraldatud jäätmeveo konkursil pakkumised, mille kohaselt kummaski veopiirkonnas segaolmejäätmete kogumise eest kogu ainuõiguse perioodi jooksul tasu ei küsi (seda kõikide jäätmemahutite puhul). Segaolmejäätmete veo eest võetav tasu koosneb kogumistasust ehk transporditasust, mille osas tegid pakkujad oma pakkumised, ning ladestustasust, mille suurus on Tartu Linnavolikogu 27.03.2008 määrusega nr 84 (Määrus) juba kindlaks määratud. Seega sisuliselt kuulutas Tartu Linnavalitsus konkursi välja üksnes kogumistasu suhtes. Tartu Linnavalitsuse arvates võis teatud juhtudel pakkumises märgitud jäätmete kogumistasu olla madalam, kui tegelikult jäätmete kogumisele tehtud kulutused. Nimelt, Määruse § 1 lg 3 kohaselt on segaolmejäätmete ladestamistasu määramisel jäätmete erikaaluks märgitud 0,
  11. Tegelik jäätmete erikaal on väiksem, mistõttu on jäätmete tegelikul ladestamisel prügilale makstav ladestustasu selle võrra madalam, kui Määruses toodud valemis märgitu. Seega, juhtumil, kui jäätmete tegeliku erikaalu ja valemis märgitud erikaalu vahe tõttu oleks jäätmete ladestustasu tegelikult madalam määral, mis kataks teatud määral ka jäätmete kogumiseks (transpordiks) tehtud kulutused, võiks kogumistasu selles ulatuses madalam olla jäätmete tegelikuks kogumiseks (transpordiks) tehtud kulutustest. Juhul kui segaolmejäätmete tegelik erikaal on väiksem valemis märgitud erikaalust, ei kata see ära AS Rang-Sellsi poolt näidatud hindade puhul segaolmejäätmete veo ja sellega seotud kulutusi (jäätmeveoki soetamise ja käitamisega seonduvad kulutused, kütusele tehtavad kulutused, palgakulud, postikulud jne). 2 Ladestus-, kütuse- ja tööjõukulu on otseselt seostatavad kliendi teenindamisega ning lähtuvalt Kirjas 1 toodud seisukohale, pidi pakkumises esitatud hind katma toodud kulutused. Kaebaja arvutuste kohaselt on ladestuskulu + kütusekulu + tööjõukulu 50 l jäätmekoti puhul Aardlapalu prügilasse ladestamisel (nov-dets 2008) vähemalt (2,35 krooni + 5,56 krooni + 8,55 krooni) 16,46 krooni, mis märgatavalt ületab AS Ragn-Sells poolt küsitud hinda 5,88 krooni. Järelikult on AS Ragn-Sells pakkumiste maksumused põhjendamatult madalad ning pakkumist ei oleks tohtinud vastavaks ja edukaks tunnistada. 10.06.2008 kirjas nr 4.3-3.1/12184 vastas Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond vastuseks AS Cleanaway järelepärimisele, et: «Linnamajanduse osakond ei aktsepteeri konteineri rendihinna doteerimist kõrgemate teenustasude (tühjendushindade arvelt), kuna sellisel juhul oleks tegemist jäätmevaldajate ebavõrdse kohtlemisega." Seoses jäätmemahutite rentimisega tegi AS Ragn-Sells veopiirkonnas nr 1 pakkumise, millega pakkus 370 liitrist jäätmemahutit tasuta kasutamiseks, (s. o teiste mahutite kasutamise eest küsis tasu), ning veopiirkonnas nr 3 pakkus kõiki jäätmemahuteid sõltumata nende suurusest tasuta kasutada. Ka antud juhul on tegemist ristsubsideerimisega. Isegi kui eeldada et ettevõttel on nimetatud jäätmemahutid tasuta käes, st juba amortiseerunud jäätmemahutid, siis rendikulu peab ühtlasi katma ka mahutite remondi ja hooldusega seotud ning vajadusel täiesti lagunenud jäätmemahuti asemele uue mahuti andmise kulud. Kui amortiseerunud jäätmemahutid peaksid muutuma kasutuskõlbmatuks, siis kaasnevad sellega ainuõiguse saajale kulud. Tartu Linnavalitsus on avalikul konkursil AS-ile Cleanaway antud selgitustes väljendanud seisukohta, et konkursil ei lubata ristsubsideerimist ega ka põhjendamatult madala maksumusega pakkumisi. AS-i Ragn-Sells pakkumised ei vasta kummaski veopiirkonnas Tartu Linnavalitsuse poolt kehtestatud nõudmistele - segaolmejäätmete vedu ei ole võimalik teostada nende hindadega, mida AS Ragn-Sells on pakkunud, ning jäätmemahutite rent tasuta ei ole ristsubsideerimata samuti võimalik. Seega ei oleks Tartu Linnavalitsus tohtinud tunnistada AS-i Ragn-Sells pakkumisi vastavaks ega tunnistada neid ka edukaks. Kuigi Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna korraldatud jäätmeveo konkursi komisjoni 3.07.2008 otsustus pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste vastavaks tunnistamise kohta on väljendatud kirja vormis, on tegemist haldusaktiga ja on haldusaktina vaidlustatav. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusaktiga tuvastatakse õiguslikult siduvalt asjaolu, kas pakkujad ja nende poolt esitatud pakkumised vastavad PKD tingimustele või mitte; pakkuja kvalifitseerimine ja tema pakkumise vastavaks tunnistamine kohustab Tartu Linnavalitsust pakkumist edasi menetlema (s. o seda hindama võrreldes teiste pakkumistega) ning annab pakkujale õiguse nõuda Tartu Linnavalitsuselt asjaomase otsuse tegemist; pakkuja mitte kvalifitseerimine või tema pakkumise tagasilükkamine vabastab Tartu Linnavalitsuse vastavasisulisest kohustustest ega õigusta mittekvalifitseeritud või tagasi lükatud pakkumise teinud pakkujat nõudma tema pakkumise edasist menetlemist. Jäätmeseadus (edaspidi JäätS) ega Määrus ei sätesta, milline kohaliku omavalitsuse struktuuriüksus peaks korraldatud jäätmeveo ja konkursi korraldamisega seonduvaid küsimusi otsustama. Antud küsimuse lahendamine on Tartu linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse sisepädevusse kuuluv küsimus. PKD punktid 1, 3,7, 3,8 ja 17 annavad konkursiga seotud küsimuste lahendamise Tartu Linnavalitsuse pädevusse. PKD punkti 13 kohaselt hindab pakkumisi Tartu Linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon. 3 Haldusakt on Korralduste suhtes eelhaldusaktiks HMS § 52 lg 1 punkti 2 mõttes. Seda põhjusel, et Korraldustega tunnistati edukaks AS-i Ragn-Sells pakkumised. PKD punkti 12.8 kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumiseks pakkumiste hulgast see pakkumine, mis vastab kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele, mis on tunnistatud vastavaks ja millel on summaarselt kõige enam punkte, Seega, kui AS-i Ragn-Sells pakkumist ei oleks Haldusaktiga vastavaks tunnistatud, ei oleks saanud seda ka edukaks tunnistada. Järelikult tingib Haldusakti osaline tühistamine (s. o, AS-i Ragn-Sells pakkumiste vastavaks tunnistamise osas) ka Korralduste õigusvastasuse ja tühistamise, seetõttu piisab käesoleva kaebuse rahuldamiseks sellest, et kaebaja näitab ära, et AS-i Ragn-Sells pakkumisi ei oleks tohtinud vastavaks tunnistada.
