Obsah (12)

§ 174§ 1741§ 630§ 442§ 187§ 444§ 468§ 173§ 162§ 139§ 124§ 175

Tsiviilasi nr 2-09-44211 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2009. a Tartu kohtumaja Tsiv

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE Krediidikassa AS (hageja) ja Tiina Paide (kostja) sõlmisid 23.05.

1. a laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 10 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja tagastab laenusumma koos intressidega lepingus ettenähtud tingimustel. Kuna kostja jättis lepingulised kohustused täitmata, saatis hageja kostjale meeldetuletuskirju, millele kostja ei reageerinud. 27.08.
2. a seisuga võlgneb kostja hagejale 11 066,71 krooni, millest tagastamata laenusumma on 7 206,14 krooni, intress 997,18 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 2 263,39 krooni. Hageja palub hagi rahuldada, nõudes seejuures lisanduva viivise väljamõistmist ja taotledes kostjalt menetluskuludena riigilõivu 1 600 krooni ja lepingulise esindaja tasu 2 600 krooni väljamõistmist. KOSTJA VASTUS Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte 01.10.
3. a. Kostja esitas 06.10.
4. a hagile vastuse, milles tunnistab tema vastu esitatud nõudeid, olles nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud.

§ 444

lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab

§ 444lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Kohus mõistab täiendava viivise protsendina välja mitte 27.08.

1. a, nagu taotleb hageja hagiavalduses, vaid alates 28.08.
2. a, sest hageja on viivisenõude summa väljaarvutamisel võtnud juba 27.08.
3. a arvesse. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele

§ 162

lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv 1 600 krooni ja lepingulise esindaja tasu 2 600 krooni. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (

§ 139

lõige 3), mis antud vaidluses on 7 206,14 krooni, millelt tuli

§ 124

lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1 600 krooni. Tulenevalt

§ 175

lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja 2 keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 1 000 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2 600 krooni (1 600 + 1 000). Kohtunik 3