← Eesti

2-08-76884/4

Obsah (9)§ 174§ 1741§ 187§ 322§ 407§ 444§ 468§ 175§ 163

Tsiviilasi nr 2-08-76884 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22. oktoober 2009, Tartu kohtumaja T

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord AS Krediidikassa võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Merily Viru võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Tartu Maakohtu menetluses on AS-i Krediidikassa hagi Merily Viru vastu 19 660,39 krooni (põhinõue 14 732,35 krooni, leppetrahv 4500 krooni ja intress 428,04 kroon krooni) nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 24.01.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingust.
  2. Kohus kohustas kostjat 18.11.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 19). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja vennale Marko Virule 21.05.2009.

§ 322lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407

lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

  1. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 12.05.2008 võlateatest (tl 9), 24.01.2008 laenulepingust koos laenu tagastamise graafikuga (tl 10-14), hinnakirjast (tl 15), 26.06.2008 teatisest laenulepingu ülesütlemise kohta (tl 16).
  2. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja taotleb kostjalt laenulepingu p-i 5.1 alusel leppetrahvi 4500 krooni väljamõistmist. VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Riigikohus selgitas 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Osutatud säte näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 4500 krooni väljamõistmiseks. Hageja nõue põhivõla 14 732,35 krooni ja intressi 428,04 krooni osas kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 4, § 101 lg 2 , § 397 lg 1 ja § 402 alusel. 6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS 7. Hageja taotles kostjalt kohtukuluna riigilõivu 1250 krooni ja AS Krediidikassa poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 6500 krooni väljamõistmist. 8.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva 2

(3)tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 2000 krooni. 9.

§ 163

lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (77% algsest nõudest), jätab hageja menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2502,50 krooni (s.o 77% 3250 kroonist). Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.