  12. Tartu Linnavalitsus palub jätta OÜ Resk taotluse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Vastustaja märgib, et erinevalt riigihangete seadusest ei sätesta Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kehtestatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ (edaspidi Kord) põhjendamatult madala hinnaga pakkumisega seotud küsimusi ning ka pakkumise kutse dokumendid ei sätesta põhjendamatult madala hinnaga pakkumisega seonduvat. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond on oma 03.06.2008 kirjas nr 4.3-3.1/12184 konkursil osalejatele selgitanud, et segaolmejäätmete puhul lähtutakse põhjendamatult madalaks hinnaks kvalifitseerimise puhul teenuse lõpphinnast (kogumistasu + ladestustasu). Juhul kui teenuse hind ei kata isegi segaolmejäätmete ladestustasu, siis on tegu ilmselgelt põhjendamatult madala hinnaga. Segaolmejäätmete puhul käsitleb Tellija miinushinda põhjendamatult madala hinnana. Ragn-Sells AS poolt esitatud pakkumises miinushinda ei esitatud. Ragn-Sells AS poolt esitatud vastusest Komisjoni järelepärimisele selgus, et teenuse lõpphind katab kõigi konteineriliikide osas ladestustasud ning seega on teenustasu piisav, et katta JäätS § 66 lg 5 nimetatud jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud. Vastustaja poolt esitatud kontrollarvutuste kohaselt on kaetud JäätS § 66 lg 5 nimetatud veokulud ning puudub asjaolu, miks oleks pidanud Ragn-Sells AS pakkumise teenustasud segaolmejäätmete osas lugema põhjendamatult madalaks. Välistatud on asjaolu, mille alusel Komisjon oleks pidanud teenustasu lugema ilmselgelt põhjendamatult madalaks. Ragn-Sells AS põhjendas oma selgituses Komisjonile konteinerite rendihinna 0 krooni pakkumist asjaoluga, et seoses mitmete kaotustega korraldatud jäätmeveo konkurssidel on ettevõtte käsutuses suur hulk vabasid konteinereid, mille raamatupidamislik väärtus on 0 krooni. Ettevõte käsitleb konteinereid kui tootmisvahendit ettevõtte põhitegevuse teostamiseks. Komisjon hindas Ragn-Sells AS põhjendust ja selgitust piisavaks, et aktsepteerida pakutud 0 kroonine hind. Ragn-Sells AS esitas konkursile küll madalad hinnad, aga Komisjoni poolt tehtud järelepärimiste käigus veendus Komisjon, et hinnad ei olnud põhjendamatult madalad. Kord ei sätesta ristsubsideerimisega seotud küsimusi ning ka pakkumise kutse dokumendid ei sätesta ristsubsideerimisega seonduvat. Hanke raames küsiti hinnad erinevatele teenuseliikidele ning ristsubsideerimisena käsitleb Tartu Linnavalitsus olukorda, kus ühe teenuseliigi osas küsib pakkuja kõrged teenushinnad ning nende arvel doteerib teisi teenuseliike. Võimalik näide: pakutakse madalad hinnad segaolmejäätmete konteinerite tühjenduse osas ja ebaproportsionaalselt kõrged hinnad konteinerite rendi osas. Ristsubsideerimisena ei käsitleta olukorda, kus ühe teenuseliigi raames kaetakse ladestustasu arvelt osaliselt kogumistasu (teenuse lõpphind on tarbijale üks, sõltumata sellest, kuidas jagunevad omavahel ladestamise ja jäätmete kogumise tasud). Ainuõiguse andmise konkursile
  13. veopiirkonnas esitas Ragn-Sells AS pakkumise, mille kohaselt pakuti segaolmejäätmete kogumistasudeks 0 krooni, vanapaberi kogumistasudeks –0,1 krooni ja konteinerite rendihindadeks hinnad vahemikus 0-95 krooni. 4 Ainuõiguse andmise konkursile
  14. veopiirkonnas esitas Ragn-Sells AS pakkumise, mille kohaselt pakuti segaolmejäätmete kogumistasudeks 0 krooni, vanapaberi kogumistasudeks 0,1 krooni ja konteinerite rendihindadeks hinnad 0 krooni. Tartu Linnavalitsuse hinnangul on tegemist vähimate hindadega iga teenusliigi osas, mida on üldse võimalik küsida, kuid ei saa rääkida olukorrast, kus mõnede teenusliikide osas oleks pakutud kõrgemad tasud selleks, et kompenseerida teiste teenuseliikide alapakkumist.
