Obsah (9)

§ 218§ 187§ 190§ 129§ 134§ 651§ 657§ 654§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Ülle Jänes Otsuse tegemise aeg ja koht 03.november 20

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 10.02.2009 esitas hageja Harju Maakohtule nõude vähendada temalt välja mõistetud elatise suurust 1 700 kroonini kuus ning vabastada ta elatise võlgnevusest summas 41 849 krooni. Hagejalt on elatis summas 3 800 krooni välja mõistetud Harju Maakohtu 25.03.2008 tagaseljaotsusega poeg V. ülalpidamiseks. Hageja ei ole võimeline kohtuotsust täitma. Seoses majanduskriisiga vähenes hagejal töö ning palk. Alates 31.01.2009 lõppes hagejal tööleping ning hageja on töötu. Hagejal on sündinud ka teine laps – V. K.. Hageja elab perega isale kuuluvas korteris ning tekkinud on kommunaalteenuste võlad, hagejal on ka väikelaen. Kostja vastuväited 16.04.2009 esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja viibib lapsehoolduspuhkusel. Laps on lasteaia järjekorras. 2007 juulist - 2009 aprillini töötas hageja mitteametlikult. Ajal, mil hageja elatist ei tasunud, oli laps kostja isa ülalpidamisel. Kostja elab oma isa korteris ning korteril on kommunaalteenuste võlg. Kostja ja lapse igakuised ülalpidamiskulud on 8 870 krooni. Kostja on nõus ootama hageja majandusliku olukorra paranemist. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 30.06.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja muutis Harju Maakohtu 25.03.2008.a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-4673 välja mõistetud elatise suurust ning mõistis välja V. L.lt elatise J. L. kasuks poeg V. L. (sünd XX.XX.XXXX.a) täisealiseks saamiseni pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.02.

1. Kohus jättis hageja vabastamata elatise võlgnevuse tasumisest summas 41 849 krooni. Hagejalt mõistis kohus välja riigilõivu 7500 krooni riigituludesse. Menetluskulud jäid poolte kanda. Perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 2 ja 3 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kuivõrd elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse mõlema vanema varalist seisundit, kuulub elatise suurus korrigeerimisele, kui ühe vanema varanduslik seisund muutub. Käesoleval juhul on hageja esitanud tõendi, et ta on töötu. Sellega seoses on hageja sissetulek vähenenud. Hagejal on õigus taotleda elatise suuruse vähendamist. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on hageja töötu, kostja on lapsehoolduspuhkusel. Hagejal on sündinud teine laps, keda hageja peab ülal pidama. Mõlemad pooled elavad vanematele kuuluvas eluruumis, millel on tekkinud kommunaalteenuste võlg. Hageja on esile toonud, et tal on ka võetud 3 väikelaen. Hageja palub vähendada elatise suurust 1 700 kroonini kuus. Kohus leiab, et arvestades hageja majandusliku seisundi muutumist võrreldes varasema kohtuotsusega (hageja töökoha kaotus) on põhjendatud elatise suuruse vähendamine. Samas ei nõustu kohus hageja poolt pakutud määraga. Nimelt palub hageja välja mõista elatis, mille suurus on väiksem kui seadusega kehtestatud minimaalne määr. Kohus ei pea seda aga põhjendatuks. Kohus leiab, et elatise suurust tuleb vähendada seadusega sätestatud minimaalse määrani, s.o pooleni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Asjaolu, et kostja ei tööta, ei anna kohtule õiguslikku alust elatist alla minimaalse määra vähendada. Selliseks asjaoluks oleks püsiv töövõime kaotus vm erandlik olukord. Kohus leiab, et töövõimeline isik peab olema suuteline tasuma elatist minimaalses määras. Tähendust ei oma poolte kommunaalteenuste võlgnevus, kuna see ei vabasta vanemaid lapse ülalpidamiskohustuse kandmisest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on igakuine miinimumelatise summa ühele lapsele praegu 2 175 krooni. Hagi on esitatud 10.02.2009, kohus muudab elatise suurust alates 01.02.
2. Hageja palub end vabastada elatise võlgnevusest summas 41 849 krooni. Mõlemad vanemad on kohustatud last üleval pidama. Kohtul puudub alus vabastada üht vanemat lapse ülalpidamisest ning jätta ülalpidamine teise vanema kanda ainuisikuliselt. Samuti puudub põhjendus vabastada hageja elatise maksmisest ajal, mil ta käis tööl ja sai palka. Kui vanema sissetulekud vähenevad selliselt, et ta ei suuda tasuda väljamõistetud elatist, tuleb kohe esitada kohtule avaldus elatise suuruse vähendamiseks, nagu hageja on seda praegu teinud. Tagantjärgi ei pea kohus elatise võlgnevusest vabastamist käesoleval juhul võimalikuks. Kohus on hagejale 27.03.2009 määrusega andnud menetlusabi ja vabastanud ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Hagi rahuldati osaliselt.

§ 190

lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Hagi rahuldamata osalt tuleb riigilõiv hagejalt välja mõista. Hageja palus elatist vähendada 3 800 kroonilt 1 700 kroonini. Kohus vähendas elatist 2 175 kroonini. Hagihind rahuldamata osalt moodustub

§ 129

lg 2 alusel (2 175 – 1 700 x 9) 4 275 krooni, millele lisandub

§ 134lg 1 alusel elatise võlgnevusest vabastamise hagihind 41 489 krooni.