  15. Ragn-Sells AS palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja põhjendustel, justkui oleks
  16. isik pakkunud vaidlusalusel konkursil põhjendamatult madalaid hindu ning kasutanud hindade puhul ristsubsideerimist, mistõttu oli ebaõige
  17. isiku pakkumiste vastavaks tunnistamine, ei ole võimalik vaidlustatud haldusakte tühistada. Pakkumuste vastavaks tunnistamine on kaalutlusotsus. Korra § 38 kohaselt hindab ja võrdleb õiguse andja kõiki pakkumisi vastavalt pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele ning tulenevalt §-st 41 võib pakkumise tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustest. Vastavalt eeltoodule on vastustaja käesoleval juhul ka toiminud ning asunud seisukohale, et Ragn-Sells AS-i pakkumine vastab tingimustele. Asjaolu, et kaebajal on teenustasu kujundamise aluseks teised põhimõtted ja võimalused, ei tähenda, et
  18. isiku poolt pakutud hinnad oleksid põhjendamatult madalad.
  19. isikul on väga pikaajalised kogemused olmejäätmeveo piirkondade käivitamisel ja teenindamisel, mistõttu on pidevalt täiendatud infotehnoloogilisi lahendusi, logistikat ja tehnikat ning vaidlusaluste veopiirkondade käivitamiseks ei ole vaja luua täiendavaid erilahendusi ja süsteeme. RagnSells AS-il on Tartu linnas taaskasutatavate jäätmete sorteerimise jaam, mis võimaldab optimeerida paberjäätmete taaskasutamisse suunamise kulusid, ning lisaks rajatakse 2009 Tartusse olmejäätmete ümberlaadimisjaam, mis vähendab
  20. isiku kulutusi transpordile prügilasse. Ümberlaadimisjaamas on võimalik eraldada koormast jäätmeid, mida on võimalik suunata taaskasutusse (nt nähtavad metallijäätmed, puidujäätmed, klaas, plast jne), millega vähendatakse kulutusi ladestusele. Iga pakkuja esitab pakkumuse vastavalt võimalustele ning arusaadavalt mõjutavad pakkumust ettevõtja kasutuses olev tehnika, konteineripark, jäätmete töötlemise jaamad jm. Põhjendamatu oleks jätta kõrvale kõik soodsamaks teenindamiseks väljatöötatud süsteemid ning kohustada seetõttu jäätmevaldajaid maksma kõrgemat teenindushinda. Arusaamatud on väited rendihindade ristsubsideerimise kohta. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi motiivi, mis kinnitaks vastavat ristsubsideerimist
  21. isiku poolt pakutud hindade osas. Jääb arusaamatuks, kelle või mille arvelt väidetav ristsubsideerimine toimub. Ristsubsideerimise välistamise mõte on jäätmevaldajate huvide kaitsmises, st et lubatud ei ole teistele jäätmevaldajatele suuremate kulude tekitamine kui oleks nende teenindamiseks vajalik.
  22. isik on pakkunud kõigile tarbijatele võimaliku madalaima hinna ning mistahes ristsubsideerimise etteheide on alusetu ning täies ulatuses ka põhjendamata. HALDUSKOHTU LAHEND
  23. Tartu Halduskohus jättis
  24. veebruari 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vastustaja rikkunud pakkumise kutse dokumentides toodud tingimusi, kui tunnistas AS Ragn-Sells pakkumise vastavaks ja sellest tulenevalt tunnistas viimase ka korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks edukaks. Korra § 40 näeb ette, et pakkumise vastavaks tunnistamise kohta teeb õiguse andja kirjaliku otsuse. Otsus pakkumise vastavaks tunnistamise kohta on haldusakt HMS § 51 lg 1 mõistes. Seega on nendeks „haldusaktideks“, mille õiguspärasust kaebaja vaidlustab, korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks pakkujate kvalifitseerimise, pakkumiste vastavaks tunnistamise ja hindamise komisjoni 03.07.2008 otsused ja seda AS-i Ragn-Sells puudutavas osas. 5 Pakkumise kutse dokumentide punkt 17.2 sätestab, et ainuõiguse andja jätab endale õiguse tagasi lükata pakkumised, mis ületavad Tartu Linnavalitsuse 27.03.2008 määrusega nr 84 kehtestatud piirmäärasid. Selles määruses on kehtestatud suurimad võimalikud tasud ühekordse segaolmejäätmete või vanapaberi ja kartongi käitlemise eest, millest ainuõigust omava vedaja teenustasud ei või olla kõrgemad. Ainuõiguse andja keelas põhjendamatult madala hinnaga pakkumiste tegemise, kuid linnavalitsus ei ole sätestanud, et põhjendamatult madala hinnaga pakkumiseks loetakse 0 hinnaga pakkumist. Vastupidi, pakkumise kutse dokumentide punktist 12.7 tulenevalt võis pakkuda ka 0 hinnaga pakkumist, sest selles punktis on märgitud, et juhul, kui mõne teenusliigi osas esitatakse 0 hinnaga pakkumine, siis hindepunktide arvutamisel arvestatakse hindamistabelis hinnana 1 sent. Seega oli pakkumise kutse dokumentide järgi võimalus esitada erinevate teenusliikide puhul ka 0 hinnaga pakkumisi. Vastustaja käsitles segaolmejäätmete puhul põhjendamatult madala hinnana olukorda, kus pakutav teenuse lõpphind (kogumistasu + ladestustasu) on nii madal, et see ei kata ära ka olmejäätmete ladestustasu. Vastustaja märkis, et segaolmejäätmete puhul on kogumistasu puhul 0 hind lubatud, kui teenuse lõpphind katab töö tegemiseks vajalikud kulutused ning et segaolmejäätmete puhul käsitleb Tellija miinushinda põhjendamatult madala hinnana. Eelpoolkäsitletud linnavalitsuse selgitus saadeti kõikidele pakkujatele. Kõikide menetlusosaliste kinnitusel tuli selles selgituses esitatud kriteeriumitest kõikidel pakkujatel ka lähtuda samavõrdselt pakkumise kutse dokumentides esitatud nõuetega. Antud juhul AS Ragn-Sells pakkumises ei olnud miinushinda esitatud, vastustaja arvutuste ja selgituste kohaselt katab olmejäätmete osas teenuse lõpphind kõikide konteinerite osas ladestustasud ehk teenustasu on piisav, et katta JäätS § 66 lg 5 märgitud kulusid. Põhjendamatud on kaebaja väited, et vastustaja tunnistas vastavaks pakkumise, mis eeldab ristsubsideerimist. Kaebaja väide on oletuslik, näitamata seejuures, kuidas ja milles konkreetselt ristsubsideerimine pidi toimuma. Ristsubsideerimisena käsitles linnavalitsus olukorda, kus ühe teenusliigi osas küsib pakkuja kõrged teenushinnad ning nende arvel doteerib teisi teenusliike. Kohus nõustub vastustajaga, et AS Ragn-Sells pakkumise puhul ei esine sellist olukorda, kus mõnede teenushindade osas oleks pakutud kõrgemat hinda selleks, et kompenseerida teenuse hinda teiste teenusliikide osas. Kelle arvel ja kuidas AS Ragn-Sells pakkumise järgi ristsubsideerimine toimub, ei ole kaebaja ka ise välja toonud. Konteinerite renditasu osas märgib kohus, et pakkumise kutse dokumentides ei ole tellija ka selles osas määranud piirhinda, millest madalamat renditasu pakkuda ei tohi. Seega ei olnud keelatud pakkuda ka konteinerite rendihinnana 0 krooni. Vastustaja selgitas, et ei pidanud võimalikuks aktsepteerida konteineri rendihinna doteerimist kõrgemate teenushindade (tühjendushindade) arvelt. Kuna ka AS Ragn-Sells teenushinnad on pakutud madalad, siis ei saa väita, et konteinerite 0 kroonise rendihinna kompenseerimine toimub teenustasude arvelt. Vastustaja on korraldatud jäätmeveo konkursi läbi viinud vastavalt nõuetele, AS Ragn-Sells pakkumise vastavaks tunnistamine on toimunud vastavalt Korra ja pakkumise kutse dokumentide nõuetele ning puudub alus komisjoni 03.07.2008 otsuste osaliseks tühistamiseks. AS Ragn-Sells pakkumise puhul on tegemist AS Ragn-Sells enda äririskiga, sellega kui kõrge või kui madala hinnaga on neil võimalik teenust osutada. Kohaliku omavalitsuse huvi on korraldada seaduse nõuetele vastav jäätmevedu võimalikult minimaalsete kuludega jäätmevaldajatele. Kuna kohus komisjoni otsuseid vaidlustatud osas õigusvastaseks ei tunnista ja ei rahulda komisjoni otsuste osalise tühistamise taotlust, puudub alus ka Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008 korralduste nr 857 ja nr 858 tühistamiseks. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Kohus loeb
  25. isiku poolt kantud menetluskulude välja mõistmist põhjendatuks ning mõistab kaebajalt AS-i Ragn-Sells kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 23 125,00 krooni. 6 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  26. OÜ Resk esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  27. veebruari 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud menetlusnorme ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. 3.06.2008 Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna kirjas nr 4.3-3.1/12184 olevate selgituste kohaselt keelas konkursi korraldaja ära nii põhjendamatult madala hinnaga pakkumised kui ka pakkumised, mille puhul on tegemist ristsubsideerimisega, s.o tasuta või liigväikese hinnaga teenust kompenseeritakse mõne teise teenuse arvelt. AS Ragn-Sells esitas korraldatud jäätmeveo konkursil pakkumised, mille kohaselt ta kummaski veopiirkonnas segaolmejäätmete kogumise eest kogu ainuõiguse perioodi jooksul tasu ei küsi. Segaolmejäätmete veo eest võetav tasu koosneb kogumistasust ehk transporditasust, mille osas tegid pakkujad oma pakkumised, ning ladestustasust, mille suurus on linnavolikogu 27.03.2008 määrusega nr 84 juba kindlaks määratud. Seega sisuliselt kuulutas Tartu Linnavalitsus konkursi välja üksnes kogumistasu suhtes. Määruse nr 84 § 1 lg 3 kohaselt on segaolmejäätmete ladestamistasu määramisel jäätmete erikaaluks märgitud 0,