Hagihind on seega (4 275 + 41 489) 45 746 krooni, millelt kuulub riigilõivu seaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 7 500 krooni. Riigilõiv nimetatud summas kuulub hagejalt riigi kasuks väljamõistmisele. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 30.07.2009 esitatud apellatsioonkaebuses palub V. L. tühistada Harju Maakohtu otsuse osas, millega teda ei vabastatud elatise võlgnevuse tasumisest 41 849 krooni suuruses summas ning osas, millega teda kohustati tasuma riigilõivu 7500 krooni. Kohtukulud palub apellant jätta kostja kanda. PkS § 71 järgi kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. 4 V. L. on olnud majanduskriisi tõttu pikka aega töötu. Elatise võlgnevus tema pojale V. L.le tekkis alalise töö ning korrapärase töötasu leidmise võimatusest, samuti kohustustest tema teise poja V. K.i ees. Apellandi vabaabielu abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ning peale toetuse ei oma ta mingit sissetulekut. Töötutoetusest ei jätku isegi jooksvateks kuludeks, mis on seotud laste ja pere ülalpidamisega. Detsembrist 2008 kuni juulini 2009 on kommunaalmaksete võlgnevus suurenenud 26 958 kroonilt 31 938 kroonini. Elatise võlgnevuse kustutamine on apellandi jaoks objektiivselt võimatu ning seab teise lapse tervise ja täisväärtusliku arengu ohtu. Apellant tegeleb aktiivselt töö otsinguga nii Eestis kui ka välismaal, kuid ei ole siiani ühtegi tõsist tööpakkumist saanud. Elatise võlgnevus tekkis tulenevalt 3800 kroonisest elatisest kuus, mis oli määratud tagaseljaotsusega ning ei peegeldanud 2 aastasele lapsele kuluvaid tegelikke kulutusi. Esimese astme kohus jättis oma otsuses põhjendamatult kohaldamata PkS § 71 sätted. Põhiseaduse § 15 alusel on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Apellandil ei olnud juba algselt materiaalse seisukorra tõttu võimalust kohtusse pöördumisel tasuda riigilõivu, seoses millega võimaldati talle menetlusabi. Apellandi materiaalne seisukord ei ole alates kohtusse pöördumisest paranenud, mistõttu ei ole tal võimalik riigilõivu tasuda. Sunduslik riigilõivu väljanõudmine avaldab mõju tema laste ja pere ülalpidamise võimalustele. Apellant palub kohtul rakendada

§ 190lg 5 sätet ning vabastada ta riigilõivu tasumisest.

Vastustaja seisukoht Kostja leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Vastavalt

§ 651

lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust on vaidlustatud väljamõistetud elatise võlgnevuse 41 849 krooni ja riigilõivu 7500 krooni tasumisest vabastamata jätmise osas. Seega vaatab ringkonnakohus asja läbi üksnes elatise võlgnevuse ja riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise osas. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654lg 6 alusel.

Hageja on hagiavalduses ja apellatsioonkaebuses korranud samu väiteid, et temalt tagaseljaotsusega välja mõistetud elatise võlgnevus tekkis alalise töö ja korrapärase töötasu leidmise võimatuse tõttu. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt kohus jättis oma otsuses põhjendamatult kohaldamata PkS § 71 sätted. Tsiviilkolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud asja lahendamisel menetlusnorme. PkS § 71 järgi võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Kohus on õigesti leidnud, et puudub alus vabastada üht vanemat lapse ülalpidamisest ning jätta ülalpidamine ainuisikuliselt teise vanema kanda, 5 samuti puudub põhjendus vabastada hageja elatise maksmisest ajal, mil ta käis tööl ja sai töötasu. Maakohus on oma otsust piisavalt selles osas põhjendnud ja ringkonnakohus nõustub motiividega. Kohus leidis põhjendatult, et tagant järele elatise võlgnevusest vabastamine käesoleval juhul ei ole õige. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht apellatsioonikohtu istungil selles, et ta ei saanud otsust, millega temalt mõisteti välja tekkinud elatise võlgnevus, vaidlustada iga päev tööl käimise tõttu. Samas ei saa töötust ja sissetuleku puudumist iseenesest pidada põhjuseks, mille kohus võib tunnistada mõjuvaks vastavalt PkS §-le 71. Asjaolusid, millest nähtuks hageja objektiivne võimetus oma last ülal pidada, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Alust vabastada hageja elatise võlgnevuse tasumisest ei anna kolleegiumi arvates ka hetkel majanduses valitsev olukord, sest lapse vajadused tuleb rahuldada ka üldise majanduslanguse ajal. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja regulatsiooni eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks tema lapse ülalpidamise võimalikkuse ning varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt muuhulgas ka lapse ülalpidamiskohustust täita. Asjaolu, et hageja ei ole kaks viimast kuud lapse ülalpidamiseks elatist miinimumsummas maksnud, ei tõenda tema maksejõuetust ega suutmatust tasuda elatise võlgnevust. Hagejal on praegu sissetulek ja võimalus omandatud erialadele vastavat ja tasustatud tööd leida. Asjaolu, et hagejale oli jätkuvalt antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel ja tema materiaalne olukord ei ole muutnud, ei anna kolleegiumi arvates alust vabastada kaebajat riigilõivu tasumise kohustusest. Maakohus leidis õigesti, et tulenevalt riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb hagejalt hagi osalise rahuldamise korral hagi rahuldamata osalt (4275 + 41 489 krooni) riigilõiv välja mõista. Kolleegium sellega nõustub. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud vastavalt

§ 171lõikele 1 hageja V.

L. kanda. Urmas Reinola Gaida Kivinurm Ülle Jänes