  28. Tegelik jäätmete erikaal on väiksem, mistõttu on jäätmete tegelikul ladestamisel prügilale makstav ladestustasu selle võrra madalam, kui nimetatud määruses toodud valemis märgitu. Seega juhtumil, kui jäätmete tegeliku erikaalu ja valemis märgitud erikaalu vahe tõttu oleks jäätmete ladestustasu tegelikult madalam, mis kataks teatud määral ka jäätmete kogumiseks (transpordiks) tehtud kulutused, võiks kogumistasu selles ulatuses madalam olla jäätmete tegelikuks kogumiseks (transpordiks) tehtud kulutustest. Kulutuste hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et ainuõigus mõlemas veopiirkonnas oli plaanis anda 3-ks aastaks eeldatava algusega 1.11.2008 ning et veopiirkondades kogutud segaolmejäätmed ladestatakse Aardlapalu prügilas, mille sulgemise järel 16.07.2009 ladestatakse segaolmejäätmed kuni ainuõiguse kehtivuse lõppemiseni Torma prügilas. Apellant väidab, et ladestus-, kütuse- ja tööjõukulu on otseselt seostatavad kliendi teenindamisega ning lähtuvalt Tartu Linnavalitsuse 3.06.2008 kirjas toodud seisukohast, pidi pakkumises esitatud hind katma toodud kulutused. AS Ragn-Sells pakkumiste maksumused on põhjendamatult madalad ning pakkumist ei oleks tohtinud vastavaks ja edukaks tunnistada. Kuna 2,99 ja 3,50 krooni eest (0,05 m3 jäätmekoti puhul) ning 4,78 ja 5,60 krooni eest (0,08 m3 jäätmemahuti puhul) ei ole võimalik jäätmevedu teostada, on selge, et 0,05 m3 jäätmekoti ja 0,08 m3 jäätmemahutite tühjendamisega seotud kulud kaetakse teiste jäätmemahutite tühjendamisega teenitavate tulude arvelt ehk AS Ragn-Sells kasutab ristsubsideerimist. AS-i Ragn-SeIls esitatud tabelist nähtub, et 2,5 m3 ja 4,5 m3 jäätmemahuti tühjendamisest teenib AS Ragn-Sells vastavalt 112,05 krooni (alates 16.07.2009 131, 29 krooni) ja 201,69 krooni (alates 16.07.2009 236,32 krooni). Seetõttu on AS-i Ragn-Sells pakkumised vastuolus Konkursi eesmärgiga ning ,,saastaja maksab põhimõttega”. AS Ragn-Sells pakkumiste maksumused ei ole kooskõlas JäätS § 66 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmete veokulud. Ebaõige ja asjakohatu on halduskohtu väide, et pakkumise kutse dokumentide punktist 12.7 tulenevalt võis pakkuda ka 0 hinnaga pakkumist. Haldusakt osas, millega AS-i Ragn-Sells pakkumised tunnistati vastavaks ja Korraldused, millega AS-i Ragn-Sells pakkumised tunnistati edukaks, on vastuolus JäätS § 66 lg-s 5 sätestatuga. 7 Halduskohus ei ole kohtuotsuses vähimalgi määral võtnud seisukohta OÜ Resk esitatud põhjenduste kohta. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu OÜ Resk arvutuste ja põhjendustega selle kohta, et AS Ragn-Sells pakkumiste maksumused 0,05 m3 ja 0,08 m3 suuruste jäätmemahutite veoteenuste kohta on põhjendamatult madalad. Eelnevast tulenevalt rikkus halduskohus oluliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 8 teist lauset ning see rikkumine on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. 10.06.2008 kirjas nr 4.3-3.1/12184 selgitas Tartu Linnavalitsus, et: ,,Linnamajanduse osakond ei aktsepteeri konteineri rendihinna doteerimist kõrgemate teenustasude (tühjendushindade arvelt), kuna sellisel juhul oleks tegemist jäätmevedajate ebavõrdse kohtlemisega.” Seoses jäätmemahutite rentimisega tegi AS Ragn-Sells veopiirkonnas nr 1 pakkumise, millega pakkus 370 liitrist jäätmemahutit tasuta kasutamiseks (s.o teiste mahutite kasutamise eest küsis tasu) ning veopiirkonnas nr 3 pakkus kõiki jäätmemahuteid sõltumata nende suurusest tasuta kasutada. Ka antud juhul on tegemist ristsubsideerimisega. Isegi kui eeldada, et ettevõttel on nimetatud jäätmemahutid tasuta käes, s. t juba amortiseerunud jäätmemahutid, siis rendikulu peab ühtlasi katma ka mahutite remondi ja hooldusega seotud ning vajadusel täiesti lagunenud jäätmemahuti asemele uue mahuti andmise kulud. AS Ragn-Sells jäätmeveolepingu projekti osaks oleva ,,Ragn-Sells AS jäätmekäitlusteenuste osutamise tüüptingimuste” punktides 4.3 ja 4.4 sisalduvaga tunnistas AS Ragn-Sells ka ise, et tema kannab Tartu veopiirkondades nr 1 ja nr 3 tema poolt jäätmevaldajatele tasuta kasutada antavate jäätmemahutite remondi ja väljavahetamisega seotud kulud ning jäätmemahuti asendamisega seotud kulud. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) (1.01.2008-30.12.2008 kehtinud redaktsioonis) § 2 lg 2 ja lg 3 p 3, § 4 lg 1 p 1ja § 15 lg 1koosmõjus on põhjendatud väita, et jäätmemahuti kasutada andmine on maksustatav käive KMS mõttes. Sõltumata sellest, et AS Ragn-Sells annab jäätmemahutid jäätmevaldajatele tasuta kasutada, peab AS Ragn-Sells maksma riigieelarvesse jäätmemahutite kasutada andmise harilikult väärtuselt arvestatud käibemaksu. Kuna AS Ragn-Sells annab osad jäätmemahutid jäätmevaldajatele tasuta kasutada, kuid peab siiski kandma nimetatud jäätmemahutite remondi- ja väljavahetamisega seotud kulud ning maksma jäätmemahutite kasutada andmiselt arvestatud käibemaksu, siis on samuti selge, et antud kulud kantakse suuremate jäätmemahutite teenindamisest saadud tulude arvelt ehk AS Ragn-Sells kasutab ristsubsideerimist. Halduskohus ei ole kohtuotsuses vähimalgi määral võtnud seisukohta OÜ Resk põhjenduste kohta jäätmemahutite tasuta kasutada andmiseks. Halduskohus ei ole selgitanud, milliste vahendite arvelt katab AS Ragn-Sells jäätmemahutite asendamise ja remondikulud ning milliste vahendite arvelt on võimalik maksta jäätmemahutite tasuta kasutada andmiselt arvestamisele kuuluvat käibemaksu.
  29. Tartu Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole
  30. isikul, kaebajal ja vastustajal erimeelsust küsimuses, kas segaolmejäätmete veoteenuse kogumistasu võis olla madalam kui jäätmete kogumiseks tegelikult kulutusi tehakse. Vastustaja on selgitanud, et madalama kogumistasu pakkumine on lubatud hinnavalemist tuleneva kaalu ja mahu suhte vähendamise arvel. Nii OÜ Resk kui ka AS Ragn-Sells esitasid konkurssidele pakkumised, kus pakutud kogumistasud ei kajastanud jäätmete kogumise kulusid, kuna pakkujad arvestasid väiksema jäätmete kaalu ja mahu suhtega kui 0,
  31. Linnavalitsusel oli võimalik hinnata kogumise kulusid, kuna linnavolikogu 27.03.2008 määruses nr 84 esitatud hinnavalemist lähtuvalt on teada tarbijatelt küsitava teenustasu suurus ning seega on võimalik hinnata tegelikult ladestamistasust ülejääva kogumistasu suurust. 8 Jääb selgusetuks, miks apellant, argumenteerides küll pikalt postikulude teemal, on jõudnud järeldusele, et pakkumine on põhjendamatult madal, kuna hind ei sisalda kokku ladestuskulu, kütusekulu ja tööjõukulu, viitamata enam postikuludele. Apellatsioonikaebuses kirjeldatakse, et 50 liitrise jäätmekoti teenindamise minimaalne kulu koos käibemaksuga on 19,4 krooni (eeldusel, et jäätmete kaalu ja mahu suhe on 0,08). Koos postikuludega oleks minimaalne kulu 24,90 krooni. OÜ Resk on esitanud oma pakkumises 50 liitrise kilekoti kogumistasu hinnaks nii
  32. kui
  33. veopiirkonnas 13 krooni ning teenustasu vastavalt hinnavalemile oleks 13+0,05*0,2*587,64=18,88 krooni (sisaldab käibemaksu). Lähtudes enda poolt esitatud argumentidest peaks OÜ Resk oma pakkumise tagasi võtma, kuna nende enda arvutuste kohaselt ei peaks nende poolt küsitavast teenustasust piisama 50 liitrise jäätmekoti teenindamiseks. Tartu Linnavalitsus ei ole konkurssi korraldades pakkujatele ette kirjutanud, kuidas tuleb jäätmevadajatele arve esitada, ei ole seatud tingimust, et arve tuleb esitada Eesti Posti lihtkirjana. Ettevõte ei pea arvestama ühe arve saatmise hinda ühe segaolmejäätmete mahuti tühjenduse hinna sisse. Põhjendamatu ja väär on kaebaja väide, et pakutud hindade vastavuse kontrollimisel peaks Tartu Linnavalitsus või siis kaebuse läbivaatamisel Tartu Ringkonnakohus, lähtuma just OÜ Resk poolt esitatud arvutustest. Pakkujad on erinevad ning erinevad on ka töö korraldamise võimalused ja meetodid. Ei Tartu Linnavalitsus ega Tartu Ringkonnakohus ei saa antud asjas seisukoha võtmisel lähtuda kõigi pakkujate pakkumiste hindamisel ühe pakkuja esitatud valemitest. Veokulu suurus peaks olema proportsioonis jäätmete poolt jäätmeveokis hõivatava mahuga – ehk 0,05 m3 jäätmekoti veokulu peaks erinema suurte mahutite tühjendamise veokulust rohkem kui ainult tühjendamisele kuluva aja poolest. See on ainus parameeter, mis apellandi veokulu arvutuste kohaselt muutub, kui üle minna väikestelt konteineritelt suurtele. AS Ragn-Sells teenustasud katavad nii suurte kui väikeste mahutite osas JäätS § 66 lg 5 nimetatud kulud. AS Ragn-Sells poolt linnavalitusele esitatud selgituste kohaselt jääb 0,05 m3 mahuti teenindamiseks
  34. aastal ettevõttele vahendeid 3,53 krooni (sh käibemaks), mis katab teenindamiseks vajalikud kulud. Esitatud selgitus on kooskõlas linnavalitsuse kontrollarvutusega. Puuduvad asjaolud, miks peaks AS Ragn-Sells pakkumise teenustasud segaolmejäätmete osas lugema põhjendamatult madalaks. AS Ragn-Sells on konkurssidele esitanud minimaalsed hinnad, mida oli võimalik konkursi tingimustest lähtuvalt esitada ning seega ei saa rääkida olukorrast, kus küsitakse kõrgemad teenustasud mõne teenuseliigi osas selleks, et kompenseerida mõne teise teenuseliigi alapakkumist. Kaebuses esitatud väidetega ei ole võimalik tõestada AS Ragn-Sells poolt teenuse osutamist alla omahinna ja seega ei ole vajadust ka teenuse doteerimiseks mõne muu teenuse arvelt. Kuna puuduvad ka teiste teenuste osas kõrgemad hinnad, mille arvelt saaks konteinerite renditasu doteerida, ei saa olla tegemist ristsubsideerimisega. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et isegi kui eeldada, et ettevõttel on nimetatud jäätmemahutid tasuta käes, st juba amortiseerunud jäätmemahutid, siis rendikulu peab ühtlasi katma ka mahutite remondi ja hooldusega seotud ning vajadusel täiesti lagunenud jäätmemahuti asemel uue mahuti andmise kulud. Apellandi esitatud eeldus on meelevaldne. AS Ragn-Sells on kinnitanud, et nende käsutuses on suur hulk vabasid, heas seisukorras konteinereid, mille raamatupidamislik väärtus on 0 krooni. AS-l Ragn-Sells on võimalik amortiseerunud, remonti vajavaid või lagunenud konteinereid mitte remontida, vaid asendada need teiste, heas seisukorras olevate raamatupidamislikult 0 kroonist väärtust omavate konteineritega. Konteinerite vahetamise kulusid ei pea arvestama konteinerite rendihinna hulka. AS Ragn-Sells on nii
  35. kui
  36. veopiirkonnas esitanud teenuse konteinerite toomine/viimine/vahetus hinnaks 118 krooni ja linnavalitsus eeldab, et konteinerite vahetusega seotud kulutused on ühel või teisel viisil arvestatud märgitud teenuseliigi hinna all. Linnavalitsus ei pea võimalikuks toetada kaebaja väidet/nõuet, et jäätmekäitleja poolt 9 rikutud konteinerite asendamise kulud oleksid igal juhul arvestatud konteineri rendihinna hulka.
  37. AS Ragn-Sells vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on vastustaja menetluse läbi viinud haldusmenetluse norme igati arvestades. Vastustaja on küsinud pakkujatelt selgitusi madalate hindade võimalikkuse kohta ning hinnanud saadud vastuste tõepärasust niivõrd, kui see on haldusorganil võimalik. Iga pakkuja äriplaane ja majandusarvestusi ei saagi konkursi korraldaja teada, rääkimata arvutuste tegemisest nii detailselt, nagu apellant välja on toonud. Jäätmekorralduses kehtib „saastaja maksab“ põhimõte, kuid objektiivselt hinnata on võimalik ainult seda, kas pakkumises esitatud hind katab ära ladestustasu. Võimalik ei ole laiendada „saastaja maksab“ põhimõtet üld- ja administreerimiskuludele, mis jäätmekäitlejal paratamatult kanda tuleb, kuid mis ei seondu otseselt iga kliendiga. Täiesti ebamõistlik ning isegi võimatu on hinnata iga kliendi kulu eraldi ja just nii, nagu apellant seda teinud on. Igal jäätmekäitlejal on omad meetodid ja alused kalkulatsioonide ülesehitamisel, mis ei saagi ühtida teiste jäätmekäitlejate omadega. Ühe konteineri tühjendamiseks kuluva aja, konteinerite vahemaa ning jäätmevaldajate arvu, kes tellivad arve käsipostiga, arvestamine hindamisel oleks võimalik ainult juhul, kui vastavad näitajad oleks pakkumise kutse dokumentides esitatud. Selline lahendus tähendaks aga konkurentsi kaotamist jäätmeveoturul ning ühtlasi puuduks siis ka vajadus üldse konkursse korraldada, sest kõik pakkujad esitaksid ühesuguse pakkumise. Apellatsioonkaebuses esitatud arvutused on tehtud kulude kohta, mis ei kuulu iga üksiku jäätmetekitaja kohta eraldi väljaarvutamisele ning neid ei olegi võimalik üheselt välja arvestada iga konteineri kohta. Seetõttu ei olnud pakkujatel võimalik oodata, et vastustaja hindaks tühjendamiskulusid täpselt nii, nagu apellant hetkel esitanud on. Vaidlusalustes piirkondades on jäätmekottide kasutajaid ilmselgelt väga vähe, sest tegemist on enamasti suurte magalarajoonidega, kus suured korterelamud peavad omama suuremaid konteinereid. Kuna konteineri laenutus on jäätmevaldajatele tasuta, siis eelistataksegi konteinereid. Seega on apellandi väited 50-liitrise jäätmekoti ja 80-liitrise konteineri tühjenduskulude ja –tulude kohta täiesti asjatud.
  38. isik lisab käesolevale vastusele Tartu korraldatud jäätmeveo piirkondade 2 ja 5 ning 4 ja 6 pakkumiste avamise protokollid, milles kajastatud hinnad kinnitavad, et 0-kroonine pakkumine 50-liitrise jäätmekoti ja 80-liitrise konteineri puhul ei ole liiga madal. Nähtuvalt protokollidest on AS Cleanaway, mis on apellandi ainuosanik, pakkunud 50-liitrise jäätmekoti ja 80-liitrise konteineri tühjendustasud oluliselt alla 0 krooni. Nimetatud piirkonnad asuvad samuti Tartus ning pakkumise kutse dokumentide tingimused olid samad vaidlusaluse konkursiga, v. a asjaolu, et lubatud oli pakkuda ka miinushindasid. AS Cleanaway vastavatest hindadest tulenevalt ei saa olla AS-i Ragn-Sells pakkumine liiga madal. Lisatud protokollid avati 4.03.2009, s. o pärast käesoleva asja arutamist halduskohtus, mistõttu ei olnud AS-l Ragn-Sells võimalik neid tõendeid esitada varem. AS-i Ragn-Sells poolt pakutud hindade puhul maksavad jäätmevaldajad kõik pakkumise kutse dokumentides kehtestatud tingimustel soodsaimat hinda, so 0 krooni (lisaks prügila ladestustasudele). Seega ei kahjusta praegused hinnad ühtegi jäätmevaldajat. Asjaolu, et suurte konteinerite puhul on võimalik teenida suuremat tulu kui väikeste puhul, ei tähenda, et tegemist oleks ristsubsideerimisega. Tõendatud ei ole, et AS Ragn-Sells saaks kahjumit väikeste konteinerite tühjendamisest ja apellandi poolt kirjeldatu ei aseta ühtegi jäätmevaldajat olukorda, kus ta on kohustatud katma teise jäätmevaldaja kulusid. Pakkumise kutse dokumendid ja konkursi korraldaja ei võimaldanud olmejäätmete puhul pakkuda alla 0 kroonise hinna, s. t 0,2 ja 0,08 vahe oli paratamatult sisse arvestatud. Seda ei ole apellant kordagi vaidlustanud. Põhjendamatu oleks kohustada jäätmevaldajaid maksma kõrgemat hinda, kui pakutud hinnad ei kahjusta kedagi. Milles seisneb saastaja maksab põhimõtte rikkumine, apellatsioonkaebusest välja ei tule. 10 Konteinerid on kogumisvahendid ja nende eest ei ole kohustuslik raha küsida. Need on abivahendid jäätmete kogumiseks. Apellant on arusaamatult võtnud seisukoha, et AS RagnSells rikub ja kahjustab oma konteinereid. AS Ragn-Sells saab tasuta rendile anda konteinerid, mis on küll juba veidi kasutatud, kuid siiski veel täiesti korralikud ja terved. Puudub igasugune põhjus arvata, et need peaksid katki minema AS Ragn-Sells tõttu. Asjaolu, et selline tingimus on sisse pandud lepingusse, ei tõenda kuidagi, et konteinerid tegelikult katki lähevad. Apellandi seisukoha järgimine tähendaks, et AS Ragn-Sells peaks iga konteineri rentimise puhul arvestama pakkumisse nii konteinerite remontimise kui uue mahuti soetamise kulud, kusjuures teada ei ole, mitu korda korraldatud jäätmeveo toimumise ajal konteinerid väljavahetamist võivad vajada. Seega peaks jäätmekäitleja kehtestama igale konteineri rentijale hinna konteinerite võimaliku väljavahetamise vajaduse juhuks. Selline seisukoht on ebamõistlik ja mitterakendatav, kuivõrd tähendaks jäätmevaldajate koormamist täiesti põhjendamatute maksekohustustega. Korraldatud jäätmeveo korras osutatavatel teenustel, s. h konteinerite rendihindadel, ei ole võimalik määrata teenuse harilikku väärtust. Kuna igas piirkonnas pakutakse hinnad vastavalt kehtestatud tingimustele, ei ole võimalik leida mingisugust keskmist hinda. Vabaturu rendihindasid ei ole võimalik arvestada võrreldavatena, kuna nendele kehtivad teistsugused tingimused. Kui üldse tahta leida harilikku hinda korraldatud jäätmeveo piirkonnas, siis saab selleks olla ainuvedaja poolt pakutud hind. Nähtuvalt apellatsioonkaebusest ei ole ka apellant ise toonud välja, milline on see harilik väärtus, millelt käibemaksu arvestama peaks. Vastuse lisadest nähtuvalt on AS Cleanaway pakkunud Tartu piirkondade 2, 4, 5 ja 6 konkurssidel rendihinnad 0 krooni kõikide konteinerite osas. See kinnitab, et apellandi seisukohad on otsitud ega vasta tegelikule praktikale ja jäätmeveo konkurssidel kehtivatele põhimõtetele. KMS § 12 lg 5 on alates 1.01.2009 kehtetu ning apellandi väited on ka sellest tulenevalt asjakohatud. Apellant ei ole aga põhjendanud, milles seisneb vaidlustatud haldusaktide vastuolu eesmärgiga leida soodsaim pakkumine, seetõttu ei saa AS Ragn-Sells esitada ka sellele vastuväited. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  39. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  40. veebruari 2009 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. JS § 66 lg 4 annab kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse kehtestada oma haldusterritooriumil jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ja teenustasu piirmäärad. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Kaebaja ei ole tõendanud, et kolmanda isiku pakutud hinnad neid kulusid ei kata. Ainuõiguse andja keelas põhjendamatult madala hinnaga pakkumise tegemise, kuid linnavalitsus ei ole sätestanud, et põhjendamatult madala hinnaga pakkumiseks loetakse 0 hinnaga pakkumist. Kolmas isik ei ole pakkumises miinushinda esitanud. Ta on selgitanud täiendavalt ainuõiguse andjale, et tal on võimalik tema esitatud hindade alusel katta kõik JS § 66 lg 5 märgitud kulud. Kaebuse esitaja on kogu aeg väitnud, et sellise pakkumise puhul, 11 mille esitas kolmas isik, on kõigi kulude katmiseks vajalik ristsubsideerimine. Samas ei ole kaebaja välja toonud seda, milliste mahutite arvelt on pakutud hinda ristsubsideeritud. Seega ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub alus väiteks, et toimub ristsubsideerimine. Kolmanda isiku pakkumise puhul ei ole olukorda, kus mõnedele teenusehindadele oleks pakutud kõrgemat hinda selleks, et kompenseerida teenuse hinda teiste teenusehindade arvel. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et kolmanda isiku poolt pakutud hindade vastavuse kontrollimisel tuleks lähtuda kaebaja poolt esitatud arvutustest. Tegemist on erinevate pakkujatega, erinevad on nende töö korraldamise võimalused ja meetodid. Kolmas isik on vastuses linnavalitsusele põhjalikult selgitanud, mille arvel tal on võimalik jäätmevedu teostada tema poolt pakutud hindadega. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et isegi kui eeldada, et kolmas isik omab konteinereid, siis peab rendikulu katma ka mahutite remondi ja hooldusega seotud kulud ning mahutite väljavahetamisega seotud kulud. Kolmas isik on kinnitanud, et omab küllaldaselt vabu heas seisukorras olevaid mahuteid, mille raamatupidamislik väärtus on 0 krooni ning neid on võimalik vahetada samaväärsete vastu, seega puudub vajadus neid remontida. Täiesti asjakohatud on kaebaja väited seoses käibemaksu tasumisega. Antud asjas on vaidlus selle üle, kas kolmas isik on võimeline teostama jäätmevedu tema poolt pakutud hindadega ja seoses sellega ei oma maksualased küsimused selles asjas tähtsust. Kolmas isik on ringkonnakohtule esitanud taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et antud taotlus kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis puudub vajadus edasise esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Selle edasise kohaldamisega oleks rikutud kolmanda isiku õigused. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. AS Ragn-Sells on esitanud taotluse tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kokku summas 38 803,75 krooni väljamõistmiseks. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajaklikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades apellatsioonimenetluse mahtu peab ringkonnakohus põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist ½ ulatuses. Muus osas jäävad menetluskulud kolmanda isiku enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 12 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.